Leiutajate abimees aastast 2009
RSS icon Email icon Home icon
  • Leiutaja Hando Kruuvi nägemus planeet Maa sünnist

    Posted on October 15th, 2016 Hr. Leo Siemann No comments
    Vaid mõned päevad tagasi saatis “Tartu Da Vinci”, tuntud Eesti leiutaja ja vabadusvõitleja Hando Kruuv mulle järgneva loo, mille nüüd siinkohal tema nõusolekul avaldan : 
    _____________________________________________________________________________________________
    “NII SÜNDIS MEIE PLANEET MAA”
    _____________________________________________________________________________________________
    _____________________________________________________________________________________________
    Rohkem kui pool sajandit tagasi käsitleti Tartu Füüsika- ja Astronoomia Instituudi seminaril spektroskoopia rakendamist taevakehade koostisainete uurimisel. Käsitlusel olid materjalid spektraalanalüüsi tulemustest, kus toodi välja, et Päikese ja Maa koostisosad on küllaltki sarnased ning sellest järeldati, et need taevakehad võiksid olla sugulased. Kui tihedalt ja kuidas need sugulussidemed said tekkida, jäi saladuseks ja minu jaoks ei ole piisavalt tõena võetavat lahendust leitud või ei ole ma seda lihtsalt kuulnud. Nii idaneski mul sellest oma versioon koos oma tõekspidamiste, tõestuste ja arvutustega, mille esitan alljärgnevalt. Vikipeedia andmetel (https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike) on Päike 4,57 miljardit aastat vana. Ajavahemiku sisse sellest tänaseni mahuvad kõikvõimalikud arenguastmed (nii gaasiline kui ka tahke)  ja ka selline periood, mil Päikese sisemus oli tahke ning pind vedel ja põlev …
    Teadaolevalt oli ja on tänaseni universum täis uitavaid „kive“, planeete ja komeete. Kõik nad liiguvad ja mõned ka aegajalt põrkavad kokku. Nii juhtus ka Päikesega pärast tema teket ajavahemikus 4,57  kuni 4,54 miljardit aastat tagasi (30 miljoni aasta jooksul) kui tema poole sööstis Maast mitu korda suurem taevakeha (edaspidi nimetatud kui Põrkaja) ning toimus riivamisi kokkupõrge, lüües laiali palju kilde, millede mõõtmeid pole tänaseni võimalik määrata (Vt. joonis 1). Killud võisid eemalduda Päikesest lehvikuna, võttes kaasa ka päikese materjali või kaotada oma kineetilise energia ja lõpetada oma teekonna Päikesel.  Joonis 1.  Taevakeha kokkupõrge Päikesega :
    A. Meteoriit Põrkaja  läheneb päikesele.  B. Põrkaja lõikub Päikese pinnasesse ja paiskab üles ettejääva materjali. C. Põrkaja puruneb kildudeks ja lendab koos Päikese sula pinnasematerjaliga ilmaruumi.
         Kuna Päike põles, oli tema pind vedel või nätske ja seetõttu võis põrkaja lõigata Päikese pinnalt paraja koguse hõõgavat ja ka tahket fraktsioneerunud materjali ning paisata selle tulise „amööbina“ külma ilmaruumi. On loogiline, et puruneva põrkaja killud jäid samuti “amööbi” koostisse ja said selle materjali osaks. Pindpinevusest ja gravitatsioonijõust mõjutatuna sai sellest poolvedelast massist peagi ümar, kuid keerulise struktuuriga taevakeha, mis jäi Päikese mõju piirkonda kandma Päikese „saladusi“ sh kulda, kalliskive ja maake. Sellest sai ~ 4,57 miljardit aastat tagasi planeet Maa. Põrkaja kildudest said kas planeedid päikesesüsteemis või nad jätkasid oma teekonda universumi avarustesse. Põrkelöögist võis hakata Päike pöörlema kui ta seda varem ei teinud. On võimalik, et killud lendasid Päikeselt sirgjooneliselt eemale  ja Päike hakkas pöörlema. Nii võikski oletada, et mõned killud on planeedid päikesesüsteemis ja liiguvad oma orbiitidel samuti pöörleva Päikese suhtes. Et Maa oli põrkest väljudes nätske ja ebamäärase kujuga, oli temale põrkehetkel antud löök ning sellega seonduv kineetiline energia tagasihoidlikum võrreldes teiste, võib-olla tahkete kildudega ning seepärast oli tema eemaldumine Päikesest aeglasem ja ka orbiit jäi Päikesele lähemale. Maa ei pöörelnud ümber oma telje vaid oli Päikese poole ühe küljega – ta oli hõõguv, kuid ei põlenud ja sattus jahtumise faasi. Jahtumine oli küllaltki intensiivne, kuna Maal puudus gaasiline atmosfäär ja kosmiline temperatuur varjukülgedel oli alla ~ 200 kraadi C. Maal tekkis jahtudes kristalse struktuuriga graniitne koorik (põhiliselt graniidid), mis hakkas intensiivselt murenema vastavalt temperatuuri muutustele. Temperatuuri  hälve võis ulatuda 1000 kraadi C-ni sõltuvalt Maa kaugusest Päikesest. Tahkunud pinna kivististest sai kiviklibu, liiv ja tolm, mis katsid Maa. Kui Maa hakkas liikuma ümber Päikese oma orbiidil ja ei pöörelnud, jäi ta ikkagi oma küljega Päikese poole ühe täisringi vältel, meie arvestuse järgi korra aastas. Sellega tekkis Maal terviklik jahtunud koorik. Et jahtumisega käib kaasas kahanemine, tekkisid maakoores üles surutud vaalud ja kõrgendikud –  meile on  tuntud Uurali mäeahelik idalaiusel 60 kraadi, mida peetakse väga vanaks ja „kulunud“ mäeahelikuks.
    _______________________________________________________________________________________________
    Maad atakeerib meteoriit
    _______________________________________________________________________________________________
    Maa oli omal orbiidil olnud enam kui 30 miljonit aastat kui teda tabas juhuslikult uitav jahe meteoriit, mille läbimõõt võis olla geograafilise kaardi mõõdistuse järgi ca 2500-3500 km. Meteoriidi koostisosaks oli põhiliselt raud ning tema mass ja ka kineetiline energia oli väga suur. Meteoriit põrkus Maaga (kaasaja mõõtesüsteemi järgi) lääne pikkuskraadidel 70-100 ja põhjalaiusel 10-30 kraadi, seega Mehhiko lahe piirkonnas langemisnurgaga 35-45 kraadi idasuunas. Sel ajal laius seal suhteliselt tasane koorik. Meteoriit purustas maakoore, mille paksus võis olla 10-20 km ja lõi sellesse suure ava ning mõra ja tõukas eemale ulatusliku piirkonna – Euraasia ja Aafrika. Samas jätkas oma teekonda maakoore all, lüües üles hangunud koore fragmente ja jättes endast järele süvendi, mis samas täitus räsitud Maa pinnase ning hangumisjärgus koostismaterjaliga. Sellest „vaost“ sai Vahemeri oma räsitud rannajoone ja mäeahelikega. Et meteoriit ei olnud korrapärane ümarik kera vaid mingi nurgeline moodustis, on ka ülespaisutatud piirjooned liigestatud. Kui meteoriit oma trajektooril sööstis sügavamale, ei jätnud ta enam enda järele lahtist vagu, vaid paiskas üles räsitud pinnase kõrgendikke (Kaukasuse mäeaheliku, Türgi mägismaa jt.) kuni jõudis põhjalaiusel 30-40 kraadini ja idapikkuse 80-120 kraadini tõugates enda ees ja ka külgsuunas juba tahkunud Maa materjali. Tekkis Hiina mägismaa. Olles alates puutehetkest läbinud geograafilise kaardi mõõtude järgi peaaegu 20 000 km, rauges meteoriidi energia sedavõrd, et ta ei suutnud enam maakoorest väljuda. Meteoriit tõstis üles Maakoore ja lõpetas liikumise idapikkusel 100-110 kraadi. Lööklainele tekkinud vastulaine liikus koos ida-laamadega tagasi 80-90 kraadi idapikkusele ja seiskus. Et meteoriidi seljas olev pinnas oli toestatud, ei vajunud see koheselt tagasi, vaid stabiliseerus väheliigestatud Tiibeti kiltmaaks. Hiljem, kui meteoriit hakkas vajuma Maa tsentri suunas, vajus ka küllaltki stabiliseerunud Himaalaja mäestik 1-2 km võrra allapoole, tekitades ümber mägismaa madala „vöö“ Islamabadist Nepali, Bhutani ja Arunachal Pradeshini, mis on hästi nähtav kaardil  http://bit.ly/2d1Jlff  (Vt. joonis 2).
    Joonis 2. Maad atakeeriva meteoriidi liikumisest räsitud piirkonnad. Meteoriit lükkas esimese lööklainega Maa ellipsiks, mis tagasilainel saavutas uuesti oma esialgse ümara kuju.
    Et meteoriidi lõppliikumine tihendas tunduvalt maakooriku aluskihti, tõugates seda enda ees, saavutas aluspind võime kanda raskemaid mäeahelikke. Seda meteoriidi peatumise piirkonda peetakse „maailma katuseks“ koos mäetippudega, näiteks Džomolungma jt. Et meteoriit lükkas materjali enda ees, rebis see külgnevasse pinnasesse mõrasid, mis enam kokku ei vajunud. Nii tekkisid Baikali ja Balkaši järved ning paljud teised süvendid. Et meteoriidi mahu võrra Maa maht suurenes, ei saanudki jäljed/mõrad kinni vajuda, nagu Punane meri, Kollane meri ja mõrad kontinendi põhjarannikul. Meteoriidi liikumisel maakoore sees vabanesid jahtumisjärgus tekkinud kokkusuruvad jõud. Kuna maakoort venitati ka pikemaks, sai Uurali mäeahelik vajuda tagasi allapoole.
    ______________________________________________________________________________________________
    Meteoriit lööb Maa pöörlema
    ______________________________________________________________________________________ 
    Meteoriit andis oma kineetilise energia (5,30772×1027 J) Maale, lõi selle tiirlema ja seiskus ise Maa sisemuses idapikkusel 80-90 kraadi ja põhja laiuskraadidel 30-40. Nii  jätkas ta tiirlemist koos Maaga kiirusel 1668 km/t idasuunas ümber oma äsja tekkinud raskuskeskme ehk telje.
    ______________________________________________________________________________________________
    Maa saab rauast südame
    ______________________________________________________________________________________________
    Meteoriit hakkas vajuma Maa tsentri suunas. Kuna tema erikaal oli ca 3 x suurem Maa materjali graniidi erikaalust, oli tema selline käitumine igati loogiline. Nii saigi Maa rauast südame. Meteoriidi põrkelöögi tulemusena maakoorega pöördus Maa kest algul tervikuna tsentri suhtes ida suunas ca 60 kraadi ja siis lõhenes. Tekkinud laine ja ka pöördunud laine, mille mõjul liikus Lõuna-Ameerika kontinent tagasi oma lähteasendi poole, surus läänerannikul kokku maakoore ja paisutas üles mäeahelikud peaaegu kogu kontinendi ulatuses. Need jäid püsima tänapäevani. Nii tekkisid Kordiljeerid : http://bit.ly/2cMQ6gU
    läänepikkusel 70-80 kraadiª ja Ameerika kontinendi liikumine ühtlustus  Maa pöörlemisega. Ameerika liikumine on hästi näha ka Google kaardil merepõhjas olevate vaalude ja saarte suundade järgi http://bit.ly/2cmPwWv
    Põrkehetkel tekkinud tühimiku ja vao täiteks liikus Lõuna-Ameerika kontinent põhja poole umbes 500-1000 km tekitades „kõveriku“ -  Panama maakitsuse ja tagasilainel sügavikud risti kontinendi esmase liikumise suunaga. Nii tekkisid piirkonna merepõhja sügavikud. Analoogset hälbimist näitab ka Aasia idarannik, Jaapani saarte read ja nende taga ookeani sügavikega (Mariani süvik http://bit.ly/2csJEw7 ).
    Ka Sahhalini poolsaare ära rebimine mandri küljest tõestab tagasilaine olemasolu. Sama näitab ka sügaviku teke peaaegu kogu Aasia kontinendi ulatuses põhja-lõuna suunas. Pikemat järellainetust ja suuremat kontinentide ujumist kaardipildilt otseselt näha ei ole. Hästi sobitatud „legol“ on ilmet, kuid piirkondade ja saarte ujumistega ei saa üle pingutada kuna püdel hangumisjärgus Maa materjal koos tahkete graniidi laamadega moodustab  raskelt liigutatava kooriku, mis on lainetust summutava iseloomuga. Seda ei saa võrrelda jääpankade liikumisega veepinnal. Jäigemaks muutuv graniitkoorik hoiab Maa kuuma raudsüdame kindlalt oma kilbi all. Seda võib purustada ja laiali ujutada Maa südamest tunduvalt suurem uitav meteoriit kui ta leiab Maa üles – mõnest tuumapommist selleks ei piisa. Vesi sai meie planeedile tekkida pärast pinnase jahtumist tunduvalt alla 100 kraadi. Sellega seoses algas järgmiste keemiliste ja füüsikaliste muutuste ajastu. Selles perioodis tekkis ka Maa atmosfäär, sai võimalikuks fotosüntees, taimestiku areng ja elu algete teke. Tekkisid mered, järved, jõed ja taevasse pilved.
    ________________________________________________________________________________________________
    Maa mass (praegune)* Vikipeedia järgi 5,97 x 1021  tonni
    Meteoriidi mass (arvutuslik, läbimõõt ~ 3000 km) 1.62 x 1020 tonni
    Maa mass enne meteoriidi põrkamist 5.81 x 1021 tonni
    Meteoriidi diameeter ~ 3000 km
    Meteoriidi erikaal (tingitud peamiselt raua sisaldusest) ~ 6 t m3
    Meteoriidi liikumiskiirus ~ 10127,4 km/t
    Maa kineetiline energia (Maa ei pöörelnud ja orbiidil liikumise kiirus ei ole teada) ~ 0 J
    Maa pöörlemise kiirus (Vikipeedia järgi) 1668 km/t
    Meteoriidi arvestuslik kineetiline energia, mis kandus üle Maale 8,30772 x 1027 J

    _______________________________________________________________________________________________

    * Maa mass on antud koos veega, olgugi, et põrkehetkel oli Maa mass vee võrra väiksem. Vee tekkimisega Maale aeglustus kiirus praegusele tasemele.

    Autor : Hando Kruuv, 02. juuni kuni 04. oktoober 2016.a.  Digiallkirjastatud Tartus.

    * Küsimuste korral võib Handole helistada telefonil : 50 93 909

    Comments are closed.