Eesti Leiutaja

Leiutajate ingel aastast 2009
RSS icon Home icon
  • AI revolutsioon ja koroona pandeemia

    Posted on May 10th, 2020 Hr. Leo Siemann No comments

    Need on teemad, millest kummastki võiks eraldi raamatu kirjutada. Mõtlen veel kas seda teen kuid loodan, et mu podcasti kuulete juba peatselt 🙂

    © Menafn.com

    Elame ajal, mil superrikkad hävitavad inimest ja tema elukeskkonda täie hooga. Ohus on meie tervis, inimõigused, liikumisvabadus ja paljude perekondade majanduslik toimetulek. Väriseb riigimajandus ja aktsiaturg. Inimestele antakse arstirohu asemel mürki ja neid, kes julgevad tõde päevavalgele tuua pannakse vangimajja istuma ning võetakse kõik õigused. Inimesed avaldavad juba meelt tänavatel. Käimas on täie hooga AI revolutsioon. Luuakse tehisinimest, robotsõjavägesid ja nanobotte, mille haldamiseks pannakse püsti võimas 5G võrk. See aga tapab mesilasi, linde ja paljusid teisi elusolendeid, sealhulgas ka inimest ennast. Säärane võidujooks AI dominatsiooni ja uue maailmakorra järele on pimestanud paljusid ja lihtsast inimesest, kes normaalset elu elada soovib ei hoolita enam. Pigem mõeldakse sellele kuidas meid kiibistada ja kontrollida saaks. On segased ajad, kus pealevoolumeedia valetab palju ja tõde tuleb otsida kusagilt mujalt. Ahnus ja anarhia rikuvad elu planeedil Maa, hoolimata homsest. Nõnda kirjeldaksin ma siis lühidalt olukorda, milles me täna elame.  


    Ajal, mil paljud valitsused on korrumpeerunud ja inimestest tegelikult ei hooli, tuleb meil olla valvsad ja leiutada kaitsevahendeid kõigi nende lolluste vastu, millega suured miljardärid ja valitsused hetkel tegelevad. Kui nõnda edasi läheb, siis varsti on inimene suht haruldane liik siin maapeal. Võimalik, et see ongi nende taotlus …


    Vaadates mitmeid patente, mis koronaviirust puudutavad on näha selget huvide konflikti nende omanike ja institutsioonide vahel. Siinkohal paar neist : EP 3172319A1 & US 2006257852 , Granted Nov 2019 , omanikeks : GSK ja B&MGF  Ameeriklane Bill Gates näib olevat keskne tegelane sellel plandeemia ajastul, kes ei ole arst ega teadlane. Ometi on jahmatavad ja päris usutavad faktid mida tema kohta allavoolu- ehk sotsiaalmeediast kuuleme. Nähes endise meedikuna seda, mis toimub saab mulle üha selgemaks, et Covid19 on inimeste poolt modifitseeritud ja lahtilastud viirus. See pandeemia oli ammu ette planeeritud, mistõttu seda ka plandeemiaks kutsutakse. Sellest vändatakse isegi filmi juba : Plandemicmovie.com , mille sissejuhatuse on teinud 5 aastat vangimajas istunud USA teadlane dr. Judy Mikovits. Vaatamata sellele uuele, inimese poolt modifitseeritud koroonaviiruse puhangule, on siinkohal siiski tegemist vaid suitsukattega, mille varjus AI revolutsiooni agaralt toimetatakse.

    On ilmsiks tulnud, et Nanobotte olla juba mõnda aega osade toiduainete ja jookide sisse topitud kuid sellest paistab neile veel vähe olevat. Uus plaan on botid ka vaktsiinide sisse panna ja vaktsineerimine kohustuslikuks teha, et ikka kõigil botid sees oleksid. Siis on hea inimest jälgida, kamandada ja ka haigeks teha kui tarvis. Nanobottide ja robotite haldamiseks on aga võimsamat võrku vaja ja seetõttu lennutatakse nüüd ilmaruumi hulgaliselt satelliite ja pannakse suure hooga 5G maste püsti. Kuna aga inimkond üksteist ei usalda, siis tahab iga biljonär ja valitsus oma 5G võrku teha, mis tähendab seda et neid madalsageduslikke kiirguselemente saavad kõik kohad täis olema, sealjuures isegi kosmos. Nüüd siis jookstakse võidu, kes oma võrgu enne püsti saab ja seeläbi suurema kontrolli ja kasumi saavutab. Isegi Elon Musk on enamuse oma fimasid maha müünud ja panustab nüüd peamiselt AI ja 5G võgu ilmauumi üleslennutamise peale. Mängus on suured rahad ja seadusi tehakse kiirelt ning suht salaja ümber enne kui rahvas aru saab, mis tegelikult toimub.

    Koroonaviirus on küll reaalne ja tapab umbes nagu gripp, nii umbes 1-2% nakatunutest kuid ei ole mitte pooltki nõndapalju kahjutekitav kui karantiiniga kaasuvad nähtused nagu on seda vaesus, alkoholism, koduvägivald, suitsiid ja muud haigused, mis karantiini tõttu ravi ei saa. Inimeste immuunsus kannatab nüüdsel ajal suuresti meedia poolt tekitatud hirmu tõttu. Terved inimesed on tuppa istuma pandud, et nad ei protestiks ega näeks, mis tegelikult toimub. Nagu meil seda kosmoserisu ja kiirgust veel vähe oleks !! Kuid mida me siis tegema hakkame kui selgub et tehisinimene on sama vigane nagu me isegi ja AI pahupool on liiga valus?  Ei näe ma mitte, et inimkond viimase 1000 aasta jooksul oleks targemaks saanud, pigem vastupidi. Midagi on siin valesti ja see , kes seda korralagedust maa peal juhtuda laseb oleks justkui pikemale puhkusele läinud …  Möödunud sajandil oli meil 2 suuremat sõda, millest inimkond midagi ei õppinud. Nüüd siis algab uus sajand täpselt samamoodi peale vaid selle vahega, et sõjapidamise meetodid on inimsilmale nähtamatuks muutunud. Tundub, et ega me sellest viirusest ehk plandeemiast enne jagu ei saa kui miljardäridest pätid on kinni pandud.

    Kogu seda jama pealt vaadates näib aga mulle, et inimkonna kommunikatiivne IQ on lihtsalt liiga madal, et siin planeedil normaalselt elada ja tundub, et ilma välise abita me kuidagi toime ei tule.

  • Eduka Eesti Võti

    Posted on May 2nd, 2020 Hr. Leo Siemann No comments

    Viimane “Edukas Eesti” konkurss Äripäevas näitas mulle selgelt, et Eestis ei ole tänini aru saadud leiutiste ja intellektuaalomandi osatähtsusest majanduses.

    Ma ei ole küll suurem äri inimene kuid siiski mõistan, milline seos on aktsiatel ja leiutistel. Pragmaatiliselt asjale lähenedes näen, et kõik mis aktsiaturgudel toimub on seotud leiutistega. Ei saa me maa seest õli kätte ilma pumbata ega kivi kaevandusest ilma kirveta. Selge on ka see, et kui meil poleks arvutit ja internetti, siis ei oleks ka iti ja nuti sektoril Eestis muhvigi teha. Ühesõnaga, igale poole kuhu me vaatame, sealt vaatavad meile vastu leiutised. Seda muidugi juhul kui me just paljalt metsas ringi ei jookse …  

    Siin inglismaal on leiutajad au sees ja neile püstitatakse isegi mälestusmärke. Endastmõistetav. On ju Inglismaa palju maailmale andnud: aurumasina, raudtee, rauast laeva, elektripirni, teleka, interneti ja veel palju muudki, mis ilma elu on edasi viinud. 

    Olen Thomas Newcomen‘i mälestusmärgi juures Dartmouthis , Inglismaal
    #Aurumasin #1712 #Tööstusrevolutsioon


    Ka Eestist on tulnud mõned leiutised : Minox, Skype, Schmidti teleskoop, Papello T5, Me3 tooted ja Myoton kuid häda on siin selles, et Eesti ei oska oma leiutisi hästi hoida ega raha teenima panna, veel vähem, oma leiutajatest lugu pidada ja neile palka maksta. 

    Osalesin ka see aasta Eduka Eesti konkursil, kus jõudsin finaali kuid auhinnalisele kohale kahjuks mitte. See oli mul juba kolmas kord konkursist osa võtta kuid jääb nüüd ilmselt viimaseks. Kirjutasin seekord loo : “Leiutajate toetamine tooks Eestile 10 kordse kasu”   Avaldasin selle pikemalt ka siinsamas oma kodulehel : “Miks peaks Eesti riik oma üksikleidureid toetama?” Kurioosne on kusjuures asjaolu, et üksikleidurite ja nende ühenduste toetamise vajadusest rääkis riigikontrolör Rein Randma oma raportis  juba 20 aastat tagasi Patendiametit auditeerides kuid teda pole tänaseni kuulda võetud. Seetõttu võtsin selle asja taaskord üles ja tegin puust ning punaseks kuid oh imet – ikka ei jõudnud kohale!

    Samas oli ka üks teine lugu Eduka Eesti konkursil, mis intellektuaalsest omandist suht selgelt pajatas. Kristjan Kalam : “Lõigakem tulu immateriaalselt tulevikumajanduselt!” Kristjan aga ei jõudnud oma looga isegi finaali mitte, mis on samuti kurb. Oma loos kirjutas Kristjan sellest, et Eesti võiks seada sisse maksuerisusi immateriaalse varaga seonduvatele kasumitele, mis võiks siia tuua investoreid ja ettevõtjaid ning Eesti majandust aktiveerida. Ta tõi näiteks Kanada firma Nortel’i , mille patendiportvelli hinnati oksjonil 4,5 miljardile dollarile kuid samas materiaalset vara vaid 3,5 miljardile. Jutt käib siinkohal umbes Eesti riigi eelarve suurusest summast (2009a). Teine näide, mille Kristjan esitas oli Instagrami müük Facebookile 1 miljardi dollari eest. Insta oli tollal vaid 18 kuud vana ettevõte, kellel materiaalset vara suurt ei olnudki. Oli vaid 12 töötajat ja minimaalne käive. Tänasesks arvatakse Instagrami väärtuseks olevat juba umbes 100 miljardit dollarit …

    Mis ma tahan selle kõigega öelda on see, et olukord Eestis on suht arulage. Intellektuaalsest omandist ehk siis patentidest, mis leiutisi maailmaturul kaitsevad on saanud tänapäeva majanduses põhivara. Kui me aga oma leiutajatest lugu ei pea ja neid ei toeta, siis milline saab olema meie tulevik? 

    Eesti üksikleidur Inglismaalt,

    Leo Siemann

    All Rights Reserved, TM & © 2020
  • Olukorrast Inglismaal

    Posted on April 10th, 2020 Hr. Leo Siemann No comments

    Kuna rahvas istub kodus ja kirjutab, on lehed arvamuslugudest punnis ja löögile ei pääse. Seetõttu mõtlesin, et avaldaks õige arvamusloo just siin oma kodulehel 🙂

    “Inglismaa oli lukku pandud, luku võti katki murtud” Tundub, et tõeks on saanud selle salmi sõnad mida kunagi lapsepõlves lugesime kui peitu pugesime. 

    Olen siin Lõuna-Inglismaal elanud juba aastast 1997 kuid midagi säärast ma varem näinud ei ole. Esimene kümnend oli meil siin elu suht lill, teine kiskus majanduslanguse tõttu kergelt kiiva kuid kolmas on nüüd omadega päris lääbakil.

    Lukku on pannud Inglismaa koroona ja võtme murdis Brexit.

    Inglased olid suht leebed kui viirusepuhang Hiinas algas ja panustasid pigem karja immuunsusele kui ettevalmistustele. Kui aga Itaalia ja Hispaania uudised kohale jõudsid, siis muutis valitsus meelt ja hakkas piiranguid kehtestama, mis minu arvates oli juba suht hilja. NHS on olnud aastaid alarahastatud ning õdesid ja arste kaotanud. Suht sama kui Eestis. Kui ehitaja või autojuht teenib rohkem kui arst või õde, siis on ikka riigis midagi mäda küll ja ega sellest enne aru ei saada kui häda käes on. Julgen nõnda väita kuna olen kunagi ka ise meedik olnud ja ameti maha pannud just seetõttu, et õiglast palka töö eest ei saanud. 


    Konservatiivide arvates on Brexit hea asi kuid Euroopa jaoks on see halb uudis, mis võib viia liidu lagunemisele. Mõistan ka britte, kes on ilmselt poole rohkem raha EUsse sisse tampinud kui sealt tagasi saanud. Eks see lõpuks viskab üle ikka kui euroametnikud ette kirjutavad mida siin kuningriigis teha võib ja mida mitte. Britid on olnud eraklik saarerahvas pikka aega ja sellise asjaga ei harju nad kunagi. Samas lõikas referendum riigi pooleks ja tekitas ka siin elavates välismaalastes hulga ärevust. Tänaseks on aga selle kõik varjutanud koroona ja kõnelused Euroopa Liiduga on edasi lükatud sest mõlema poole kõnelejad istuvad karantiinis. Isegi Briti peaminister Boris Johnson on koroonaga haiglasse sattunud.

    Vahepeal jõudis aga veel üks katastroof saareriiki laastada. Nimelt paisutasid siinsed kevadtormid tublisti jõgesid ja tekitasid suuri üleujutusi. Tuhanded inimesed kaotasid kodud ja kannatavad seetõttu tänaseni ning vajavad uusi elu- ja töökohti. 

    Seega on kolm tõsist häda sattunud siia maale suht korraga : Brexit , üleujutused ja koroona pandeemia. Näen, et säärane kompott on liig isegi sellisele jõukale riigile nagu on seda Suurbritannia. Näis mis siis saab ja kas kodanikupalk lõpuks kehtestatakse. 

    On rasked ajad, mis karastavad paljusid ja panevad mõtlema ka Hiina tegevuse maailmas. USA on juba välja öelnud, mis ta Hiina intellektuaalomandi vargustest ja koopiatoodetest avab kuid Euroopa flirdib veel edasi ja laseb rõõmsalt oma infrastruktuuri investeerida. Alles hiljuti ostsid Hiinlased üles ühe suurima metallurgiatehase Põhja-Inglismaal. Ka Eestis on Hiina raha infrasse liikumas. Arvestada aga tuleb, et pole see midagi nii siidine ja süütu äri kui pealtnäha paistab.

    Euroopal tuleks märksa tõsisemalt mõelda ka oma küberturvalisusele ja mitte lasta Huawei’l 5G-sse pugeda. Sellega loome neile veelgi soodsamad tingimused leiutiste espionaaziks. Kui varemalt käisid nad ringi kaamerad vöökohal ning pildistasid mida said, siis nüüd teevad Eurooplased selle töö ise nende eest ära. Hiina tehastel on seetõttu veelgi lihtsam odavaid koopiaid valmistada, mis omakorda euroopas dumpingut põhjustab ja seeläbi kohalikku kvaliteet-tööstust välja suretab. 


    Nähes seda kõike toimumas tundub mulle, et on nüüd tõesti mitu seppa tarvis, kes seda jama oskaks ära parandada. Jääb vaid üle loota, et rahvuslik tervishoiu süsteem NHS vastu peab ja varakult kevadpuhkusele läinud Briti valitsus suudab oma rahvast ohjata.

    Hääd tervist ja kauneid kevadpühi soovides,
    Leo Siemann – Eesti üksikleidur Inglismaalt

  • Eesti Leiundusnäitus 2019 algab peatselt

    Posted on November 2nd, 2019 Hr. Leo Siemann No comments

    Juba paari nädala pärast kogunevad Eesti leiutajad ja nende sõbrad Ülemiste City Technopolis Öpiku majas, et oma leiutisi eksponeerida. Näitus on avatud neljapäeval 14.nov kell 10.00-18.00 ja reedel 15. nov kell 10.00 – 17.00. Kusjuures ei ole veel hilja, et end kirja panna. Kohatasu on 50 eurot kahe päeva eest, mis sisaldab endas ka lauda ja tooli kui tarvis. Täpne asukoht on Öpiku Maja C-korpuse fuajee ja aadress Valukoja 8. Ootame ka külalisleiutajaid Soomest, Rootsist, Lätist, Inglismaalt ja Küproselt. Kohapeal müüakse ka valmis tooteid ja antakse nõu kuidas oma leiutist kaitsta. Selleks on lubanud kohale tulla ka Eesti Patendiamet ja Euroopa patendivolinik Margus Sarap. Kui on soovi partnerina ühineda, et näitust toetada siis ka seda saab.  Eesti Leiundusnäituse koduleht on  www.EstonianInventionShow.com  * Külastajatele on näitus tasuta.  Kontakt : leo@leiutaja.com , Tel : +372 56 87 38 99

  • Miks peaks Eesti riik oma üksikleidureid toetama

    Posted on July 11th, 2019 Hr. Leo Siemann No comments

    Eesti Edison – Karl Papello © VainoKallas.ee

    Kui nõuka ajal said leiutajad riikliku preemiat ja autoostu lubasid siis nüüd, eesti ajal peavad nad vaatama ise kuidas hakkama saavad. Tean isiklikult üsna mitut üksikleidurit, kes täna abi vajaksid, et oma leiutis turule tuua. Kahjuks pole ma aga ise veel nii rikas, et neid aidata saaksin ja just seetõttu teile järgneva loo kirjutangi.

    Kõigepealt selgitame, kes on see üksikleidur kes toetust väärib. Ta on leiutaja, kes tegutseb iseseisvalt ehk siis leiutab tööst vabal ajal, et oma elu ja maailma parandada. Ta võib olla ka lihtne koduperenaine, õpilane, töötu, invaliid või pensionär. Enamus üksikleidureid ei soovi kunagi hakata ettevõtjaks ja seetõttu on ka nende võimalused piiratud, et riikliku toetust saada mida EAS ettevõtjatele pakub. Üksikleidurina võiks käsitleda ka leiutajat kellel on oma firma.

    Miks riik oma üksikleidureid toetama peaks on küll puhas intelligentsi küsimus. Selge see, et need kes ise hakkama saavad abi ei küsi. Küsivad ikka need kellel prototüübi ehitamiseks, patenditaotluseks ja toote turuletoomiseks vahendeid napib. Riik annab ju oma kodanikule täpselt nõndapalju raha, et ta kuidagi veel toime tuleks. Igasugused ootamatud kulud ajavad aga inimesed halliks. Kust kohast peaks võtma pensionär, invaliid või õpilane selle 1000 eurot mida patendivolinik patendiuuringuks ja patendi vormistamiseks küsib? Selge see et volinik peab oma keeruka töö eest makstud saama aga kes seda maksta jaksab? Nii jääbki üksikleiduri töö lauasahtlisse või kuuri alla seisma. Paremal juhul jaksab ta töötava prototüübi ehitada, et seda siis omatarbeks kasutada. Mingisugusest seeriatootmisest ei saa juttugi olla kui patendiõigused on kaitsmata. Muidu varastab selle idee mõni tööstur lihtsalt ära. Nüüd kui see juhtub olema kohalik tööstur, siis kannatab vaid paljaks varastatud leiutaja kui aga võõramaalane, siis kannatab ju kogu Eesti riik intellektuaalomandi varguse käes. Nõnda ongi Eesti kaotanud tänaseks juba miljoneid eurosid ja kaotab ka edaspidi kui me midagi ette ei võta.

    Eesti innovatsioonitoetused pärinevad täna suures osas Lääne-Euroopast, mille kasutamise effektiivsus on jätkuvalt madal. Vähemalt nõnda teatab meile  MKM’i Tõhustamiskava raport  : Ettevõtluse ja innovatsiooni toetamiseks suunab Eesti riik aastas ca 250 miljonit eurot, millest 92,5% moodustab välisabi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest. Kuigi Eesti konkurentsivõime on järk-järgult paranenud, siis mitmed rahvusvahelised organisatsioonid  nagu OECD ja IMF on juhtinud tähelepanu, et Eesti peaks parandama innovatsioonipoliitika tõhusust, sest riiklikud kulutused teadus- ja arendustegevusele ei ole suurendanud kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti ega aidanud tõsta tootlikkust. Samadele väljakutsetele viitab ka Euroopa Komisjon oma 2018. aasta aruandes Eesti riigi kohta. Eesti ettevõtluse ja innovatsiooni valdkond vajab Euroopa Liidu toetusete vähenedes ning senise tulemuslikkuse parandamiseks muutust”  Seega tundub mulle, et olukord on üsna tõsine.

    * Selgituseks : Sõna innovatsioon on kanselliit. See on ametnike omavaheline keel raha ümberjaotamiseks. Kui vaatame endi ümber, siis näeme igal sammul leiutisi. Kui ei oleks leiutisi, siis ei oleks ka mida innoveerida. Nii lihtne see ongi.

    Viimase kümnendi jooksul on Eestit vallutanud Ameerika moodi idufirmade buum. Kuigi IKT osatähtsus on tõusnud ja moodustab juba enam kui 10% SKP-st ometi on ka sellest vähe, et olulist nihet ühiskonnas põhjustada, mis meie majanduslikku kasutegurit märgatavalt suurendaks. Milles on siis probleem, et me ikka veel rattaid maast lahti ei saa?

    Read the rest of this entry »

  • Kuidas kaitsta end intellektuaalomandi varguse eest?

    Posted on May 26th, 2019 Hr. Leo Siemann No comments

    © Leiutajateküla Lotte

    Kuuleme suht sageli, et keegi on kellegi hea idee pihta pannud ja maha müünud. Mida siis teha? Keda süüdistada ja kust õigust nõuda? – Kõik see oleneb kaasuvatest asjaoludest ja just sellest me täna räägimegi.  Alles hiljuti teatas üks mu hea tuttav, et tema idee oli tuntud firma poolt vaikselt ära tehtud just nädal pärast seda kui toimus nende kohtumine. NDA’d kahjuks ei allkirjastatud vaid leiutaja palus lihtsalt konfidentriaalsust, mis aga ei keelanud fimaomanikul endal antud ideed teostada …

    Minu poole on sarnastel põhjustel pöödrunud palju inimesi. Kes on koolis üle lastud, kes kolleegide poolt, kes on ise valel ajal välja lobisenud.  Kõiki neid iseloomustab sarnane kogemus ja teadmine, et nende idee on ära varastatud.

    Elame huvitaval ajal, kus rõhutatakse palju läbipaistvust ja ühisomandit. Seda et ideed on õhus ja kuuluvad kõigile. Jagage ja olge avatud! Kõlab ju uhkelt, võiks öelda et isegi maailmapäästvalt. Tulemus on aga see, et kavalamad pööravad õhku paisatud ideed rahaks kuid idee jagajale jäävad näpud nagu ikka  … Tänane ükssarvikute ja startup ajastu rõhutab ideede ja intellektuaalomandi ühiskondlikku kuuluvust ning suurt jagamise printsiipi. Patente ja muud säärast suisa põlatakse, viidates muutunud ajajärgule. Tegelikult aga luuakse sellega keskond, kus ärksamate poolt õhkupaisatud ideed on vabalt saadaval kõigile ilma, et selle eest tuleks autorile midagi maksta. Tore, kas pole? Ärihaide jaoks on see nii päris kindlasti.

    Kuulen sageli kuidas ka tööstus üksikleidurite töid rotti paneb. Peamine põhjus, mis seda kenasti võimaldab on kallis ja suht segane patendisüsteem, mis ilmselgelt vajaks reformi. Tööstusele muidugi selline olukord sobib ja neil on raha, et oma patendivolinikke ja patenditrolle kinni maksta ning kohtus vaidlemas käia. Eraleiutaja jaoks on see aga suur ja sageli isegi ületamatu kulu, mille tõttu ta patenditaotluse pooleli jätab ja oma viguri vaid iseenda tarbeks kuuris valmis ehitab, ilma et see kunagi seeriatootmisse jõuaks …

    Autoriõiguste kaitsega kujutavas kunstis, muusikas ja kirjanduses on asi märksa lihtsam sest lisada tuleb oma töödele vaid Copyright ja aasta, mille eest riigilõivusid maksma ei pea.

    Aga mida siis ikkagi teha kui sa tajud et su idee on pihta pandud? Kõik sõltub suuresti sellest kuipalju su õigused on eelnevalt kaitstud. Leiutise kaitse ehk patent ja disainkaitse on just need, mis autorile kohtus õiguse annavad. Seetõttu on oluline neile asjadele ka tähelepanu pöörata enne kui sa oma tööd avalikustad. Seega tuleks :

    1. Mitte publitseerida ega oma asjast rääkida avalikult varem kui disain või patent on sisse antud.
    2. Teha reaalne prototüüp, mis töötab
    3. Toota väikeseeria niipea kui võimalik
    4. Oma toode või teenus kenasti ära brändida ja kaubamärk kaitsta
    5. Siis alles teha esimene publikatsioon avalikus meedias
    6. Leida head koostööpartnerid ja töötada oma bränd üles
    7. Müüa ja jätkuvalt publitseerida igal pool, kus sobilik ja kasumlik
    _____________________________________________________________________________
     
    * Võimalus oma uudne toode või teenus ärihai hammaste vahele kaotada on päris suur. Seetõttu NDA  ehk konfidentsiaalsusleping võiks laual ikkagi olla kuid reaalselt kaitseb sind ainult see kui oled oma patendi või disainlahendusena kaitstud toote uue kaubamärgi all turule toonud ja sellest ka publikatsiooni teinud. Nõnda saad sa olla turul esimene orginaalne tegija ehk pioneer ja just seetõttu võib ka mõni ärihai sulle viimaks raha maksta. Kui nad su toodet poes või ajalehesabas ei näe kuid mõte on hea, siis hakkavad nad ise tegutsema. Inimesed on ju nagu harakad – niipea kui hõbelusikat näevad, veavad selle kohe minema !
    _____________________________________________________________________________
     
    Selle kõige jätkuks tahaksin lisada ka isikliku kogemuse oma esimese leiutisega, milleks on panipaigaga kontoritoolKui olin Eesti patendi sisse andnud 2006 aastal, jätkasin seda UK ja USA patenditaotlustega. Kuna mul tollal suurt raha polnud, siis tegin seda ise ja võtsin lihtsalt kui kodutööd, et kogemust saada. Sain küll oma patendid sisse antud kuid menetlused jäid pooleli ja nõnda sai loodud vaid uudsus ja tehtud leiunduslik samm kuid patendikaitset ehk granti ma ei saanud.
     
     

     
    Kümme aastat hiljem, 2017 kirjutas mulle USA patendivolinik, kes kaitses üht väikefirmat keda omakorda üks suurem, nimega Steelcase oli patendiõiguse rikkumise pärast kohtusse kaevanud. Volinik leidis üles minu USA patenditaotluse aastast 2007  ja vastandas selle kohtus, mistõttu Steelcase kaotas kohtuvaidluse. Mõlemad firmad seejuures säilitasid oma tootmis- ja turustamiseõigused kuna minu töö on  Prior Art  ming avalikult kõigile kättesaadav. Seega olin ma andnud oma leiutise lihtsalt ameerika rahvale kasutamiseks mida nad ka rõõmuga tegid. Antud juhul polnud küll tegemist IO vargusega vaid lihtsalt selle ärakasutamisega avalikus õigusruumis. Mina aga nägin oma silmaga kuidas mu esimene leiutis oli laia ilma rändama läinud ja raha teenima hakanud …
    _____________________________________________________________________________
     
    Kirjutasin IO õiguse ja varguse teemal juba 2012 aastal siinsamas Eesti Leiutajas oma esimese loo.
     
    * Kui soovid mind oma konverentsile või üritusele kõnelema, siis anna märku. Tulen hea meelega : ) 
     
  • SkyWay on täiuslik alternatiiv Rail Baltic’ale

    Posted on February 19th, 2019 Hr. Leo Siemann No comments

    Arvab Eesti Leiutajate Liidu liige Veiko Lillevälja ja kirjutab meile sellest lähemalt nõnda :

    Tehnoloogia areng võib tuua isiku arengu ja liikumise kiirenemise. Juba aastaid on eestlaste teadvust kõitnud idee, mille eesmärgiks ühendada Tallinn Euroopaga, kasutades selleks raudteed. Tegemist on projektiga , mille ehituse eeldatav maksumus tänasel päeval on 5.8 miljardit eurot ( 1 ). Rail Baltic  lubab meid sõidutada Tallinnast Leedu-Poola piirile kiirusega kuni 234 km/h ( 2 ). Balti riikide juhtide jaoks tundub see projekt olevat elulise tähtsusega, ka elanikele tuleb kiire ühendus Poolaga pigem kasuks.

    Vaatamata õilsale ideele on Rail Balticu projekti alates avalikustamisest saatnud tugev rahva vastumeelsus kõigis kolmes Balti riigis. Eestlastele ei meeldi, et raudteega lõigatakse meie kodumaa keskelt pooleks, seades sellele 213 kilomeetrise rauast ussi laiusega 66 meetrit ning rikkudes sellega loendamatud elukeskkonnad meie metsades ja soodes. Raudtee ehitusega kaasneb ligi 600 perekonna kodude, äride, põldude jms hävitamine, kokku mõjutab protsess ligi 800 kinnistut. Kodanike rahulolematusele vastas riik seadusega, mis võimaldab valitsusel vajaminevad maad sundvõõrandada senisest lihtsamini ( 3 , 4 ). Rail Balticu vastane meeleavaldus. Samal ajal, kui Baltikumis toimuvad vaidlused selle üle, kas ehitada siia 19. sajandist pärinev transpordisüsteem, valmistutakse Araabia Ühendemiraatides samuti uue transporditehnoloogia kasutuselevõtuks ( 56 ).

    SkyWay on mõneti tuttav tehnoloogia, mis kulgeb maa kohal postidel ( 7 , 8 ). Tänu sellele eripärale iseloomustab “Taevatee” süsteeme erakordselt väike maakasutus: kandepostide maksimaalne vahemik võib ületada 400 meetrit. Sellisest faktist huvitusid ka Araabia Ühendemiraatide tehnoloogid ning Siemens juht Saksamaalt, kuna uute sertifitseeritud materjalide kasutamisel on ehitus-, teede- ja sillaehitus ettevõtetele suurepärased väljakutsed !

    Read the rest of this entry »

  • Täitsa Pael sai valmis !

    Posted on December 16th, 2018 Hr. Leo Siemann No comments

    Eesti esimesed rahvuslikud kingapaelad on lõpuks valmis saanud 🙂  Paela eripäraks on see, et ta kannab  sini-must-valgetes rahvusvärvides mustrit nagu Eesti piiripost. Välja on tulnud ka disain nr 2 , mis on sini-musta täpiline pael valgel põhjal, eriti sobilik spordijalatsitele. Ka saapapaeltele olen mõelnud ja need on saadaval nii mustal kui ka valgel põhjal. Kingapaelte pikkus on klassikaline 75 cm, tossupaeltel 120 cm ja saapapaeltel 160 cm. Paela jämedus on 5mm kuid 75cm kingapaeltel on saadaval ka peenemad 3mm paksusega paelad peokingadele.

    Täitsa Pael omab disainkaitset ja kaubamärki.

    Idee ise tekkis aga sel lihtsal põhjusel, et mul oli omal korralikku rahvuslikku kingapaela leiundusnäituse ajaks tarvis mida poes ei leidunud. Kuna  mu Itaalia kingadel olid peal punased paeled, siis see ei läinud mitte kokku mu sinise kikilipsu, vesti ja valge särgiga. Mu inglise sõber Jasoni soovitusel, kes parasjagu külas viibis, sai lihtsalt laual olev kingipael lakk-kingadele peale seotud, mis oli ka päris kena. Kuna komplimendid ei tahtnud näituse ajal ja ka pärast seda kuidagi lõppeda, siis otsustasin toodet arendama hakata. Tänaseks olen siis jõudnud nõndakaugele, et esimesed 1500 paelapaari on juba ilmavalgust näinud ja peatselt on oodata ka helkurseeriat. Usun, et mu paeltest on rahvale rõõmu ja see on ühtlasi ka hea võimalus Eestit tutvustada kui välismaale kõndima läheme. Täitsa Paelu saate osta juba Kingaprofist ja  ka Jõululaadalt mida täna viimast päeva Tallinna Lauluväljakul peetakse.

    * Esimene publikatsioon ilmus  Õhtulehes  ja isegi Jõuluvana Eedu andis mu paeltele oma õnnistuse 🙂

  • Akordne Vioola läheb Ameerikasse

    Posted on November 17th, 2018 Hr. Leo Siemann No comments

    Meile tuntud vanameister Gabriel Passov on jõudnud oma unikaalse pilliga  Akordne Vioola  poolfinaali USAs Atlantas, kus toimub uudsete pillide konkurss 2019 aasta kevadel.

    Juba 1996 aastast alates on korraldanud Atlanta Ülikooli tehnoloogia osakond  Guthman’i nimelist konkurssi  kuhu kutsutakse kokku pillimeistreid üle maailma. Meile tuntud juba pensionil olev elektroonika-insener ja leiutaja Gabriel Passov on oma unikaalset pilli Akordne Vioola (Chord Viola) propageerinud juba 8 aastat kuid huvi on selle vastu seni olnud suht tagasihoidlik. Põhjuseks arvan asjaolu, et Vioola ehk nö suur Viiul on nõnda traditsionaalne pill, et keegi pole julgenud seda “Püha lehma” varem lihtsalt modifitseerida. Nüüd siis viimaks on toimunud esimene läbimurre. Loodan, et vanameister Passov saab oma pilli ka suurel laval näha enne kui taevateele läheb …

    * Akordse Vioola eripäraks on see, et temaga on võimalik järjepanu mängiga nii soolosid kui akorde.