Leiutajate ingel aastast 2009
RSS icon Email icon Home icon
  • Leiutaja Indrek vastab otse ja muhedalt

    Posted on July 1st, 2018 Hr. Leo Siemann No comments

    Juuni algul Ravila mõisas toimunud Soome-Eesti Leiutajate Sümpoosion oli pisut tagasihoidlikum kui möödunud aasta, seevastu aga mahlakam ja tabavam. Kuigi rahvast oli kooli tutipidude tõttu vähem kokku tulnud, olid kohalejõudnud leiutajad väge täis ja üllatasid nii mõnegi uue viguriga. Tutvustati leiutist sõjatööstusele ja vesiniklahendust sisepõlemismootoritele, Cumuluse paati, üht isevärki magnetmootorit, Raybike‘i, leiutajate rahvarahastuse platvormi Arcalliat  ja veel palju muudki põnevat. Mis aga peamine, leiutajad said taas kokku tulla, üksteist julgustada ja nõu anda. Ilukõnesid ei peetud, öeldi pigem otse ja maavillaselt nagu leiutajatel ikka tavaks. Tegin ka paar interjuud, millest esimene, leiutaja Indrek Hallikmäe’ga, sattus olema üsnagi sügava sisuga, Eesti elu ja leiutajate olukorda iseloomustades. Meie vestlus oli nõnda terav ja muhe, et tänaseks on seda Facebookis vaadanud enam kui 10 tuhat inimest :)

    * Leiutaja Indrek, kes elab ja arendab oma leiutisi nüüd Inglismaal, on tuntuks saanud päästeraketi ideega, mis mõeldud merehädaliste aitamiseks. Tegelikult on tal veel teisigi huvitavaid mõtteid, millest ta meie vestluses rääkis. Loodame, et seda lugu juhtub vaatama ja kuulama ka mõni ametnik, kellest midagi sõltub, et eraleiutajate olukord Eesti riigis võiks paraneda.

    Minu teine intervjuu sai aga tehtud tuntud Soome leiutaja Kari Kaila’ga. Vestlus on inglise keeles ning nähtav  Facebook’is  ja  Youtuubis.

    Järgmine suurem üritus, kuhu leiutajad kokku tulevad saab olema  Estonian Invention Show , mis toimub 27-28 Sept. Tallinnas, Walter Zapi majas, Ülemiste Tehnopolis.

  • Soome-Eesti leiutajate Sümpoosion 2018 toimub Ravilas

    Posted on May 10th, 2018 Hr. Leo Siemann No comments

    Juuni algul, täpsemalt 1-3. toimub Ravila mõisas Kose lähedal üks suuremat sorti kokkusaamine meie põhjanaabritest leiutajatega. See on juba kolmas avalik üritus, kus leiutajad oma töid presenteerivad ja investoreid ning tööstureid kuulama ootavad.

    Kuulsin hiljuti ürituse korralduskomiteelt, et seekord on oodata veelgi suuremat kokkusaamist kui möödunud aastal Mustjõe Kõrtsitalus. Viimane aga oli vägagi õnnestunud üritus ja seda nii oma sisu kui ka koha poolest. Esitlused toimusid kogu päeva, süüa ja juua anti hästi ning kohapeal oli olemas ka suitsusaun ja suur pada , milles leiutajaid veel hiljemgi helgemate mõtete tarvis keeta” sai  :)  Tundub, et selline vabaõhu vormis ettekannete ja saunaformaat sobis meestele päris kenasti. Seekord on aga otsustatud latti tõsta ja üritus Kose lähedal asuvas Ravila Mõisas korraldada, mis oli tuntud Eesti esimese leiutaja ja lenduri Peter, August Friedrich von Manteuffeli  (1768-1842) elupaik. Kuulda on, et just sellel aastal tähistatakse tema 250. sünnipäeva. Sel puhul on plaanis ka üks lustakas vabaõhu teatritükk, mida juulikuus tervelt üheksal korral maha mängitakse.

    Sümpoosionile on oodata leiutajaid ja külalisi  Eestist, Soomest, Rootsist, Norrast ja veel kaugemaltki. Korralduskomiteesse kuuluvad Ardo Pärna, Kari Kaila, Aavo Murutalu ja Eesti Leiutajate Liidu peasekretär Kalle Köömnemägi.

    Kui soovid üritusest osa saada, siis ei ole veel hilja registreeruda. Selleks palun saada email : ardo.parna@gmail.com . Leiutiste esitlused algavad laupäeval, 2. juuni hommikul kell 10.00

    * Muude põnevate asjade hulgas tuleb esitlemisele ka üks asjalik leiutis Inglismaalt ehk siis Ecomotus’e vesiniklahendus sisepõlemismootoritele , mille töötavat mudelit saab ka oma silmaga kohapeal näha. Selline lisaseade on juba kahele autole Eestis paigaldatud ja võin kinnitada, et too seade keskeltläbi 20% kütust kokku hoiab, heitgaase vähendab ja tõmmet’ parandab. Kui kellelgi on huvi selle leiutise vastu, siis palun võtta ühendust : leo@leiutaja.com

    ** Sõna  Sümpoosion  tähendab vana-kreeka keeles intellektuaalset vestlust ja meelelahutust pärast õhtusööki koos mõõduka veinijoomisega  :)

  • Kas .est domeenil on lootust?

    Posted on January 5th, 2018 Hr. Leo Siemann No comments

    .est © Leo Siemann 2010

    Kui e-riigi ja küberturvalisusega on Eestis lood suht hästi, siis meie domeenimajanduse kohta seda kahjuks öelda ei saa. Eestil puudub täna rahvusvaheliselt ihaldatav kommertsdomeen, mis võiks meie riigi nähtavust internetis oluliselt tõsta ja lisaks ka kena kopika teenida.

    Mida on siis tehtud valesti?  Mulle tundub, et esmalt venitati meie riikliku tippdomeeni .ee avaliku lanseerimisega ülemäära kaua ning tõsteti selle hind mõtetult kalliks. See aga põhjustas rahva rahulolematuse ja massilise ülemineku .eu ning teistele välismaistele tipp- ja kommertsdomeenidele, mis tõi tookord ja toob tänaseni riigile majandusliku kahju. Teiseks pole .ee maailmas ihaldusväärne kuna tal puudub oma kommerts-niss, mis talle lisandväärtuse annaks. Samas kui USA firmale Verisign Inc. kuuluv, maailmas tänaseks enim müüdud domeen .com viitab kommertstegevusele ja selle naaber, Columbia tippdomeen .co  firmale, siis millele viitab .ee? Riigile, mis on alles poisike?

    Kui räägime Eesti kui riigi müügist, siis meenutagem siinkohal, et tänaseni pole suudetud isegi meile kõige olulisemat rahvusvahelist domeeni Estonia.com Nevise saarelt (UK offshore) koju tuua:  https://who.is/whois/estonia.com

    Aga milleks siis ikkagi Eestile see .est domeen kui .ee juba olemas on?

    Read the rest of this entry »

  • Bränd ei ole vaid üks kollane numbrimärk lehma kõrvas

    Posted on September 10th, 2017 Hr. Leo Siemann No comments

    100 Eesti Brändi koduleht : Estonia100.com

    Ettevõtjate hulgas kuuleme sõna “bränd” üsna sageli, tööliste seas aga harvem. Põhjus ilmselt selles, et esimesed on brändide loojad teised aga tarbijad.

    Mis siis on bränd? Wikipedia andmetel on see toote või institutsiooni aineliste ja sümboolsete omaduste kombinatsioon, mis annab tootele või institutsioonile identiteedi ehk eristab seda teistest. Brändimine algas kariloomade märgistamisest, kusjuures sõna bränd pärineb vanapõhjakeelsest väljendist brandr.        

    Kaubamärkide massiline turundus sai alguse juba 19.sajandil, seoses tööstusrevolutsiooni ja pakendatud kaupade turule ilmumisega Inglismaal. Tänapäeval öeldakse isegi mõne inimese kohta, et ta on bränd. Olgu selleks siis David Beckham või Mr. Bean :) Mõlemad on omamoodi audentsed ja kutsuvad meis esile emotsioone veel enne kui suurt mõeldagi jõuame. Inglise keeles on kasutusel mõiste “Household name”  millele Eestis vaste puudub. Kuid sisuliselt tähendab see ühiskonnas tuntuks saanud inimese nime ning siit tuleneb ka seos istitutsiooni ja brändiga. Teame ju et üks tubli inimene võib olla etem kui terve institutsioon.  ( Loo edasilugemiseks kliki allolevale lingile )

    Read the rest of this entry »

  • Kultuurikatla korstnas hakkas tiksuma Kruuvipapa pendel

    Posted on June 18th, 2017 Hr. Leo Siemann No comments

    Meile juba tuntud Tartu leiutaja Hando Kuuv on koos oma meeskonnaga hakkama saanud taas ühe isevärki pendliga, mille ta seekord Tallinnas Kultuurikatla korstnasse üles riputas. Euroopa pikim pendel sai 88 meetrise trossi otsa möödunud reedel ja ei ole mitte ainult dekoratiivse mõttega Eesti eesistumise puhuks üles seatud vaid omab ka märksa sügavamat, teaduslikku tähendust. Hiljem, kui eesistumine möödas, jääb Kruuvi pendel Eesti 100 aastapäeva tähistama ja üht-teist olulist ka mõõtma. Mida täpsemalt seda kuuleme juba vanameistrilt endalt kui aeg küps on :)


    * Videosalvestise ja esimese intervju uue pendli juures Handoga tegi Aavo Murutalu Eesti Leiutajate Liidust.

  • Mustjõel oli mõnus kohtuda

    Posted on June 11th, 2017 Hr. Leo Siemann No comments

    Täna lõppenud Eesti-Soome leiutajate sümpoosiumi Mustjõe Kõrtsitalus võib pidada Eesti leiunduskalendris kahtlemata üheks eriliseks sündmuseks. Üritus algas laupäeva pärastlõunal kell 2 püstkoja lõunaga, millele järgnes leiutiste presentatsioon. Kohale oli tulnud leiutajaid Soomest, Rootsist, Norrast Venemaalt ja Eestist. Ruumis viibisid ka mõned investorid ja pereliikmed kes lihtsalt mõnusalt aega veetma olid tulnud. Pea 5 tundi väldanud leiutiste presentatsioonile järgnes õhtusöök 16saj pärinevas peahoones ja sellele suitsusaun väljas köetava tünniga, mis kangesti üht suurt supipotti meenutas … Mõnusa keskustelu juures oli kuulda mitmeid ruudust väljas ideid uutelt ja juba ka tuntud leiutajatelt. Räägiti Tallinn-Helsinki tunnelist, süvaveevee proovide võtmisest, tsemendi kuivatamisest, plasmaga energia püüdmisest, magnetismist ja paljust muust põnevast. Vennastuti, võeti napsu ning vesteti lugusid nii saunas kui ka podisevas katlas … Kui tahad teada, et millest siis täpsemalt, selleks soovitan sul tuleva aasta oma silmaga asja kaema tulla ! Sümpoosiumi peakorraldajaks on Eesti Leiutajate Liit  ning Fotoalbumi leiate  siit :)  

  • Leiutajate Õhtu tuleb taas !

    Posted on April 14th, 2017 Hr. Leo Siemann No comments

    Olen teinud formaadi, mis ühendaks ja aitaks leiutajaid ning avalikkust, et inspireerida ja julgustada kõiki leidlikke inimesi. Esimene Leiutajate Õhtu, mille korraldasin toimus 7. Detsembril 2016 Brixhamis, lõuna-Inglismaal. Teine oli Torquays, kus nüüd elan ja kolmas õhtu leidis aset 18. Jaanuaril Tallinnas, mille siinkohal ka teile head lugejad avaldan :

    Leiutajate õhtu from Raul Valgiste on Vimeo.

    Neljas Leiutajate õhtu toimub taas Tallinnas K.19. aprillill kell 18.00 TTÜ Tehnopoli Startup Inkubaatori UK lounges. Juttu tuleb seekord alternatiivenergiast ja selle püüdmisest, termodünaamikast, külmast elektrist, negentroopiast, Keshe tehnoloogiatest ja plasmast. Külaliskõnelejateks on Anni Põltsamaalt ja Raivo Tallinnast. Toimub Workshop. Osalustasu 10eur, õpilased, pensionärid 5eur. Teretulemast kõigile !

  • Kaubamärk veebis ja sinu kodulehel

    Posted on February 17th, 2017 Hr. Leo Siemann No comments
    Kõigepealt vaatame pisut lähemalt seda, mis asi see Kaubamärk üldse on ja miks peaks teda kaitsma. Juba ammustest aegadest on inimesed püüdnud oma tooteid ja teenuseid eristada. Meenuvad ju meile enamusele sellised kaubamärgid nagu Kalev, Tallink, Ford ja Saku.  Esmalt hakati eristusmärke kasutama hoopis kariloomadel, et nende omanikud saaksid vahet teha kes kellele kuulub. Wikipedia andmetel on Kaubamärk  tähis, mis võimaldab eristada ühe ettevõtja kaupa või teenust teise ettevõtja  samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärk võib olla sõna, väljend, kujutis, tähe- ja numbriühend või nende kombinatsioon. Samuti võib see olla ka heli- või lõhnamärk. Kaubamärgile saab taotleda õiguskaitset teatud kaupade ja teenuste tähistamiseks. Kaubamärke ei patenteerita, vaid registreeritakse Patendiametis. Registreeritud kaubamärgi omanikul on selle kasutamise ainuõigus kaupade ja teenuste loetelus nimetatud klassides. Omanik võib kaubamärgi õiguse rikkumise takistamiseks algatada kohtumenetluse ja aegajalt me sellistest vaidlustest ka kuuleme.

    Read the rest of this entry »

  • Leiutaja Hando Kruuvi nägemus planeet Maa sünnist

    Posted on October 15th, 2016 Hr. Leo Siemann No comments
    Vaid mõned päevad tagasi saatis “Tartu Da Vinci”, tuntud Eesti leiutaja ja vabadusvõitleja Hando Kruuv mulle järgneva loo, mille nüüd siinkohal tema nõusolekul avaldan : 
    _____________________________________________________________________________________________
    “NII SÜNDIS MEIE PLANEET MAA”
    _____________________________________________________________________________________________
    _____________________________________________________________________________________________
    Rohkem kui pool sajandit tagasi käsitleti Tartu Füüsika- ja Astronoomia Instituudi seminaril spektroskoopia rakendamist taevakehade koostisainete uurimisel. Käsitlusel olid materjalid spektraalanalüüsi tulemustest, kus toodi välja, et Päikese ja Maa koostisosad on küllaltki sarnased ning sellest järeldati, et need taevakehad võiksid olla sugulased. Kui tihedalt ja kuidas need sugulussidemed said tekkida, jäi saladuseks ja minu jaoks ei ole piisavalt tõena võetavat lahendust leitud või ei ole ma seda lihtsalt kuulnud. Nii idaneski mul sellest oma versioon koos oma tõekspidamiste, tõestuste ja arvutustega, mille alljärgnevalt esitan :
          1960. aastal käis instituudi töökojas, vanas W.Struve tallis, vilgas aparaadi ehitus. See pidivõimaldama juba teadaoleva teooria kohaselt kasvatada leelishalogeniid kristalle. Selle seadme ehitamisel osalesin ka mina. Esimesteks eksperimentaatoriteks olid 60-ndate alguses Aarne Maaroos, Nelli Jaanson ja Lauri Ploom. Nende tööde tulemusena sai paika tehnoloogia ja nad ka tootsid kristalle. Minul kui harrastus-juveliiril oli tõsine huvi teemantide tekkemehhanismi vastu, oli tahtmine neid ka kasvatada ja lihvida briljantideks. 1970. aastal levis info tehisteemantide valmistamisest ja nende tehnoloogia keerukusest. Mulle sai selgeks, et sellist arenguperioodi meie planeedil olnud ei ole, kus peaaegu, et ei millestki või sogasest materjalist jõgede setetes, uhtorgudes, kõrbeliiva sees, vulkaani kraatrites või paakunud kvimites tekkisid eri Maa kihtide erinevates sügavustes ja suurtes kogustes, isegi tonnides, teemandid.
    (Lõik lisatud 14.01.2019)