Leiutajate abimees aastast 2009
RSS icon Home icon
  • Majanduskasvumootorit leiutamas

    Posted on veebruar 10th, 2014 Leo Siemann No comments
    Mõtlevale inimesele on selge , et pelgalt transiidiga Eestit 5 rikkama riigi hulka maailmas ei vii. Aga mis siis oleks see Eesti Nokia’ nüüd kui Skype on oma aja ära elanud ja uut megaleiutist ei ole veel silmapiirile ilmunud? Kuskohast leiab Eesti endale selle mootori, mis majanduskasvu hoogustaks ja meie inimestele taas tööd ja leiba annaks? Võrreldes näiteks nõuka-aja lõpuaastatega registreeritakse tänases Eestis 4x vähem leiutisi. Ka endises Eesti Vabariigis olid need näitajad keskeltläbi 1/3 võrra suuremad. Olgu kuidas on aga üks on siinjuures kindel – Meil tuleb hakata senisest enam lisandväärtusi looma ja neid ka kaitsma ning müüma! Vaadates ringi tänase Eesti majanduses on märgata ühte olulist asja, millega pole veel õieti tegelema hakatud. See on Intellektuaalne omand. Ärksamad pead on aga IO valdkonnas juba ammu tegutsenud ning mitmed neist kuuluvad ka Eesti Leiutajate Liidu ridadesse.

    ELL meestega Toompeal asju ajamas möödunud kevadel. Paremalt: Aavo Murutalu, Kalle Köömnemägi, Raino Sinisalu ja Leo Siemann

    Üks selline mees meite hulgast on Eesti Leiutajate Liidu peasekretär Kalle Köömnemägi, kes hiljuti esitas liidu ettepanekud Riigikogu Majanduskomisjonile ja Eesti Arengufondile seoses kolmapäeval, 12. veebruaril Riigikogus toimuva konverentsiga “Ideed, mis toovad majanduskasvu” . ELL erakorralisel koosolekul kokkutulnud liikmed kuulasid ära kõik saabunud ettepanekud ning põhjaliku arutelu tulemusena sõnastasid oma kollektiivsed seisukohad. Samuti volitasid liikmed Kalle Köömnemäe neid saabuval konverentsil esitama. Seda muidugi juhul kui liidu esindajale ikka sõna antakse …
    ______________________________________________________________________
      

              * Eesti Leiutajate Liidu ettepanekud konverentsile “Ideed, mis toovad majanduskasvu” ,  Saadetud Eesti Arengufondile :

    ______________________________________________________________________

                  Ettepanek 1

    1. Võtta kasutusele Eesti vabariigis olev dokumenteeritud intellektuaalne omand (IP). Paralleelselt olemasoleva intellektuaalse omandi kasutuselevõtuga luua tugisüsteem loodava intellektuaalse omandi efektiivseks kaardistamiseks ja kasutuselvõtuks.
    1.1. Ettepaneku sisuks on olemasoleva intellektuaalse omandi (registreeritud patendid, kasulikud mudelid, disainilahendused jne.) süsteemne kaardistamine lähtudes nende rakendusvõimalustest. Süstematiseeritud andmete analüüs lähtuvalt võimalikest kommertsrakendustest. Seejuures tuleb erilist tähelepanu pöörata kodumaise tööstuse ning teeninduse profiilidega sobivate lahenduste kohapealse arendamise võimalustele. Kodumaiseks rakendamaiseks väheperspektiivsetele või sobimatutele lahendustele on otstarbeks teha nende osalise või täieliku võõrandamise võimaluste analüüs. Lähtuvalt saadud tulemist kujundada edasine otstarbekas tegevuskava.
    1.2. Loodav intellektuaalne omand – kaitset mitte omav (nö. sahtlisse kirjutatud ning garaažis tolmavad lahendused), samuti leidurite peades peituv ja füüsilist väljundit seni mitte omav intellektuaalne omand.
    Sellisele loodavale intellektuaalsele omandile on vaja luua toimiv tugisüsteem mis tagaks leiunduslike lahendite kiire ning efektiivse kirjeldamise, kaitsmise ning vajadusel ka prototüüpimise. Pärast kaitsmist saab lahendeid analüüsida ning rakendada lõigus 1.1. kirjeldatud süsteemi abil.
    _________________________________________________________________
                Ettepanek 2
    Juurutada hariduse igal tasandil leiundusõpe või teisisõnu loova probleemilahenduse õpe. Kuna kohapeal on vastav kompetents olemas saab selline praktika baseeruda näiteks TRIZ süsteemile. (Teooria Leiutisülesannete Lahendamiseks (Teorija Rešenija Izobretatelskih Zadatš) Genrich Sauli poeg Altshuller (1926-1998), TIPS (Theory of Inventive Problem Solving) ja teised edasiarendused USIT (Unified Structured Inventive Thinking), xTRIZ (Extended TRIZ) jms.

    Allikas: http://www.inseneeria.ee/loova-probleemilahenduse-meetod-triz/ http://www.kylim.ee/product_info.php?products_id=147&osCsid=c2f35923d65580558a268a453132c3ae , http://www.kylim.ee/product_info.php?products_id=144

    2.1. Selline loova probleemilahenduse õpetus aitab õppureid nii tänastes igapäevastes küsimustes orienteerud kui ka loob eeldused lahendusi nõudvate probleemidega toime tulemiseks tulevikus. Ühtlasi seob selline õppepraktika kogu õpiprotsessis omandatu orgaaniliselt praktiliste rakendustega.
    2.2. Loova probleemilahenduse õpe aitaks ka pedagooge oma töös ja looks paremad eeldused õpilaste ning pedagoogilise personali koostööks. Süsteemne loova probleemilahenduse rakendamine võimaldab akadeemiliste lahendite dünaamilist sidumist praktiliste ülesannetega nii pedagoogilise personali kui-ka õppurite poolt. Tulemiks on koostööst sündiva sünergia toel saadav teadmiste ja oskuste rakendusvõime kasv ning seeläbi oluliselt tegusamad elluastujad.
    ELL , 05.02.2014 , 
    _____________________________________________________________________
       
    Ootame nüüd huviga pea algavat konverentsi Riigikogus ja loodame, et Kalle, kes on valmis meie liitu esindama ka sõna saab. Olgu veelkord meenutatud, et Eesti parimad leiutised läbi aegade, milled leiad mu kodulehe TOP10-st , pärinevad enamjaolt erasektorist, kelle huve ka Eesti Leiutajate Liit  täna esindab. Kui vaid oleks neid leiutisi omal ajal korralikult toetatud ja hallatud, võiks meie väike Eesti olla täna ehk märksa rikkam riik  …
               
                Leo Siemann 
    ELL liige ja esindaja IFIA-s  
        © Eesti Leiutajate Liit 2014

    Comments are closed.