Leiutajate abimees aastast 2009
RSS icon Email icon Home icon
  • Bränd ei ole vaid üks kollane numbrimärk lehma kõrvas

    Posted on September 10th, 2017 Hr. Leo Siemann No comments

    100 Eesti Brändi koduleht : Estonia100.com

    Ettevõtjate hulgas kuuleme sõna “bränd” üsna sageli, tööliste seas aga harvem. Põhjus ilmselt selles, et esimesed on brändide loojad teised aga tarbijad.

    Mis siis on bränd? Wikipedia andmetel on see toote või institutsiooni aineliste ja sümboolsete omaduste kombinatsioon, mis annab tootele või institutsioonile identiteedi ehk eristab seda teistest. Brändimine algas kariloomade märgistamisest, kusjuures sõna bränd pärineb vanapõhjakeelsest väljendist brandr.        

    Kaubamärkide massiline turundus sai alguse juba 19.sajandil, seoses tööstusrevolutsiooni ja pakendatud kaupade turule ilmumisega Inglismaal. Tänapäeval öeldakse isegi mõne inimese kohta, et ta on bränd. Olgu selleks siis David Beckham või Mr. Bean :) Mõlemad on omamoodi audentsed ja kutsuvad meis esile emotsioone veel enne kui suurt mõeldagi jõuame. Inglise keeles on kasutusel mõiste “Household name”  millele Eestis vaste puudub. Kuid sisuliselt tähendab see ühiskonnas tuntuks saanud inimese nime ning siit tuleneb ka seos istitutsiooni ja brändiga. Teame ju et üks tubli inimene võib olla etem kui terve institutsioon.  ( Loo edasilugemiseks kliki allolevale lingile )

    Tänapäeval võib öelda, et saame eristada 3 erinevat liiki brände : firma- riigi- ja personaalbrändid. Eesti näitena võiks siinkohal olla Kalev Ott Tänak ja Laulupidu. Kusjuures viimane on ühteaegu nii riigibränd kui ka üritus, mis on omamoodi fenomen. Samasse kategooriasse kuuluvad ka Tartu Maraton ja Rally Estonia, mis samuti suurel hulgal rahvast kokku toovad. Üritusbrändid võivad olla aga nii riigi kui ka erakätes. Üks lahedamaid era üritusbrände, mis just hiljuti toimus Riias on Simple Session.

    Tuntud Eesti leiutistest väljakasvanud brändid on  Minox, Paiste ja Skype.  Viimane sealjuures võib kunagi ehk jõuda isegi maailma 100 tuntuima brändi hulka, kus täna pole veel kahjuks esindatud ühtegi Eesti päritolu brändi.

    Vaadates põhjast lõunasse ja idast läände võib öelda, et brändimisest on saanud “business tool” ehk äri tööriist nr 1. Brändinguga luuakse konseptsioon kuidas antud toode või teenus töötab ja tehakse platvorm, et seda tarbijateni viia. Inglise keeles on kasutusel mõiste “Brand out” ehk siis välja brändima, mille all mõeldakse eelkõige brändi rahvani viimist ehk kommunikatsiooni selles peenemas tähenduses. Mängu tulevad visioon, missioon ja väärtused, mille poolest eristutakse teistest brändidest ehk siis rõhutatakse seda milles ollakse paremad.

    Suured tööstusriigid kasutavad brändimist päris osavalt, et oma rahvslikku jõukust kasvatada. Nii näiteks on USA olnud neist siiani kõige edukam, kellel on maailma top 10ne brändi hulgas ette näidata koguni 8 brändi. Maailma brändide edetabelit saab jälgida ajakirjast  Forbes.

    Koduleht: www.EestiJuust.ee

    Eestis sai brändimine hoo sisse juba esimese vabariigi ajal. Ka nõukogude Eestis olid omad brändid, mis natsionaliseeriti kuna eraettevõtlus oli ju spekulatsioon. Tollest ajast pärinevad meil siis sellised tuntud tegijad nagu Eesti Juust ja Vana Tallinn mida tänaseks on müüdud enam kui 100M pudelit ! Teise, ehk siis käesoleva vabariigi ajal erakapitalil põhinev brändimine jätkus ning on sünnitanud meile juba sellised tuntud digibrändid nagu Transferwise, GrabCad ja Playtech.  

    Lõpetuseks ei saa ma aga kuidagi mööda minna ka mõistest “Brand Estonia” , tänu millele on sõna “bränd” saanud Eestis tänaseks osaliselt negatiivse varjundi. Kas on siinkohal tegemist idanaabrite sabotaaziga või lihtsalt oskamatusega meie riiki paremini juhtida ja müüa, jääb mulle arusaamatuks. Ilmselt nii seda kui teist. Miks muidu on Eesti Brändi loomine korduvalt läbikukkunud?

    Leian, et seni parima kommertslahenduse Eest brändimiseks mõtles välja Hollandi disainer Peter Kentie, kelle töö  Just ESTonishing kahjuks pärast Eesti Brändi konkurssi vaikselt EAS’i tööriistakasti asetati, selle asemel et rahva suurt poolehoidu omades kohe kasutusele võtta. Seega leian, et viimane Eesti Brändi konkurss oli kui tööõnnetus, millest tänaseni taastume …

    Vaadates tagasi tundub mulle, et brändimisele pole Eesti riigis kunagi korralikult tähelepanu pööratud. Bränd on pigem moesõna kui äri tööriist. Pole siis ime, et me täna ühtegi Eesti brändi maailma 100 parima hulgast ei leia.

    Nähes seda olukorda otsustasin ka omaltpoolt teha midagi, et toda haledat riikliku brändingut Eestist parandada. Tegin kodulehe “100 Estonian Brands”   kuhu koondasin meile tuntud ja tublimad rahvuslikud brändid läbi aegade. Et asjale pisut vürtsi lisada, siis ühendasin selle domeeniga Estonia100.com . Selline sai siis minu kingitus Eestile ta 100ks aastapäevaks. Loodan et õnnestus.

    Comments are closed.