Milleks on tarvis Leiundusfondi ?

Sellest on nüüd räägitud juba sama kaua kui .EE domeeni vabaks laskmisest. Tippdomeen vabanes küll viimaks suure hilinemisega  kuid Eesti Leiundusfondist pole ikka veel asja saanud. Milles on siis kala ? Kas tõesti ei saada riigiaparaadis aru leiunduse ja ettevõtluse otsestest seostest ???

Selge on , et iga uus ettevõte peab pakkuma senisest effektiivsemat teenust või toodet , et turule tulla ja seal ka püsida. See on riigile kasulik kui uued ideed toetatud saavad , sest siis on ka mille baasil uusi ettevõtteid rajada. Raha aga laekub riigile tagasi maksude näol. Selge , et enne tuleb ikka külvata kui lõigata saab.

Loeme uudistest , et Soomlane leiutab 30 korda rohkem kui eestlane ja et rootslane saab riigilt 10 000 raha kui on leiutise idee vormistanud. Lisaks annab Rootsi riik veel 60 000 raha idee teostamiseks ! Rikas riik võib , kuid vaene riik peab !! – ütleks siinkohal. Kui me seda Eesti asja ei tooda, kes meid siis teab ? Riiki tuntakse ikka selle järgi mida ta teeb. Võtame näiteks Sveitsi – Kohe meenuvad kvaliteetsed kellad ja pangad. Saksamaa – autod ja optika. Inglismaa – Top gear ja The Beatles.  See on bränding ja müügitöö millega meil tuleb tõsiselt  tegelema hakata , et Eesti oma tooted maailmaturule saaks.  Vahendustegevus ja asjade ühest kastist teise tõstmine lisaväärtust ei loo. Transiidirahad pannakse küll taskusse ja makse makstakse kuid lisaväärtusi ei looda. Selleks ongi tarvis toetada uusi ideesid ja ettevõtlust , et tekiksid meie Eesti riigile omased väärtused , mida oleks maailmale müüa. Siis oleks ka inimestel tööd ja leiba ning ei peaks välismaale tööd kerjama minema.

Eesti Leiundusfond oleks institutsioon , mis toetaks meie oma uusi tooteid ja nende loojaid. Ainult vähesed leiutajad suudavad teha samas ka müügitööd. Enne seda on aga tarvis tootearendusse investeerida , milleks vaesel leiutajal üldjuhul raha puudub ja nõnda see leiutis sööti jääbki …

Sellele jutule lisaks tahaksin viidata ka Hr. Toom Pungase artiklile Äripäevas 2007 aastal : http://www.ap3.ee/?PublicationId=a8c3b184-5b75-4aab-9c4c-a8ec821ec6ef

Loodan , et need kelle käes on võimalus seda olukorda muuta , suhtuvad asjasse ettevõtlikult.

Neti vs Google 3:5

Arvutimaailm teatab , et Eesti enimkülastatud veebileht Neti.ee sai uue kuue. Tubli Neti ! 300 000 külastust päevas ja uued nupud küljes. Palju õnne !

Leiutajana tuleb mul üsna tihti otsingumootoreid kasutada ja seda isegi siis kui parasjagu midagi ei leiuta. Toksin siis mina prooviks ja oma nabaimetluseks  Eesti Leiutaja Neti kasti ja mis on tulemus ? Kolmandal kohal edastab Postimees minu arvamuse sellest , et Intellektuaalse Omandi õpetus tuleks Eesti koolidesse viia . Vaatame edasi 4 , 5 , 6 , 7 … Kuid blogist Eesti Leiutaja ei ole näha muhvigi. Samuti ei leia ma otsitavat blogi teiselt ega ka kolmandalt leheküljelt ! Mis toimub ? Kas pole vastavalt optimeeritud Neti jaoks ? Ok teeme uue katse : Domeeniekspert - Blog.tr.ee ja Domeenijutud annavad mulle esimese asetuse. Cheers ! Tulemusi kokku 6 , millest blogi ennast www.domeeniekspert.com aga ei leidu. Ok, proovime siis Domeeniexpert – Tulemusi on rohkem kuid blogi endiselt ei leia. Selgituseks olgu siinkohal lisatud , et Domeeniekspert on juba kolmandat nädalat järjest Eesti enimloetud domeeniblogi ja avatud juba aastal 2008 …

Toksime siis samad asjad Google.ee kasti. Teab ja kuidas veel ! Rahuldab mu nabaimetluse esimesel katsel ja mitte ainult. Google teab rohkemgi : ) Huvitav mitu külastust päevas Google saab ? – Sellest infokanalid vaikivad. Well, minupoolt 20 korda päevas ikka. Pole vist raske arvata miks on mu avaleheks Google.ee.  Vahel kasutan ka Bing.com teenuseid kuid Googliga ei suuda temagi sammu pidada. Seega Bingile hinne – 4.  Sorry Neti, kliendile tuleb osata pakkuda seda mida ta otsib, mitte toda mis parasjagu pähe tuleb.  Nii et läbi sa saad kuid üle kolme sulle hindeks panna lihtsalt ei kannata …

Noored leiutajad tegutsevad !

11-13 Augustini toimus Rõuges noorte leiutajate suvekool. Selle aasta teemaks oli tutvustada noortele kuidas saab ühest ideest toode , mis poeletile jõuab. Suvekooli oli kutsutud 25 leiutajat vanuses 11 – 16, kes esinesid edukalt möödunudaastasel noorte leiutajate konkursil „Hoiame kokku!“ – kirjutab sihtasutus Arcimedes.ee . Jääb vaid loota , et neist asjust hakatakse rääkima igas Eesti koolis ja sõltumata aastaajast …

Rohkem infot möödunud suvekooli ja Archimedese tegemiste kohta leiad siit :  :  http://www.archimedes.ee/index.php?avaleht=1&id=346

* Loe lisaks : http://www.postimees.ee/?id=224605

.EST – Eesti uueks tippdomeeniks !

Ajal mil .ee debatt on täis-pöördel viitab Veebivara.com asjaolule , et tippdomeeni omandiõigused on registreeritud juba aastal 1992. Sellest johtuvalt lasuvad Hr. Endel ja Jaak Lippmaal ka õigused ning kohustused antud tippdomeeni haldamise suhtes. Kui ma nüüd ei eksi , siis  kuulub .ee tippdomeen Eesti kodanikele ja mitte Eesti Riigile ! See on ka ilmselt üheks põhjuseks miks .ee domeenireform nõnda kaua aega võttis.

Leian, et .EE on tänaseks oma aja ära elanud ja Eesti Riik võiks nüüd registreerida uue tipptaseme domeeni – EST .  See on meie maale omane tunnus olümpiamängudel ja maanteedel ning mitmel pool mujalgi.  Sel moel looksime alternatiivi .EE le , mis kuulub perekond Lippmaale ja on Eesti geomeetriliseks veebitunnuseks täna.  EST oleks aga juba siis puhtalt Eesti riigi veebivara, mille kasutamise õiguse üle saaks kasvõi rahvahääletusega otsustada kui tarvis. Lisaks on .EST laialt kasutusel olev lühend inglise keelsest sõnast “Established” , mis tähendab eesti keeles  ”Asutatud”. Sellise tippdomeeniga oleks meil juba ka palju lihtsam ja kasulikum rahvusvahelisel areenil toimetada. Samuti annab EST brändimiseks paremaid võimalusi nagu näiteks 20.Juulil vabamüüki jõudnud Columbia tippdomeen .CO  . Iseasi on muidugi see,  kas ICANN ka meie riigile sellist tippdomeeni väljastaks  kuid küsida ju võiks. Nõnda ehk suudaksime ka välismaailma huvi Eesti domeeni vastu äratada ning seeläbi ka kena kopika teenida !

Idee sai täna avaldatud  ka Eesti Päevalehe Arvamusküljel :  http://www.epl.ee/artikkel/580457

Eesti leiutiste püsinäituse ehitus on seiskunud.

Ei tea kas hakkas meestel kõrgel torni otsas palavaga pea ringi käima või jäi kraana konks lühikeseks … Igatahes jõudsid eila minuni nädal vanad uudised Äripäeva vahendusel sellest, et meie Teletorni renoveerimine on peatatud. Eila teatas aga Ehitaja.ee , et otsitakse juba uut firmat kuna KMG Ehitus ei olnud nõus tööd antud tingimustel jätkama.

Teen omalt poolt ettepaneku palgata “kõrgehitajad” – no ma mõtlen sellised mehed, kes kohe naudivad igasugu kõrgusi. Loomulikult peaks ka palk olema sellevõrra kõrgem kui neil kes maapeal : ) Küll siis jõuluks valmis saab !!

Ootan juba pikkisilmi meie leiutiste püsinäituse avamist Teletorni 22 korrusel. Luban, et tulen ka kohale kui näitus avatakse.

Jõudu kõigile  ehitajatele, kes selle palavaga peavad vaeva nägema !

Eesti veebis uus lahendus – Veebivara.com

1.Juulil avas oma uksed uus Portaal-Blogi , mis pakub lisaks uudistele ka ainulaadset  võimalust oma veebi soetatud vara müüa. Selleks võivad olla siis mistahes veebilehed :  e-poed, blogid, oksjonid, portaalid ning ka erinevatel digitaalsetel aadressidel asuvad kontod nagu näiteks need mis on YouTube is või Twitteris. Lisaks on sul võimalus ka lihtsalt oma domeen müüki panna.

Veebivara .com on Eesti esimene portaal, mis on pühendatud otseselt sellele millist vara keegi veebis omab, mida head ta sellega teeb ning kellele ja millise hinnaga ta seda  müüb. Vaatluse all on nii Eestis kui ka välismaal toimuv. Kui soovid aga oma vara anonüümselt müüa või osta siis ka selleks on võimalus täiesti olemas.

Internet kasvab iga päevaga ja nõnda ka väärtused mida selles omatakse. EE vabanedes on põnevaid uudiseid ilmselt oodata veelgi ..

Veebivara halduriks on Tallinnas asuv  OÜ Quantio.

http://www.veebivara.com/

Aga milleks bränd ?

Tänane Forbes kirjutab sellest kuidas  brändimine aitab riigil majandustulemusi kasvatada. Edukad riigid identifitseerivad oma imidzi ja olulised tooted , mis maale kasumit teenivad. Seejärel tehakse juba teadlikud investeeringud , et neid väärtusi veelgi suurendada. Nii teame nimetada riike, kus on kena puhata või kus kohast head kellad või veinid tulevad.

Ka meie väikeses Eestis on brändimisele viimasel ajal pisut rohkem tähelepanu pööratud. Nii on meist näiteks hakanud kujunema Infotehnoloogia maa kus e-teenused on igapäevane nähtus. Kuid sellest üksi on vähe ja nõnda peame targasti edasi töötama, et neid asju oleks ikka tiba rohkem mille järgi meid maailmas ära tuntakse.

Ka personaalne brändimine on oluline.  See aitab sind isiklikul tasandil ennast paremini müüa. Olgu selleks siis kvaliteetne teenus , talent või miski uus vidin, brändimine on igati oluline osa müügistrateegiast , mis sind teistest turul eristab.

http://www.forbes.com/2010/06/29/branding-countries-economy-business-oxford-analytica.html?feed=rss_home

http://www.minubrand.ee/

Tuuleveski pilve taga ?

Tule Briti leiutiste näitusele !

Peatselt algavale Jalgpalli MM-ile Lõuna Aafrikas me kahjuks ei kvalifitseerunud kuid vaatamata sellele on veel mitmeid teisi võimalusi kuidas meie väike Eesti võiks ennast maailmale avada. Üks nendest on tutvustada uusi tehnoloogiaid ehk leiutisi millega oleme viimasel ajal hakkama saanud.

Kuigi  leiundusaktiivsus on Eestis suht väike, mis teeb vaid keskeltläbi 30 patenti aastas, siiski on ju meil juba üht-teist  mida kannataks ka maailmale müüa. Nende uutmoodi vigurite tutvustamiseks on 13-16 Oktoobrini 2010 peetav UK leiutiste näitus päris kena koht ! Toimumispaigaks Alexandra Palace , Palm Court Londonis.  Olgu veel lisatud , et see on maailma üks suurimaid leiutiste näitusi , kus on kohal ka Briti peamised uudistekanalid ja saab kohata ka tuntud leiutajaid üle ilma. ” Estonian Inventor”  esindab Eestit nüüd juba teist hooaega ja kutsub kõiki asjast huvitatuid läbi astuma. Kui soovid oma leiutist aga maailmale tutvustada , siis on paras aeg hakata mõtlema ka registreerimisele. Soodsaim võimalus selleks on kui võtad minuga otseühendust , kuna tunnen isiklikult  Show peakorraldajat Kane Kramer’it, keda tuntakse ka kui esimese i-Podi leiutajat. / www.kanekramer.com

Sedapuhku juba 10. Show leiad aga siit : http://www.britishinventionshow.com/show/index.html

Just nimelt Sina !

Sageli kuuleme inimesi ütlevat : ” No mis nüüd mina, küll ikka see ja too … ” Tagasihoidlikkus on voorus , mille keeleliseks vastandiks on  edasipüüdlikkus. Kuid ” Tegijal juhtub nii mõndagi” – ütleb Eesti rahva vanasõna.  Selle pikenduseks võib ka lisada : ” Kui ei tee, siis ei juhtu ka !”  Juhtub aga esimesel korral sageli just see , et miski ei õnnestu. Seda aga kardetakse.  Kui aga vaadata neid inimesi, kes midagi asjalikku on korda saatnud, siis peame tõdema , et paljud neist eksisid esimesel, teisel ja mõned isegi 101-el katsel! Võtame näiteks Edissoni,  kellel tuli teha elektripirni hõõguma saamiseks üle 400 katse ! Või siis Sir James Dysoni, kelle tsüklon tolmuimeja katsetusteks kulus enam kui 200 prototüüpi. Tänaseks arvatakse Hr. Dysoni teenitud varandust enam kui 2-le biljonile USA dollarile. Vähesed teavad aga , et sellel mehel tuli lisaks leiutamisele enam kui 10 aastat kohtuteed käia suurfirmadega, enne kui  ta oma õigused kaitstud sai.  Selge on see , et kui sa ei tee midagi, siis ei juhtu ka midagi ! Niipea kui sa aga ette võtma hakkad ja selles on edukust märgata, tuleb sul ka valvsalt oma õigusi kaitsta. Selleks ongi tänases maailmakorras patendid, kaubamärgid, frantsiisid ja autoriõigused , mis su õigusi siis kaitsta aitavad juhul kui mõni suur- või väikefirma otsustab su Intellektuaalset Omandit kaaperdada.  Eesti Leiutaja pöörabki seetõttu ka tähelepanu I.O. kaitsele , millest leiad lugemist ülemisel leheribal.  Karta aga ei maksa, sest meil on ju veel üks vanasõna varuks, mis ütleb : “Julge pealehakkamine on pool võitu !

www.dyson.com

http://en.wikipedia.org/wiki/Thomas_Edison