Eesti Leiutaja

Leiutajate abimees aastast 2009
RSS icon Email icon Home icon
  • 12 Nõuannet igale leiutajale

    Posted on January 7th, 2016 Hr. Leo Siemann No comments

    Tunduvalt lihtsam on leiutada kui sul kõik abistruktuurid olemas ja meeskond seljataga. Nõnda toimetatakse pea kõigis maailma teadusasutustes ja suurfirmades kus R&D osakondadesse paigutatakse miljoneid ja isegi miljardeid dollareid. Tulemusi näeme käepeal tiksumas, teepeal kihutamas ja taevas lendamas. Sellest räägivad meile ilmekalt ka Discovery Science ja mõned teised põnevad Tv kanalid. Juhul kui aga Sinul eraisikuna tekkib üks asjalik tehnoloogiline mõte kuid pole sääraseid meetmeid ja struktuure, mida siis peale hakata? Kuidas end kaitsta leiutise varguse eest ja jõuda siiski maailma? Toon ära siinkohal 12 nõuannet kuidas võiks Eesti oludes edasi liikuda:

    1. Hoia oma idee konfidentsiaalsena - Tähendab, et ära räägi sellest avalikult meedias, internetis ega kusagil ideekonkursil enne kui oled ta ära kaitsnud ! Muidu kaotab su leiutis või lahendus uudsuse ja seda ei saagi enam üheski patendiametis registreerida. Lisaks varitseb veel oht, et koopia ehk copycat’ kusagil enne valmis saab kui sinu orginaal.

    2. Uuri asja - Googleda ja tuula kõikvõimalikes andmebaasides, et näha kas su möte on ikka tõepoolest uudne. Vaata lahtiste silmadega ringi ka Ebays ja teistes neti- ning pärispoodides. Suhtle ekspertidega.

    Read the rest of this entry »

  • WIPO hindas noort leiutajat

    Posted on December 11th, 2015 Hr. Leo Siemann No comments

    “Teie viite Eestit edasi” ütles President Toomas Hendrik Ilves oma kõnes enne kui nutikamatele koolipoistele ja tüdrukutele auhindu jagama hakkas …  Seekord juba 8. korda peetud Õpilasleiutajate Riiklik Konkurss oli suurim mida nähtud. Züriile esitati 755 ideed, 844 autorilt 82-st Eesti koolist. Konkursi preemiafond oli kokku 25 950 eurot ja võõrustajaks TTÜ Mektory.

    Eesti Patendiameti peadirektor tublile leiutajale auhinda üle andmas …

    Eriliseks tegi aga selle aasta sündmuse minu jaoks asjaolu, et leidus üks töö, mille piltigi seinale ei näidatud ja seda lihtsal põhjusel, et mitte leiutise uudsusprintsiipi rikkuda. Tegemist oli Põlva Ühisgümnaasiumi 8. klassi õpilase Marken Järve leiutisega “Haamer Hammer”. Noore leiutaja töö oli nõnda asjalik , et sel puhul oli kohale tulnud ka Patendiameti peadirektor hr. Margus Viher, kes leiutajale WIPO auhinna üle andis. Säärane tähelepanu juhtus minu äranägemist mööda küll esmakordselt Eesti ajaloos, mis on igati tore ja julgustav  :)

    Õnne ja edu kõigile noortele leiutajatele oma tööde edasiarendamisel ja turustamisel !!

    * Põhjalikumad kokkuvõtted üritusest tegid  Eesti Teadusagentuur,  Novaator  ja  Delfi Noorte Hääl.

  • Sõrmuse isand üllatab peatselt

    Posted on December 3rd, 2015 Hr. Leo Siemann No comments

    Mitte just väga ammu, veel siis kui Eestis .ee domeeni üle lahinguid peeti sain ma veebis tuttavaks Tõnu Samueliga. Minu ja ilmselt ka paljude teiste jaoks oli ta White hat hacker, kes meie veebiheaolu nimel turvaauke parandas ja kohalikele kantpeadele’ tuult saba alla tegi. Hiljuti aga kuulsin, et mees olla Jaapanisse kolinud ja miskit isevärki sõrmust arendama hakanud. Sõber Kaido püüdis heategija kinni ja pani ta loo purki. Tundub , et päris asjalik sai teine …

    Nutisõrmus OZON’ist kirjutas pikema loo Arvutimaailm :)

  • QUIN Estonia pidas Mektorys naisleiutajate rahvusvahelist konverentsi

    Posted on April 27th, 2015 Hr. Leo Siemann No comments

    On ilmselge, et ei saa olla mingisugust innovatsiooni ilma leiutisteta. Vaata kust otsast sa tahad igal pool näeme leiutisi enda ümber, olgu selleks siis ratas, pirn, auto või arvuti. Kui poleks viimast, ei kirjutaks mina teile täna siin ega poleks ka teil võimalik seda digitaalselt lugeda. Ka eile õhtul kulmineerunud Skype Hackaton TTÜs oleks jäänud olemata ilma arvuti ja internetita.

    Kuigi meil on naisleiutajaid vähem kui meessoost sama professiooni esindajaid ometi on nad tublid ja kogunevad ühisüritustele, et üksteist toetada ja julgustada ning ühiskonna arenguks uusi lahendusi välja pakkuda. Nõnda toimus ka seekord QUIN Estonia eestvedamisel TTÜ Mektorys rahvusvaheline konverents, kus osalesid nii põhjamaade kui ka Venemaa, Läti, Leedu ja UK innovatilised naised. Neid ühendavad organisatsioonid GWIIN ja EUWIIN koondavad endas aga enam kui 2000 ettevõtlikku ja innovatiivset naist.

    Kõneleb Anne-Mari Rannamäe – Kauaaegne QUIN Estonia president.

    Konverentsi ja näituse avas Mektory juhataja ja TTÜ väissuhete prorektor Tea Varrak. Kohale oli saabunud ka Global Women Inventors & Innovators Network’i asutaja Bola Olabisi, kellelt õnnestus mul saada väike intervjuu. Lisaks astusid üles mitmed külalised, kellede hulgas oli ka uus Eesti Patendiameti peadirektor Margus Viher ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Christer Haglund. Ürituse eestvedajaks oli QUIN Estonia president Anne-Mari Rannamäe. Ettekandeid pidasid  ja intervjuusid andsid veel QUIN Finland kauaaegne president Maila Hakala, KVENN  Island president Elinora Inga Sigurdardottir ja QUIN Rootsi president Wanja Bellander. Ürituse kava koos kõigi esinejatega kodu- ning välismaalt leiate siit ja väike fotogalerii asub Facebookis 

    *Järgmine suurem kokkusaamine Euroopa naisleiutajatel toimub 13-14 oktoobrini Londonis.

  • EITK andis välja Intellektuaalomandi õpiku

    Posted on January 14th, 2015 Hr. Leo Siemann No comments

    Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus on hakkama saanud suurepärase raamatuga, mis just nädal tagasi trükist ilmus! Pealkirjaks on ühisteosel “Intellektuaalomandi Õppematerjal”. See on põhjalik sissejuhatus IO-sse tervikuna, mille võiks minu arvates täiesti vabalt kasutusele võtta kõigis Eesti üldhariduskoolides. Olgu öeldud, et viimane selline materjal ilmus Äripäeva kirjastuse vahendusel aastal 2009. Kuna aga vahepeal on selles vallas mitmed olulisi muudatusi toimunud, siis on rõõm näha, et just EITK on võtnud nõuks ajaga kaasas käia ja rahvast neis olulistes küsimustes harida. Tuleb tunnistada, et IO valdkonnas on meil üldse vähe kirjandust ilmunud ja rahva ning tema juhtide teadlikkus antud teemal  üsnagi madal. See aga pole mitte hea kui oma riigi lisandväärtust kasvatada soovime. Tõsi ta on, et mingisugust innovatsiooni toimuda ju ei saakski, kui poleks leiutisi. Need aga vajavad teadupoolest kaitset ehk siis patente, enne kui maailmaturule minna soovitakse. Olgu selle tõestuseks siis Minox, Skype või ME-3, kõigil on patendid kenasti olemas. Lisaks leiutiste õiguskaitsele räägib antud õppematerjal ka disainlahendustest, autoriõigustest, domeenidest, ärisaladusest ja paljust muustki mida äritegemise juures tarvis läheb. Teose autoriteks on: Martin Hanson, Marius Kuningas, Triin-Muuk Adrat, Riina Pohlak ja Ardo Urmet. Õpikut on võimalik osta EITKst või alla laadida Siit. Soovikorral võib seda ka minu käest otse küsida.

  • Miks leiutajad vajavad meie toetust?

    Posted on December 28th, 2014 Hr. Leo Siemann No comments

    Üldlevinud arusaama kohaselt peaks iga eestlane end ise aitama ja seda enam kui sa oled leiutaja. Tegelikkus on aga hoopis see, et tehnoloogilised mõtted tabavad sageli ka neid inimesi, kellel puudub selleks igasugune ettevalmistus. Just nõnda antakse meile uusi ideid kõrgemalt mõne probleemi lahendamise või tegevuse käigus. Idee võib tekkida ka üsna ootamatus olukorras või lihtsalt hommikul ärgates ning isegi peldikus istudes : ) Mida siis ikkagi teha kui sind üks selline idee äkitselt on tabanud? Nutikamad leiavad alati võimaluse teostuseks kuid enamus meist kahjuks mitte ja nõnda tähendab see vaid üht – uued ideed jäävad sageli kusagile sahtlipõhja lebama või unustatakse mõne aja pärast sootuks. Nõnda tabas ka üks isevärki idee Londonis elavat amatöörleiutajat Trevor Baylis’t kui ta parasjagu oma kodus televiisorit vaatas …

    Nagu näha oli tulemuseks see, et hr. Baylis läks oma töötuppa ja seal vändast laetava raadio valmis leiutas. Vähe sellest, tänaseks on sellel raadiol ka päikesepatarei ning sinna külge saab laadimiseks kinnitada veel taskulambi ja mobiiltelefoni :) See on aga juba innovatsioon, mis põhineb leiutistel. Just nõnda tuleb seda mõista , sest ilma eelnevate leiutisteta ei oleks olnud ei temal ega ka meil suurt midagi innoveerida.

    II Maailmasõja järgne Jaapan, sai oma olukorrast väga selgesti aru ja palus inimestel leiutama hakata. Tulemuseks on riik mida täna teame kui tehnoloogiliselt üks arenenumaid maailmas. Oleme siin juba enam kui 20 aastat oma riiki üles ehitanud kuid ei EAS, MKM ega Arengufond pole veel aru saanud, et innovatsiooni kui sellise aluseks saavad olla vaid leiutised, mille loomist peame toetama. Huvitav kaua veel läheb enne kui see lihtne printsiip kohale jõuab? Julgen nõnda väita vaadates intellektuaalomandi alast nõrkust ja madalat rahvuslike patentide arvu tänases Eestis. Teadaolevalt vaid umbes 30% meie ettevõtetest kasutab intellektuaalomandit kui strateegiliselt olulist vara oma firma portfellis (EITK.ee). Rahvuslike granditud ehk välja antud patentide arv aastas on aga kusagil 20-40 vahel, mis on paremal juhul kohane vaid arengumaale. See aga tähendab omakorda, et välisfirmade patendid ruulivad’ meie majandusruumis, teenides kasumit, mis kusagil mujal välja võetakse.  Kui me soovime suurendada lisandväärtuse loomist riigis, et seeläbi tõsta meie majanduslikku võimekust, peame ilmselgelt panustama intellektuaalomandisse. Seega peame aitama ka meie leiutajatel leiutada, et tekiks rahvuslik intellektuaalne kapital mida oleks võimalik kommertsialiseerida. Aga kuidas seda teha? Vastus on lihtne - tuleb luua tugistruktuurid, mis aitaks meie inimestel senisest märksa tõhusamalt oma leiutisi registreerida, prototüüpida, seeriatootmisesse juurutada ja maailmaturule viia. IT sektoris on arenguid juba märgata kuid mehhaanika poolel ehk siis päris asju ja tooteid luues on meie võimekus jätkuvalt üsna madal. Sellega tuleks aga ruttu tegelema hakata kui soovime kunagi arenenud riikide perre jõuda.

    Trevor Baylis’e  firma, mis Inglismaal leiutajaid toetab, asub siin: www.trevorbaylisbrands.com  

    Head avastamist ja teretulemast leiutajate maailma! 

  • Leidlikud õpilased pärjati auhindadega

    Posted on December 15th, 2014 Hr. Leo Siemann No comments

    Juba kaheksandat korda aset leidnud Õpilasleiutajate Riikliku Konkursi auhinnagaala toimus seekord Energia Avastuskeskuses  Tallinnas. Kohale oli saabunud lisaks tublidele õpilasleiutajatele ja nende vanematele ka sõbrad ja mitmeid tuntud ühiskonnategelased ning poliitikud. Auhinnagaalat juhatas hr. Aare Baumer. Kõnet pidasid teiste hulgas ka minister Urve Palo ja Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

    Andri Soone oma peaauhinda Presidendilt vastu võtmas …

    Konkursile laekus 872 autori poolt 695 tööd. Preemiafond oli 25 950 eurot. Hindamiskomisjon andis auhindu välja kolmes vanuseastmes, millest noorimas kuulutati võitjateks Lisette Gorjunov, Rainis Lükk ning Hugo Sebastian ja Marie Simone Raudam. Keskmises vanuseastmes olid parimad Koit Reinkubjas, Jan Erik Konksi ning Teodor Undrits ja Madis Reemann. Vanimas ehk siis gümnaasiumi astmes tunnistati aga parimaks Kadrina Keskkooli 11 klassi õpilane Andri Soone oma tööga „Addie” , mis on digitaalne lahendus krüptoraha aadresside lihtsustamiseks.  Andri sõidab Eestit esindama ka maailma suurimal noorte teadus- ja innovatsioonimessil Intel-ISEF, mis leiab aset Pittsburghis USAs , 2015. aasta maikuus. Parimaks kooliks tunnistati juba teist aastat järjest Kadrina Keskkool. Lisaks jagati eripreemiaid ka mitmete leiutamist tunnustavate institutsioonide poolt. Nõnda said AHHAA Teaduskeskuse preemiad Mihkel ja Maili Karus  oma Nutika koerakuudi eest ja Mirlen Liiv  kiirusenäidiku eest. MKM’i eripreemia parima IT lahenduse eest pälvisid aga Maria Solei Järvet ja Mireena Mandel, kelle leiutiseks oli koolibussi äpp “Buster” USA Saatkonna eriauhinna viis koju Rainis Lükk oma lahendusega “Lihtne Süüa”. Hiljuti väljastas täpsemad tulemused ka Eesti Teadusagentuur, kes konkursi korraldas. Kohal olid ka LeiundusUudisedvõttes tublimatelt tegijatelt intervjuusid, milled nüüd teile avaldame:

    On kuulda, et sõna “leiutaja” on tänasel päeval eesti rahva hulgas küll palju kasutusel olev kuid omal moel devalveerunud väljend. Õigupoolest ei kasuta meie ametnikud ja poliitikudki seda sõna korrektselt, pigem viskavad nalja. “Miks peakski, kui meil on ju nüüd innovatsioon?” küsib mõni. Aga eks ikka sellepärast, et arenenud maailm seda just nõnda teeb. Sõnad “inventor” ja “invention” on inglise keeles täiesti selged ja üheselt mõistetavad terminid. Selle lähimaks kinnituseks oleks vast igal aastal Euroopa Patendiameti poolt välja antav European Inventor Awardmida hiljuti ka ETV2 üle kandis.

    Arvan, et sõna “Leiutaja” tuleks tänases Eestis taas au sisse tõsta kui soovime ennast maailmale tutvustada arenenud riigina. Teadupoolest omistatakse ju see nimetus just sellisele tublile inimesele, kes oma leiutise ehk siis uudse tehnoloogilise lahenduse või meetodi on Patendiametis arvele võtnud. Seega ei ole juriidiliselt korrektne nimetada leiutajaks isikut, kelle lauasahtlis lebavad ideed ega ka seda, kes lihtsalt  jalgrattale suunatuled peale monteerib. Too on pigem ikka konstruktor või siis maakeeli öelduna - nokitseja

    “Just rohujuure tasandil tuleks sõnakasutust väärtustada, vastasel juhul kaob igasugune selge mõtlemine hoopis”  kommenteeris teiste hulgas auhinnagaalat vaikselt jälginud Eesti Leiutajate Liidu  liige ja kroonik Aavo Murutalu.

    Lõpetuseks pean aga ütlema, et üritus oli siiski igati tähelepanuväärne ja asjalik. Ka mõiste “õpilasleiutajad” võiks jääda kasutusele eelkõige seetõttu, et sõna “leiutaja” jätkuvalt käibel ja pildis püsiks ning leiutamist kui ühiskonnale tarvilikku tööd ja ettevõtmist paremini tutvustada saaksime.

     *Sündmust kajastasid ka Presidendi kantselei, Postimees ja Delfi. Fotosid näeb Eesti Leiutaja FB lehelt.

  • Eetris on LeiundusUudised

    Posted on December 7th, 2014 Hr. Leo Siemann No comments

    Koostöös Kanal 8-ga olen valmis saanud uue saatega, millel nimeks Leiundusuudised. Esmakordselt olime eetris laupäeval 29.novembri õhtul kell 8  Telset ja STV Go kaabeloperaatorite vahendusel. Tänaseks on pilootsaade jõudnud ka Youtube’i  ja Facebook’i mida kenasti üle maailma vaadata võite:

    Meie põhieesmärgiks on inspireerida ja harida inimesi, et seeläbi tõsta leiundusaktiivsust ja intellektuaalomandi alast teadlikkust. Usume, et see omakorda aitab luua rahvuslikku lisandväärtust ning soodustada majanduskasvu.

    Kui sul on mõni põnev leiutis mida rahvale näidata soovid ja võimalus saadet toetada, siis palun võta julgesti ühendust emaili vahendusel: leo@leiutaja.com

    * LeiundusUudised on sotsiaalmeediakanal  ja TV saade tutvustamaks uusi leiutisi, leiutajaid, innovaatilisi idufirmasid ja ettevõtteid Eestist ning rajatagant. © Leo Siemann 2014. Kõik õigused kaitstud.

  • Viitasaari on väike aga tubli !

    Posted on October 13th, 2014 Hr. Leo Siemann No comments

    Hando Kruuv Chop-e mehega juttu ajamas… Vasakul seisab aga mõõteriist mida ta Soome avalikkusele esmakordselt esitles.

    Igal sügisel kutsub Viitasaari kokku leiutajad üle maa. Jah see on kõigest 7000 elanikuga väikelinn kusagil kesk-Soome järvede vahel, kus elatakse igapäevaselt üsna rahulikku elu. Kuid korra aastas, sügisel võib selles linnakeses näha üsna põnevaid asju, mis elamist hõlbustavad ja ka muidu meelelahutust pakuvad. Nõnda ka sellel korral kogunes pea 50 leiutajat Viitasaari leiundusnädalale esitlema seda millega nad viimasel ajal on hakkama saanud. Teiste hulgas olid ka kohal Eesti mehed, kellest auväärseim 77 aastane tuntud seerialeiutaja Hando Kruuv Tartust. Hando esitles seekord oma Maasiseste ja Maaväliste jõudude Mõõtmiste Seadet, mis oma olemuselt on vaakumisse pandud 2 kilone pendel-mehhanism.  Chop-e ‘ga sõitsid kohale Dima ja Vlad ning Ropeye ja Norra päritolu Greenfinger olid minu esindada. Kahjuks jäid aga see aasta Soome tulemata mitmed kutse saanud leiutajad. Peamiseks põhjuseks ikka see vana tuntud mammona puudus. Ei ole lihtne eraleiutajal täna oma asja ajada. Tarvis on ju töötav prototüüp valmistada, IO õigused kaitsta, firma asutada, marketingi teha ja toodet müüa. Kui kõike seda peaks aga tegema üks mees oma päevatöö kõrvalt, siis on ju ilmselge , et miski või keegi kuskil kannatab, et asi valmis saaks … Kahjuks ei saada aga meie maal veel tänagi aru, kes see leiutaja õieti on. Vähemasti riiklikul tasandil ei osata selliseid inimesi kuigi hästi majandusaregusse integreerida. IT sektoris on olukord siiski parem, mida tõestas ka eile Pärnus toimunud Garage 48 Women Special ( Stream ) , kus kohal oli ka hr. president T.H.Ilves isiklikult. Kuid füüsiliste leiutistega on meil olukord märksa keerulisem. Samas aga on meie naabritel soomlastel nood asjad hoopis selgemad. Näiteks on Viitasaari linnapea nõnda mõistev, et kutsus kõik messil osalevad leiutajad pidulikule õhtusöögile ja nõnda teeb ta seda igal aastal. Näib, et siinkohal on Eestil veel palju õppida kuidas nõnda atra seada, et säärased nutikad inimesed riigile kasulikeks osutuksid ning rahulikult leiutada saaksid. 

    Viitasaari linnapea vastuvõtt

    ja pidulik õhtusöök linnavalitsuses …

     

    Viitasaari näituse lugu ja leiutisi näeb FB Pildigaleriist ja põlveotsa filmi siit ;) Loodame , et tuleval aastal leidub Eestis ka fond mille abil saame oma leiutajaid messile sõidutada.