Leiutajate ingel aastast 2009
RSS icon Email icon Home icon
  • Eesti Leiundusnäitus 2019 algab peatselt

    Posted on November 2nd, 2019 Hr. Leo Siemann No comments

    Juba paari nädala pärast kogunevad Eesti leiutajad ja nende sõbrad Ülemiste City Technopolis Öpiku majas, et oma leiutisi eksponeerida. Näitus on avatud neljapäeval 14.nov kell 10.00-18.00 ja reedel 15. nov kell 10.00 – 17.00. Kusjuures ei ole veel hilja, et end kirja panna. Kohatasu on 50 eurot kahe päeva eest, mis sisaldab endas ka lauda ja tooli kui tarvis. Täpne asukoht on Öpiku Maja C-korpuse fuajee ja aadress Valukoja 8. Ootame ka külalisleiutajaid Soomest, Rootsist, Lätist, Inglismaalt ja Küproselt. Kohapeal müüakse ka valmis tooteid ja antakse nõu kuidas oma leiutist kaitsta. Selleks on lubanud kohale tulla ka Eesti Patendiamet ja Euroopa patendivolinik Margus Sarap. Kui on soovi partnerina ühineda, et näitust toetada siis ka seda saab.  Eesti Leiundusnäituse koduleht on  www.EstonianInventionShow.com  * Külastajatele on näitus tasuta.  Kontakt : leo@leiutaja.com , Tel : +372 56 87 38 99

  • Miks peaks Eesti riik oma üksikleidureid toetama

    Posted on July 11th, 2019 Hr. Leo Siemann No comments

    Eesti Edison – Karl Papello © VainoKallas.ee

    Kui nõuka ajal said leiutajad riikliku preemiat ja autoostu lubasid siis nüüd, eesti ajal peavad nad vaatama ise kuidas hakkama saavad. Tean isiklikult üsna mitut üksikleidurit, kes täna abi vajaksid, et oma leiutis turule tuua. Kahjuks pole ma aga ise veel nii rikas, et neid aidata saaksin ja just seetõttu teile järgneva loo kirjutangi.

    Kõigepealt selgitame, kes on see üksikleidur kes toetust väärib. Ta on leiutaja, kes tegutseb iseseisvalt ehk siis leiutab tööst vabal ajal, et oma elu ja maailma parandada. Ta võib olla ka lihtne koduperenaine, õpilane, töötu, invaliid või pensionär. Enamus üksikleidureid ei soovi kunagi hakata ettevõtjaks ja seetõttu on ka nende võimalused piiratud, et riikliku toetust saada mida EAS ettevõtjatele pakub. Üksikleidurina võiks käsitleda ka leiutajat kellel on oma firma.

    Miks riik oma üksikleidureid toetama peaks on küll puhas intelligentsi küsimus. Selge see, et need kes ise hakkama saavad abi ei küsi. Küsivad ikka need kellel prototüübi ehitamiseks, patenditaotluseks ja toote turuletoomiseks vahendeid napib. Riik annab ju oma kodanikule täpselt nõndapalju raha, et ta kuidagi veel toime tuleks. Igasugused ootamatud kulud ajavad aga inimesed halliks. Kust kohast peaks võtma pensionär, invaliid või õpilane selle 1000 eurot mida patendivolinik patendiuuringuks ja patendi vormistamiseks küsib? Selge see et volinik peab oma keeruka töö eest makstud saama aga kes seda maksta jaksab? Nii jääbki üksikleiduri töö lauasahtlisse või kuuri alla seisma. Paremal juhul jaksab ta töötava prototüübi ehitada, et seda siis omatarbeks kasutada. Mingisugusest seeriatootmisest ei saa juttugi olla kui patendiõigused on kaitsmata. Muidu varastab selle idee mõni tööstur lihtsalt ära. Nüüd kui see juhtub olema kohalik tööstur, siis kannatab vaid paljaks varastatud leiutaja kui aga võõramaalane, siis kannatab ju kogu Eesti riik intellektuaalomandi varguse käes. Nõnda ongi Eesti kaotanud tänaseks juba miljoneid eurosid ja kaotab ka edaspidi kui me midagi ette ei võta.

    Eesti innovatsioonitoetused pärinevad täna suures osas Lääne-Euroopast, mille kasutamise effektiivsus on jätkuvalt madal. Vähemalt nõnda teatab meile  MKM’i Tõhustamiskava raport  : Ettevõtluse ja innovatsiooni toetamiseks suunab Eesti riik aastas ca 250 miljonit eurot, millest 92,5% moodustab välisabi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest. Kuigi Eesti konkurentsivõime on järk-järgult paranenud, siis mitmed rahvusvahelised organisatsioonid  nagu OECD ja IMF on juhtinud tähelepanu, et Eesti peaks parandama innovatsioonipoliitika tõhusust, sest riiklikud kulutused teadus- ja arendustegevusele ei ole suurendanud kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti ega aidanud tõsta tootlikkust. Samadele väljakutsetele viitab ka Euroopa Komisjon oma 2018. aasta aruandes Eesti riigi kohta. Eesti ettevõtluse ja innovatsiooni valdkond vajab Euroopa Liidu toetusete vähenedes ning senise tulemuslikkuse parandamiseks muutust”  Seega tundub mulle, et olukord on üsna tõsine.

    * Selgituseks : Sõna innovatsioon on kanselliit. See on ametnike omavaheline keel raha ümberjaotamiseks. Kui vaatame endi ümber, siis näeme igal sammul leiutisi. Kui ei oleks leiutisi, siis ei oleks ka mida innoveerida. Nii lihtne see ongi.

    Viimase kümnendi jooksul on Eestit vallutanud Ameerika moodi idufirmade buum. Kuigi IKT osatähtsus on tõusnud ja moodustab juba enam kui 10% SKP-st ometi on ka sellest vähe, et olulist nihet ühiskonnas põhjustada, mis meie majanduslikku kasutegurit märgatavalt suurendaks. Milles on siis probleem, et me ikka veel rattaid maast lahti ei saa?

    Read the rest of this entry »

  • Kuidas kaitsta end intellektuaalomandi varguse eest?

    Posted on May 26th, 2019 Hr. Leo Siemann No comments

    © Leiutajateküla Lotte

    Kuuleme suht sageli, et keegi on kellegi hea idee pihta pannud ja maha müünud. Mida siis teha? Keda süüdistada ja kust õigust nõuda? – Kõik see oleneb kaasuvatest asjaoludest ja just sellest me täna räägimegi.  Alles hiljuti teatas üks mu hea tuttav, et tema idee oli tuntud firma poolt vaikselt ära tehtud just nädal pärast seda kui toimus nende kohtumine. NDA’d kahjuks ei allkirjastatud vaid leiutaja palus lihtsalt konfidentriaalsust, mis aga ei keelanud fimaomanikul endal antud ideed teostada …

    Minu poole on sarnastel põhjustel pöödrunud palju inimesi. Kes on koolis üle lastud, kes kolleegide poolt, kes on ise valel ajal välja lobisenud.  Kõiki neid iseloomustab sarnane kogemus ja teadmine, et nende idee on ära varastatud.

    Elame huvitaval ajal, kus rõhutatakse palju läbipaistvust ja ühisomandit. Seda et ideed on õhus ja kuuluvad kõigile. Jagage ja olge avatud! Kõlab ju uhkelt, võiks öelda et isegi maailmapäästvalt. Tulemus on aga see, et kavalamad pööravad õhku paisatud ideed rahaks kuid idee jagajale jäävad näpud nagu ikka  … Tänane ükssarvikute ja startup ajastu rõhutab ideede ja intellektuaalomandi ühiskondlikku kuuluvust ning suurt jagamise printsiipi. Patente ja muud säärast suisa põlatakse, viidates muutunud ajajärgule. Tegelikult aga luuakse sellega keskond, kus ärksamate poolt õhkupaisatud ideed on vabalt saadaval kõigile ilma, et selle eest tuleks autorile midagi maksta. Tore, kas pole? Ärihaide jaoks on see nii päris kindlasti.

    Kuulen sageli kuidas ka tööstus üksikleidurite töid rotti paneb. Peamine põhjus, mis seda kenasti võimaldab on kallis ja suht segane patendisüsteem, mis ilmselgelt vajaks reformi. Tööstusele muidugi selline olukord sobib ja neil on raha, et oma patendivolinikke ja patenditrolle kinni maksta ning kohtus vaidlemas käia. Eraleiutaja jaoks on see aga suur ja sageli isegi ületamatu kulu, mille tõttu ta patenditaotluse pooleli jätab ja oma viguri vaid iseenda tarbeks kuuris valmis ehitab, ilma et see kunagi seeriatootmisse jõuaks …

    Autoriõiguste kaitsega kujutavas kunstis, muusikas ja kirjanduses on asi märksa lihtsam sest lisada tuleb oma töödele vaid Copyright ja aasta, mille eest riigilõivusid maksma ei pea.

    Aga mida siis ikkagi teha kui sa tajud et su idee on pihta pandud? Kõik sõltub suuresti sellest kuipalju su õigused on eelnevalt kaitstud. Leiutise kaitse ehk patent ja disainkaitse on just need, mis autorile kohtus õiguse annavad. Seetõttu on oluline neile asjadele ka tähelepanu pöörata enne kui sa oma tööd avalikustad. Seega tuleks :

    1. Mitte publitseerida ega oma asjast rääkida avalikult varem kui disain või patent on sisse antud.
    2. Teha reaalne prototüüp, mis töötab
    3. Toota väikeseeria niipea kui võimalik
    4. Oma toode või teenus kenasti ära brändida ja kaubamärk kaitsta
    5. Siis alles teha esimene publikatsioon avalikus meedias
    6. Leida head koostööpartnerid ja töötada oma bränd üles
    7. Müüa ja jätkuvalt publitseerida igal pool, kus sobilik ja kasumlik
    _____________________________________________________________________________________________
    * Võimalus oma uudne toode või teenus ärihai hammaste vahele kaotada on päris suur. Seetõttu NDA  ehk konfidentsiaalsusleping võiks laual ikkagi olla kuid reaalselt kaitseb sind ainult see kui oled oma patendi või disainlahendusena kaitstud toote uue kaubamärgi all turule toonud ja sellest ka publikatsiooni teinud. Nõnda saad sa olla turul esimene orginaalne tegija ehk pioneer ja just seetõttu võib ka mõni ärihai sulle viimaks raha maksta. Kui nad su toodet poes või ajalehesabas ei näe kuid mõte on hea, siis hakkavad nad ise tegutsema. Inimesed on ju nagu harakad – niipea kui hõbelusikat näevad, veavad selle kohe minema !
    ____________________________________________________________________________________________
    Selle kõige jätkuks tahaksin lisada ka isikliku kogemuse oma esimese leiutisega, milleks on panipaigaga kontoritoolKui olin Eesti patendi sisse andnud 2006 aastal, jätkasin seda UK ja USA patenditaotlustega. Kuna mul tollal suurt raha polnud, siis tegin seda ise ja võtsin lihtsalt kui kodutööd, et kogemust saada. Sain küll oma patendid sisse antud kuid menetlused jäid pooleli ja nõnda sai loodud vaid uudsus ja tehtud leiunduslik samm kuid patendikaitset ehk granti ma ei saanud.

    Kümme aastat hiljem, 2017 kirjutas mulle USA patendivolinik, kes kaitses üht väikefirmat keda omakorda üks suurem, nimega Steelcase oli patendiõiguse rikkumise pärast kohtusse kaevanud. Volinik leidis üles minu USA patenditaotluse aastast 2007  ja vastandas selle kohtus, mistõttu Steelcase kaotas kohtuvaidluse. Mõlemad firmad seejuures säilitasid oma tootmis- ja turustamiseõigused kuna minu töö on  Prior Art  ming avalikult kõigile kättesaadav. Seega olin ma andnud oma leiutise lihtsalt ameerika rahvale kasutamiseks mida nad ka rõõmuga tegid. Antud juhul polnud küll tegemist IO vargusega vaid lihtsalt selle ärakasutamisega avalikus õigusruumis. Mina aga nägin oma silmaga kuidas mu esimene leiutis oli laia ilma rändama läinud ja raha teenima hakanud …
    ______________________________________________________________________________________________
    Kirjutasin IO õiguse ja varguse teemal juba 2012 aastal siinsamas Eesti Leiutajas oma esimese loo.
    * Kui soovid mind oma konverentsile või üritusele kõnelema, siis anna märku. Tulen hea meelega : ) 
  • SkyWay on täiuslik alternatiiv Rail Baltic’ale

    Posted on February 19th, 2019 Hr. Leo Siemann No comments

    Arvab Eesti Leiutajate Liidu liige Veiko Lillevälja ja kirjutab meile sellest lähemalt nõnda :

    Tehnoloogia areng võib tuua isiku arengu ja liikumise kiirenemise. Juba aastaid on eestlaste teadvust kõitnud idee, mille eesmärgiks ühendada Tallinn Euroopaga, kasutades selleks raudteed. Tegemist on projektiga , mille ehituse eeldatav maksumus tänasel päeval on 5.8 miljardit eurot ( 1 ). Rail Baltic  lubab meid sõidutada Tallinnast Leedu-Poola piirile kiirusega kuni 234 km/h ( 2 ). Balti riikide juhtide jaoks tundub see projekt olevat elulise tähtsusega, ka elanikele tuleb kiire ühendus Poolaga pigem kasuks.

    Vaatamata õilsale ideele on Rail Balticu projekti alates avalikustamisest saatnud tugev rahva vastumeelsus kõigis kolmes Balti riigis. Eestlastele ei meeldi, et raudteega lõigatakse meie kodumaa keskelt pooleks, seades sellele 213 kilomeetrise rauast ussi laiusega 66 meetrit ning rikkudes sellega loendamatud elukeskkonnad meie metsades ja soodes. Raudtee ehitusega kaasneb ligi 600 perekonna kodude, äride, põldude jms hävitamine, kokku mõjutab protsess ligi 800 kinnistut. Kodanike rahulolematusele vastas riik seadusega, mis võimaldab valitsusel vajaminevad maad sundvõõrandada senisest lihtsamini ( 3 , 4 ). Rail Balticu vastane meeleavaldus. Samal ajal, kui Baltikumis toimuvad vaidlused selle üle, kas ehitada siia 19. sajandist pärinev transpordisüsteem, valmistutakse Araabia Ühendemiraatides samuti uue transporditehnoloogia kasutuselevõtuks ( 56 ).

    SkyWay on mõneti tuttav tehnoloogia, mis kulgeb maa kohal postidel ( 7 , 8 ). Tänu sellele eripärale iseloomustab “Taevatee” süsteeme erakordselt väike maakasutus: kandepostide maksimaalne vahemik võib ületada 400 meetrit. Sellisest faktist huvitusid ka Araabia Ühendemiraatide tehnoloogid ning Siemens juht Saksamaalt, kuna uute sertifitseeritud materjalide kasutamisel on ehitus-, teede- ja sillaehitus ettevõtetele suurepärased väljakutsed !

    Read the rest of this entry »

  • Täitsa Pael sai valmis !

    Posted on December 16th, 2018 Hr. Leo Siemann No comments

    Eesti esimesed rahvuslikud kingapaelad on lõpuks valmis saanud :)  Paela eripäraks on see, et ta kannab  sini-must-valgetes rahvusvärvides mustrit nagu Eesti piiripost. Välja on tulnud ka disain nr 2 , mis on sini-musta täpiline pael valgel põhjal, eriti sobilik spordijalatsitele. Ka saapapaeltele olen mõelnud ja need on saadaval nii mustal kui ka valgel põhjal. Kingapaelte pikkus on klassikaline 75 cm, tossupaeltel 120 cm ja saapapaeltel 160 cm. Paela jämedus on 5mm kuid 75cm kingapaeltel on saadaval ka peenemad 3mm paksusega paelad peokingadele.

    Täitsa Pael omab disainkaitset ja kaubamärki.

    Idee ise tekkis aga sel lihtsal põhjusel, et mul oli omal korralikku rahvuslikku kingapaela leiundusnäituse ajaks tarvis mida poes ei leidunud. Kuna  mu Itaalia kingadel olid peal punased paeled, siis see ei läinud mitte kokku mu sinise kikilipsu, vesti ja valge särgiga. Mu inglise sõber Jasoni soovitusel, kes parasjagu külas viibis, sai lihtsalt laual olev kingipael lakk-kingadele peale seotud, mis oli ka päris kena. Kuna komplimendid ei tahtnud näituse ajal ja ka pärast seda kuidagi lõppeda, siis otsustasin toodet arendama hakata. Tänaseks olen siis jõudnud nõndakaugele, et esimesed 1500 paelapaari on juba ilmavalgust näinud ja peatselt on oodata ka helkurseeriat. Usun, et mu paeltest on rahvale rõõmu ja see on ühtlasi ka hea võimalus Eestit tutvustada kui välismaale kõndima läheme. Täitsa Paelu saate osta juba Kingaprofist ja  ka Jõululaadalt mida täna viimast päeva Tallinna Lauluväljakul peetakse.

    * Esimene publikatsioon ilmus  Õhtulehes  ja isegi Jõuluvana Eedu andis mu paeltele oma õnnistuse :)

  • Akordne Vioola läheb Ameerikasse

    Posted on November 17th, 2018 Hr. Leo Siemann No comments

    Meile tuntud vanameister Gabriel Passov on jõudnud oma unikaalse pilliga  Akordne Vioola  poolfinaali USAs Atlantas, kus toimub uudsete pillide konkurss 2019 aasta kevadel.

    Juba 1996 aastast alates on korraldanud Atlanta Ülikooli tehnoloogia osakond  Guthman’i nimelist konkurssi  kuhu kutsutakse kokku pillimeistreid üle maailma. Meile tuntud juba pensionil olev elektroonika-insener ja leiutaja Gabriel Passov on oma unikaalset pilli Akordne Vioola (Chord Viola) propageerinud juba 8 aastat kuid huvi on selle vastu seni olnud suht tagasihoidlik. Põhjuseks arvan asjaolu, et Vioola ehk nö suur Viiul on nõnda traditsionaalne pill, et keegi pole julgenud seda “Püha lehma” varem lihtsalt modifitseerida. Nüüd siis viimaks on toimunud esimene läbimurre. Loodan, et vanameister Passov saab oma pilli ka suurel laval näha enne kui taevateele läheb …

    * Akordse Vioola eripäraks on see, et temaga on võimalik järjepanu mängiga nii soolosid kui akorde.

  • Mis asi on Arcallia?

    Posted on November 14th, 2018 Hr. Leo Siemann No comments

    Küsimustele vastab Arcallia asutaja ja CEO Kalle Köömnemägi. Intervjueeris Leo Siemann

  • Loovinimese märkmik kogub hoogu

    Posted on November 12th, 2018 Hr. Leo Siemann No comments

    Noor ettevõtja ja graafiline disainer Merily Lillevälja on otsinud märkmikku, millesse saaks kirja panna ideed, visandada, teha mõttekaarte ja ajurünnakuid ning seda koos suunavate küsimustega. Kuna ta otsingud ei andnud tulemust, siis võttis ta oma missiooniks tuua turule just selline märkmik, mida üks loov ettevõtja võib otsida. Poolteist aastat tööd kandis vilja ja Merily saigi valmis oma ainulaadse märkmikuga.

    Kui soovid ka endale  Creativist Loovinimese Märkmikku,  siis anna hoogu Hooandjas  ning uuri lähemalt ka toetajatele mõeldud kingitusi. Tellida saab juba täna :)

    * Jälgi Creativisti ka  Facebookis ja Instagramis  #väärtmõtted #creativist

    Read the rest of this entry »

  • Intellektuaalomand kui riigi majanduse katalüsaator

    Posted on November 9th, 2018 Hr. Leo Siemann No comments

    On selge, et iga riigi areng sõltub tema majandusest. See aga omakorda sõltub inimestest ja loodavast lisandväärtusest mida on võimalik müüa. Vaadates tänast Eestit jääb silma rahva ja ta valitsejate oskamatus intellektuaalomandit kui lisandväärtust korralikult kaitsta ja hallata oma maa hüvanguks.

    Sellest võiks juba pikema loo kirjutada kuna juured ulatuvad siin üsna sügavale. Kohati jääb mulle arusaamatuks, kas on tegemist lihtsalt inimeste harimatusega intellektuaalomandi suhtes või on siin hoopis mängus üks karvane käsi … Nõnda tahaksin ma küsida : Miks ei ole viimase 5 aasta jooksul suudetud valitsuses lõpetada uue IO seaduse loomet ja see on läinud hapuks tänase seisuga? Või miks suleti möödunud kevadel leiutajatele oluline asutus EITK – Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus? Huvitav on siinjuures veel asjaolu, et just EITK oli esimene ja minu teada ka ainuke asutus tänases Eestis, kes on välja andnud Intellektuaalomandi Õppematerjali : http://www.autor.ee/oppematerjalid . Kirjutasin sellest ka loo oma kodulehel  juba 2015 aastal.

    Mitte harvad ei ole need juhtumid, kus minuni jõuavad kuuldused sellest kuidas Eestis intellektuaalset omandit varastatakse. Seda juhtub isegi riiklikul tasemel, kus üle lasevad nii ülikoolid, riiklikud konkursid kui ka startup üritused. Tundub, et laiemas pildis puudub austus inimese loomingu kui ta omandi vastu. Eesti ühiskonnas on säilinud jätkuvalt post-sovjeetlik arusaam, et kõik on kõigi oma ja mõned meist on lihtsalt võrdsemad.

    On näha, et Eesti riigil puudub täna selge intellektuaalomandi õpetamise konseptsioon ja strateegia. Aga miks on see oluline? Arvan, et kuna intellektuaalse loominguga tegelevad inimesed ja ettevõtted loovad lisandväärtust mida on võimalik Eesti riigi arenguks ja õitsenguks kasutada, siis tuleks osata seda ka oskuslikult kaitsta ja kommertsialiseerida. Siia alla kuuluvad autoriõigused, disain, kasulikud mudelid, patendid ja kaubamärgid, mis kõik toovad nii üksikisikule, firmale kui ka riigile sisse kena kopika kui neid korrektselt hallata ja müüa.

    Kokkuvõtteks leian, et kui me intellektuaalomandit korralikult haldama ei õpi, siis pole Eestil suurt lootustki arenenud riikide perre jõuda ja jääme ka edaspidi madala lisandväärtusega maade hulka.

    Leo Siemann
    leiutaja

    * Artikkel ilmus Äripäevas arvamusloona, 13. novembril 2018.