EESTI LEIUTAJA

Eesti esimene intellektuaalse omandi foorum peeti Tallinna Ülikoolis

© 2012 Dreamstime.com

Teenusmajanduse Koda kutsus kokku 18-19 mail toimunud Eesti IO Foorumi Tallinna Ülikoolis: “Kas sinu või meie või hoopis nende intellektuaalne omand?”  Kohale tulid mitmed olulised inimesed ja institutsioonid, kes meie riigi arengus kaasa räägivad. Huvitav on siinjuures veel asjaolu, et see oli teadaolevalt üldse 1ne kord kui säärane foorum Eestis toimus, kus samaaegselt nii autoriõigusi kui ka tööstusomandit käsitleti. Loodame, et täna alustatud ümarlaua arutelud viivad meid lõpuks ka konstruktiivsete lahendusteni.

Omaltpoolt olen astunud kirjavahetusse ja teinud vastavad ettepanekud IO õpetamise suhtes Eesti koolides ja samuti Leiundusfondi loomise osas meie üksikleiutajate tarbeks Hr. Presidendile, MKM-ile ja Justiitsministeeriumile. Kui saan selleks loa, siis avalikustan peatselt ka need kirjavahetused siinsamas Eesti Leiutajas.

Teame, et käesolev patendiseadus takistab leiutajate tööd ja elu arengut kogu maailmas. Samuti on udused autorikaitse õigused veebis ja veel mitmed muudki olulised asjad. Ehk jõuame siis üheskoos pisut tõele lähemale. Kui see arutelu aga otsest konsensust ja tegevusplaani ei saavuta kuidas meie leiutajaid ja teisi tublisi loovinimesi  toetada, siis on antud üritus vähemasti meie jaoks liiva jooksnud. Kaks päeva peaks olema ilmselgelt piisav aeg selleks, et konkreetsed ettepanekud järgmisse arengukavasse tehtud saaksid.

Lisainfo ürituse kohta: IO Foorum & www.teenusmajandus.ee

Kommentaarid Eesti Leiutaja FB lehele palun !

Tehniliste toodete renoveerimine on tänuväärt tegevus

Tel: +372 55 91 68 03 romulus1@hot.ee

Eks kõik asjad on siin elus omavahel kuidagi seotud ja nõnda ka inimesed meie ümber. Näiteks tänu leiutajahärra Gabriel Passovile ja tema akordsele vioolale sain ma hiljuti tuttavaks ka ta hea sõbra ja leiutise kaasautori füüsikadoktor Roman Denissoviga kuusalust, kes aitas pillile peenmehhaanikat konstrueerida. Mehega lähemalt juttu ajades selgus , et tegemist on teadlase ja inseneriga, kelle nimele kuulub mitmeid patente. Üheks tema südmeasjaks on aga tehniliste toodete renoveerimine, mis on tänuväärt tegevus eelkõige seetöttu, et erinevalt remondist tagab neile teistkordse eluea. Lõpptulemusena tuleb aga toode kordi odavam, kui seda uuesti kusagilt mere tagant tellida, rääkimata ajast, mis kaotsi läheb postitust oodates …

Dr. Denissov kirjutab: “Iga toode omab oma konstruktsioonis nõrki kohti, mis saavad aktiivse kulumise ja keemilise (atmosfäri) mõju osaliseks või purunevad ülekoormuse tõttu. Samas ülejäänud tinglikult  99% detaile, millede osa moodustab põhiosa toote väärtusest on võimelised töötama kümneid ja sadu kordi kauem ning vajavad tavaliselt vaid mõningast hooldust, säästes märkimisväärselt materjale, energiat ja tööd, mis oli kulunud toote esmasel valmistamisel. Nõnda suudab renoveerimine taastada 100%-lt toote tarbijaomadused ja tema väärtuse tervikuna.

Read the rest of this entry »

“Passovi viiul” jõudis pealtnägijateni.

"Passovi viiul" Eesti Televisioonis, ©2012 Leo Siemann

Eile õhtul oli meil siis selline kena ajalooline hetk, mil saime näha kuidas Pealtnägija tõi rahvani hr. Gabriel Passovi imelapse – Akordse Vioola. Võib öelda, et see ei ole lihtsalt juhus kuidas üks pensionärist leiutaja sellise tulemuseni jõudis. Hr. Passov, erialalt elektroonikainsener ja hobi poolest muusik oli juba ammu unistanud millestki säärasest ja nagu kuulda mitte ainult tema vaid ka paljud teised viiuldajad. Uue pilli kohta jagab arvamust ka üks paremaid viiuldajaid Eestis hr. Tiit Kikas . Pealtnägemiseni ! http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=126968 / algab 36min:27sek /

Spetsiaalsed tänud lähevad teele Gabrieli ja ka minu poolt neiu Piret Järvisele, Hr. Mihkel Kärmasele ja kogu Pealtnägija meeskonnale !!

Rohkem infot FB lehel : Passovi viiul

Täname kõiki toetuse eest ! Loodame, et Akordset Vioolat hakatakse siiski tootma Eestis ja mitte Hiinas ning ehk kunagi saab ta samavõrd tuntuks nagu on seda Estonia klaver …

Miks ja kuhu kaovad meie leiutised?

©2012 Kartulivabariik.ee

On teada tõsiasi et paljud, võiks öelda isegi liigagi paljud Eesti leiutised on meile kaduma läinud. Seda nii majanduslikus kui ka intellektuaalses tähenduses. Tavaline on olukord, kus üks tubli eesti leiutaja lahkub välismaale kuna tema leiutisele pole siin vastavat tööstust ega turgu või puudub kohalikel lihtsalt arusaamine mida tema leiutisega peale hakata. Nõnda saame koostada päris karmi nimekirja nendest leiutistest ja leiutajatest, kes aegade jooksul on Eestist lahkunud. Aga mis siis sellest? – võib mõni küsida. Jah on küll. Majanduslik kahju riigile ehk saamata jäänud tulu ulatub miljonitesse ja täiesti võimalik, et juba ka miljarditesse dollaritesse!

Põhjuseid miks see nõnda on leidub mitmeid. Esmalt puudub Eesti riigil ühtne ja produktiivne intellektuaalomandi alane konseptsioon. Seetöttu oleme endiselt suht sarnases olukorras kui Eesti Wabariik enne II Maailmasöda. Teiseks ei ole piisavalt arusaamist ja poliitilist tahet riigiametnike hulgas, et seda olukorda muuta. Ja kolmandaks puudub ka Leiundusfond nende üksikleiutajate tarbeks, kes abi vajavad. Nõnda võimegi jätkuvalt näha olukorda kus Eestist lahkuvad nii  leiutised kui ka nende  leiutajad, kes riigile märkimisväärset kasu võiksid tuua.

Seetõttu tahangi nüüd algust teha Eesti  -Top 5 leiutisega,  vastukaaluks TOP10-le , mille möni aasta tagasi kokku panin, et oleks objektiivsem pilt sellest, millega oleme hakkama saanud ja millest täiega ilma jäänud…

Ah jaa, et  kuhu nad siis kaovad? Eks enamjaolt ikka välismaale, kus on targemaid inimesi, kes aru saavad millega on tegemist ja kuidas nende asjadega elu paremaks muuta saab – iseenda ja oma ühiskonna heaolu ning jõukust suurendades. Samas on ka neid leiutisi, mis kusagile ülikooli arhiivi lihtsalt tolmama jäävad nagu näiteks leiutaja Herkki Joasoone “3D kinnas”…  Aga mis ja kuhu täpsemalt, loe  - Top 5st. Lehekülje leiad blogi ülemiselt servalt. Kui sul on ettepanekuid, et nimekirja täiendada, siis kirjuta palun : leo@leiutaja.com . Täiesti võimalik et jõuame ühel päeval nõnda välja ka -Top10ni.

Oleme arengumaa. Kui soovime oma staatust muuta ja jõuda arenenud riikide hulka Euroopas nagu on seda näiteks Sveits või Rootsi, siis peame ka oma suhtumist tublisti muutma. Käesolevaga on ju meie peamisteks tegevusvaldkondadeks transiit ja allhange. Tarvis oleks aga hoopis tõsta tootlikkust – luues uusi tooteid, lahendusi ja brände, mille järgi meid maailmas tuntakse.

Õhukaitse Suurtükiväegrupi tulejuhtimise rühm ja Karl Papello konstrueeritud automaattulejuhtimisaparatuur T-5, Miidurannas suvelaagris 1935.a. ©2012 Rindeleht.ee

Jäägu see siis mõtlemisaineks kõigile neile, kes eesti inimeste hea käekäigu ja riigi maine eest vastutavad.

Loe lisaks:  http://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/viewtopic.php?f=34&t=4931

PS. Ilma autori nõusolekuta ei ole lubatud siit tekstist ühtegi mõtet välja rebida, kopeerida ega lihtsalt varastada. Leo Siemann ©2012

Kes toetaks Eesti leiutajaid?

www.ostrichheadinsand.com

Vaatamata sellele, et kuuleme meediast jätkuvasti kui hästi meil asjad on, siiski jõuavad minuni e-kirjad, mis räägivad kohati suisa vastupidisest olukorrast. Pealtnägijana paistab, et riik on jaanalinnu kombel oma pea innovatsiooniliiva alla pistnud ja seda, milliste raskustega meie üksikleiutajad tegelikult silmitsi seisavad ei näe ega kuule. Vastavad institutsioonid, kes võiksid antud teemaga tegeleda on küll osaliselt olemas kuid puuduvad ressursid või mis veel hullem – arusaamine . Küll otsitakse vingeid disainereid tootearenduse üritustele aga samas kui üks vinge leiutaja a la disainer otsib abi oma leiutise suhtes, siis saadetakse ta … projekti kirjutama selle asemel, et talle professionaalset leiundusalast abi pakkuda.

Siinkohal räägin ma ikka nendest leiutajatest, kes ise oma leiutisi nokitsevad. Selge see, et need kes ülikoolide juures töötavad omavad ka meeskonda, kes uuringuid teostab, patente vormistab, projekte kirjutab ja ka prototüübi tegemisega toime tuleb. Kuna aga üksikleiutajatel sellised võimalused üldjuhul puuduvad, siis ei jäägi vaestel meestel ja naistel muud üle kui oma elekrtiauto ise kuuris valmis teha ja sellega siis lihtsalt leiva järele sõita, sest ega siinkohal ju mingist normaalsest tootearendusest, seeriatootmisest ja marketingist rääkida ei saa. Samas aga läheb uudsuse moment nönda suht lühikese aja jooksul kaduma ja ka riigil jääb raha saamata, mis korraliku ettevõtmise korral oleks ju saada võinud.  Mul oleks siinkohal ka üsna mitu näidet tuua kuidas Eestis “arusaamatuks” jäänud leiutis läänes kenasti pappi teeb või lihtsalt “imikueas”  suri kuna piima ei antud!  Aga ka sellest ei kannata ju meie üliinnovatiivses Eestis rääkida. Või siiski kannataks?

Read the rest of this entry »

Eesti mehed panid viiuli akorde mängima!

Read the rest of this entry »

Leiutajate Liit koguneb taas.

©2012 Leiutaja.ee

Eesti leiutajaid ühendav MTÜ Eesti Leiutajate Liit kutsuti taas ellu aastal 1991 teeneka leiutaja ja patendivoliniku Toom Pungase eestvõttel. Tõuke selleks andis aga Rootsi Leiutajate Liit Hr. Lennart Nilssoni juhatusel, kes suht kohe pärast Eesti taasiseseisvumist hr. Pungase ka Stockholmi kutsus.

Tänaseks on Eesti Leiutajate Liit käputäit leiutajaid ühendav katuseorganisatsioon , mis Eesti riigile suurt korda ei lähe. Puuduvad igasugused toetused meie leiutajate abistamiseks. Teadupoolest on aga leiutamine  samuti looming , ainult tehniline. Kunsti ja kultuuri toetuseks leitakse kapitali küll kuid leiutajatele mitte! Arvestades suht väikest patentide hulka , mis Eestist aasta jooksul tuleb , ei tohiks ju olla tegemist teab mis suurte summadega mida vajame. Samuti puudub Eesti riigil ühtne poliitika Intellektuaalomandi ja ettevõtluse suhtes, mis on juba täiesti omaette teema.

Igatahes koguneb Eesti Leiutajate Liit taas  Patendiinfo Keskuses juba sellel Neljapäeval 3. Novembril kell 15.30 , et oma tegevust jätkata parema Eesti heaks !

Eesti esimest poogenpillide klassi kuuluvat leiutist tutvustab meile elektroonikainsener ja leiutaja Gabriel Passov. Lisaks muule tuleb juttu ka hiljuti Stockholmis toimunud leiutiste- ja tehnikanäitusest.

Kui soovid Eesti Leiutajate Liidu liikmeks astuda või muidu meie tegemistest osa saada , siis astu läbi !