EESTI LEIUTAJA

Publikatsioonidest ja nende haldamisest leiunduses

Hoian kaenlas maikuu Inseneeriat, milles oli mul au olukorda tänases Eestis pisut valgustada. “12 nõuannet leiutajale” lk 42.

Viimase nelja aasta jooksul olen avaldanud oma kodulehel pea 100 postitust, millede hulgas on ka mitmeid haruldasi artikleid meie maal valmis tehtud leiutistest. Ilmselgelt omab ka selline väike hulk postitusi kena osakaalu internetis kui need artiklid on korralikult tagitud ja lingitud. Tulemuseks on aga see, et “Eesti Leiutaja” on nähtav abimees igale leiutajale tänases Eestis ja kogu maailmas.

Publikatsioonid on oluline osa ühe leiutise haldamise juures. Nende reinvesteerimine kutsub aga esile kumulatiivse efekti, mis ilmselgelt suurendab nähtavust. Viimase all pean silmas refereerimist ja viiteid omakorda teistele publikatsioonidele. See nö “vaht” mõne inimese jaoks võib olla aga teinekord päris meeldiva lõhnaga ja pakkuda “vannis kümblejale” erakordset naudingut : )  Ei maksa arvata, et neist asjust palju Eestis teatakse. Seda kinnitavad meie viletsad müüginumbrid ja ka mitmed inimesed, kes arenenud ühiskondades mõnda aega on elanud …  

Oluline on teada millal ja kus publitseerida. Sageli määrab just esmane publikatsioon nö “leiutise maitse” rahva suus. Siinjuures tuleb tähele panna, et enne leiutisele õiguskaitse võtmist Patendiametist publitseerida ei tohi, sest muidu kaotab leiutis uudsuse ja patenti või kasulikku mudelit leiutajale ei väljastata !  Kusjuures läheb arvesse ka igasugune digitaalne ja audio publikatsioon. Hetkest, mil patendiavaldus on sisse antud ja prioriteedi kuupäev käes võib publitseerimist alustada kuid siinjuures on jälle “väike aga”. Nimelt tuleb silmas pidada ka konkurente, kes teie leiutist jälgima hakkavad ning võimalik, et ka paremat lahendust looma  tõttavad. Kui juhtumisi on tegemist suurfirmaga, siis nn “teerulli alla jäämise oht” on päris reaalne. Seetõttu soovitan mitte enne publitseerida kui oled täitsa kindel, et nüüd on see õige aeg rahva tähelepanu äratada. Hea oleks ka kui sa selleks ajaks oled oma prototüübi ehk esimese töötava mudeli valmis ehitanud ja isegi väikese partii suutnud valmistada ning sellega juba turgu testinud. Patendiamet avaldab esmase publikatsiooni 18 kuu möödudes  Patendilehes.  Kasuliku mudeli korral on see aeg umbkaudu 6 kuud. Publikatsiooni aega on võimalik teatud asjaoludel ka pisut pikendada.

Teinekord on aga tarvis teha just varane publikatsioon , et teatud töösturites ja ka avalikkuses tähelepanu äratada. Selleks võib kasutada internetti või traditsionaalseid meediakanaleid.

Leiutise seisukohast lähtudes on parim publitseerida ikka seal kuhu valdkonda antud leiutis kuulub. Selleks tuleb sul valida kas vastav ajakiri või internetiportaal. Kuna aga leiutiste puhul on üldjuhul tegemist ikka tehnoloogiliste lahendustega, siis ka kõik tehnikaajakirjad on selleks igati sobivad.

Lisaks võib mõelda ka oma leiutise eksponeerimisele erinevatel näitusel nii kodumaal kui rajataga.

* Kui soovid abi  oma leiutise strateegia kujundamisel ja publikatsiooni teostamisel, siis võid ka minuga julgesti ühendust võtta ! Kõige kiiremini saan selle teoks teha just siin “Eesti Leiutajas” ja seda nii eesti kui ka inglise keeles. Selleks saada mulle eMail: leo@leiutaja.com . Lisaks võin teha ka video ning selle üles riputada oma uues videoportaalis: www.LeidurLeo.Tv 

Hääd leiutamist !

Eesti on saanud Euroopale IP laboriks

IP paneeldiskussioon Rahvusraamatukogus möödunud reedel:  Aleksei Kelli (Est), Brett Makens (US), Mart Kivikas (Ger), Mary-Rose McGuire (Ger) ja Thomas Hoffmann (Ger)

Möödunud reedel Rahvusraamatukogus peetud intellektuaalomandi (IO) seminar näitas selgelt uusi trende, mis Eestis ja Euroopas on aset leidmas. Kohal olid eksperdid Saksamaalt, USAst, Lätist ja Eestist. Seminari juhatas Prof. Aleksei Kelli Tartu Ülikoolist.

IO ehk IP (Intellectual Property) ei ole pelgalt autoriõigusi arvestav nähtus. Siia alla kuuluvad ka tehniline looming ehk leiutamine, Disain ja Kaubamärgid , millega tooteid ja teenuseid turul eristatakse ning kaitstakse. Seniks aga kuni meil paremat süsteemi välja mõeldud pole tuleb vanaga läbi ajada ja kui tarvis  ka reformida, millega nüüd siis Eestis ja Lääne-Euroopas agaralt tegeletakse. Eestis on tänaseks peetud 4 IO seminari. Meenutagem, et asi läks käärima just ACTA-ga möödunud kevadel, mispeale peeti Tallinna Ülikoolis esimene IO Foorum Eesti ajaloos ! Sellele järgnes veelgi akadeemilisem üritus Swissotel’is  ja esimene IO seminar Rahvusraamatukogus, kus arutati juba nn IO kodifitseerimist. Viimasega tegeleb nüüd Justiitsministeerium ja sealjuures asuv töörühm mida juhib prof. A.kelli.

Reedel toimunud seminaril pealkirjaga “The European IP-Framework in a Knowledge-Based Society” tuli jutuks hetkel valitsev olukord kogu maailmas, eriti aga Euroopas. Ettekannetega esinesid Prof. Tõnis Mets (TÜ) , Kai Härmand (Just.M), Mart Kivikas (GmbH), Brett Makens (US Embassy), Prof. A. Kelli (TÜ), Christoph Schewe (U.Lat), Mary-Rose McGuire (Mannheim U, Ger.) Seth Schelden (U.Lat) ja Thomas Hoffmann (TÜ).  Materjalid leiab  Siit . Üheskoos tõdeti reformi vajalikkust kuna vanad IO regulatsioonid ja seadused on ajale jalgu jäänud. Samas leiti, et oluline on ka Ameerikaga sammu pidada. Peamine uudis on aga kahtlemata see, et Eestit nähakse IP-laborina, kus sobib antud reforme testida. Usun isiklikult, et see on hea mõte kuna nõnda saame enam tähelepanu Euroopast ja ka tuge antud valdkonnas. See aga omakorda võimaldab esirinda astuda teemal, mis meil aastakümneid unaruses olnud … 

* Teate toimuva seminari kohta edastas ka ERR.  Järgmine säärane üritus toimub sügisel.

“Leiundus Tänases Eestis”

Riigikogu vaibal: Aavo, Kalle, Raino ja Leo  : )

Möödunud kolmapäeval oli meil au külastada Toompea Lossi ja SDE  töörühma Intellektuaalomandi küsimustes. Eesti leiutajate Liidu poolt olid kohal: Aavo Murutalu, Aarne Toomaslu, Kalle Köömnemägi, Raino Sinisalu ja ma ise. Esitasin ettekande “Leiundus tänases Eestis” , mille baasil toimus ka arutelu hetkel valitsevast olukorrast ja selle võimalikest lahenditest. SDE töörühmas võtsid meid vastu 7 inimest, kelle hulgas olid ka Hr. Rannar Vassiljev ja Hr. Eiki Nestor.  Meie diskussioon kujunes kohati päris tuliseks. Siiski lahkusime rahu- ja tänumeelselt, et meid Toompea Lossi uksest sisse lasti ja ära kuulati.  Samas jalutas võimukoridorides ringi ka TV3 , kes muuhulgas meie liidu leiutajalt Raino Sinisalu’lt intervju võttis.

Kuna minu ettekannet peeti mitmete inimeste poolt õnnestunuks, siis tegin otsuse seda esitada ka Eesti avalikkusele. Selleks kuulan esmalt maad Lennusadamas ja Patendiinfo Keskuses  kuna just need paar kohta on olnud viimasel ajal meeldivalt aktiivsed Eesti leiundust edendades. Esitlusele võiks tulla minupoolt isegi 2 võimalikku ettekannet: “Leiundus Tänases Eestis “ ja “12 Nõuannet igale leiutajale” kogumahus 1-2 tundi, sõltuvalt soovitud kontekstist ja esitatud küsimustest. Kui nüüd kellelgi teist tekkis huvi mind kohale kutsuda oma kooli, asutusse või firmasse, siis olen ka nõus meeleldi tulema, et Eesti leiunduse ajalugu ja hetkeseisu valgustada ning ka elavat diskussiooni luua. 

* Minu ülesandeks on seista Eesti leiutajate eest ja näidata võimalikku suunda neile, kes vastavaid seadusi ja meetmeid kokku panevad, et me mehed saaksid rahulikult leiutada ning et riigi majandus ja rahva elujärg võiks ka seeläbi paraneda.   

Lennusadam kutsub leiundusõhtule

Foto: Tanel Meos , delfi.ee

Jüri teatab: ”Kutsume kõiki osa võtma Lennusadama järgmisest Merefoorumist, mille keskmes on suured unistused ja tegelikkus. Räägime leiutamise rõõmudest ning hõljume unistuste ja tegelikkuse vahel – leiutajate maailmas.

Kohal on Eesti oma päris leiutaja Tanel Linnas Ahhaa keskusest ning filmilinal vaatame Saksa leiutaja Manfred Binderi maailma.

Tanel Linnas on ainus inimene Eestis, kelle ametiks on leiutaja. Ta võtab Merefoorumile oma leiutised kaasa, et saaksime neid koos näha ja vajadusel katsuda. Olete te näiteks mõelnud kettaga mobiiltelefonile? Tanel räägib oma tööst ja unistustest. Ka sellest, mida ta leiutaks, kui ei oleks ees ajalisi ja rahalisi piire. Muuhulgas saame teada, mida me täna oma elus olevatest asjadest valesti kasutame …”

Üritus on tasuta,  toimub Lennusadama kinosaalis ja kestab 90 minutit. Registreerumine Facebookis. Rohkem infot leiate Lennusadama kodulehelt.  

12 Nõuannet igale leiutajale

Tunduvalt lihtsam on leiutada kui sul kõik abistruktuurid olemas ja meeskond seljataga. Nõnda toimetatakse pea kõigis maailma ülikoolides ja teadusasutustes, kus R&D osakondadesse paigutatakse miljoneid ja isegi miljardeid dollareid. Tulemusi näeme käepeal tiksumas, teepeal kihutamas ja taevas lendamas. Sellest räägivad ilmekalt ka  Discovery Science ja mõned teised põnevad Tv kanalid.

Juhul kui aga Sinul eraisikuna tekkib üks asjalik tehnoloogiline mõte kuid pole sääraseid meetmeid ja struktuure – mida siis peale hakata? Kuidas end kaitsta IO varguse eest ja jõuda siiski maailma? Toon ära siinkohal 12 nõuannet kuidas võiks Eesti oludes edasi liikuda:

1. Hoia oma idee konfidentsiaalsena - Tähendab, et ära räägi sellest avalikult meedias, internetis ega kusagil ideekonkursil enne kui oled ta ära kaitsnud ! Muidu kaotab su leiutis või lahendus uudsuse ja seda ei saagi enam Patendiametis registreerida.

2. Uuri asja - Googleda ja tuula kõikvõimalikes andmebaasides, et näha kas su möte on ikka tõepoolest uudne. Vaata lahtiste silmadega ringi ka Ebays ja teistes neti- ning pärispoodides. Suhtle ekspertidega.

Read the rest of this entry »

TeamLab toob ideed sahtlist välja

Vaid 2 korda aastas toimuv üritus kutsub kokku kõiki disainereid, turundajaid ja insenere, kes oma ideed sahtlist välja laoksid ja meeskonna abil valmis toodeteks vormiksid. Uurisin olukorda ja selgus, et oodatud on ka leiutajad !!

Füüsiliste toodete arendamisele pühendatud nädalalõpp toimub Baltika Moelaval, Tallinnas, Veerenni tn. 24, 16-17.  märtsini ja  toob kokku ettevõtte loomiseks vajalikud osapooled. IT lahendused siia alla aga ei kuulu, tegu olgu ikka asjadega mida käega katsuda ja vormida saab.  ”Idee autoril on võimalik kokku panna oma ideaalmeeskond, kus on esindatud just tema tooteprojektile vajalikud inimesed,” selgitas Loov Eesti tegevjuht Eva Leemet.

Üritust korraldavad :  Loov Eesti, Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid, innovatsioonikeskus Mektory, Garage 48 ja Eesti Kunstiakadeemia. Kohapeal käis asja uurimas Reporter

Rohkem infot leiad Loov Eesti  kodulehelt. Lisaks on neil nüüd ka oma veebipood, kus shopata saad.

Soome leiutajad ootavad meid kevadnäitusele !

www.kekery.fi

Möödunud sügisel Viitasaaris peetud leiutiste näitus andis jätkuvat inspiratsiooni Soome Leiutajate Liidule teha ka kevadine üritus. Seega olen saanud kutse teile edastamiseks:

Arvoisat vastaanottajat, Ellivuoressa järjestetään 21.-24.3.2013 teknologia ja innovaatio -päivät. Tarkempi ohjelma ja osallistujat tulee www.ellivuori.fi -sivuille. Hotelli Ellivuori sijaitsee Sastamalassa, n. 45 km päässä Tampereelta. Päivät on suunnattu keksijöille, työssään keksintöjen kanssa toimiville, rahoittajille, yrityksille, oppilaitosten ja yliopistojen opettajille ja oppilaille, kaikille joita kiinnostaa uudet innovaatiot ja teknologiat ja niiden hyödyntäminen. Lisätietoja liiton kotisivujen uutiset-osiosta.

Tänaseks on end kirja pannud juba üle 40-ne leiutaja. Kui asi huvitab siis võtke minuga ühendust Tel.   54 58 46 75 . Kas saan kohale minna selgub märtsikuu 2. nädalaks. Kui keegi teist tuge vajab ja samas mind ka sponsoreerib, siis tulen kindlasti !

Täna veel kahjuks MTÜ Eesti Leiutajate Liidul rahad puuduvad, et oma esindaja kohale saata. Meiega ühinemiseks ja toetamiseks liikuge palun edasi liidu kodulehele  www.Leiutaja.ee