Leiutajate ingel aastast 2009
RSS icon Email icon Home icon
  • Patendivolinikest ja tugistruktuuridest Eesti leiunduses

    Posted on October 28th, 2013 Hr. Leo Siemann No comments

    Loo autor Inglismaal aurumasinat kaemas ..

    Leiutaja produktiivsust võime mõõta mitmel moel. Üllaim neist on kahtlemata maailmamuutev leiutis nagu oli seda elektripirn või aurumasin. Kõige selgem on  igaühele siiski rahanumber, mida keegi on suutnud oma leiutistega välja teenida. Paraku on aga paljude leiutajatega just nõndasamuti kui on kunstnikega – saavad tuntuks pärast oma surma. Nõnda võib seda öelda isegi mõne väga tuntud leiutaja kohta, kellest üheks eredaimaks näiteks on Leonardo Da Vinci. Vaatamata oma vingetele leiutistele nagu olid seda vedruauto, helikopter või tank oli tema olukord vahepeal isegi nõnda täbar, et ta oli sunnitud ennast suisa õukonna narriks müüma. Seega tundub et igal leiutajal peab ikka oma leivanumber’ olema kuniks ta suudab oma unistused teoks teha.

    Sageli kuulen ma leiutajaid kurtmas, et patendivolinik ei hooli vaid hoopis koorib! Usun, et see on pigem iseloomulik virin arengumaades nagu on seda Eesti, sest raha on enamus inimestel lihtsalt alla inimväärse elamise piiri ja ilmselgelt ei jätku seda hobidega’ tegelemiseks. Just nõnda olen ma sunnitud leiutamist tänases Eestis nimetama, sest riigil puuduvad veel mitmed toetusstruktuurid ja arusaamine leiutamise kasulikkusest riigi majandusele. Küll saadakse juba aru ettevõtlusest ja idufirmadest kuid kuskohast see idu tuleb, seda ignoreeritakse jätkuvalt. Ehk siis ignoreeritakse inimest, kes antud tehnoloogilise lahenduse välja mõtles ja tehakse pigem üldistusi institutsionaalsel tasemel nagu meil nõuka ajal oli kombeks. Ei, see ei ole nõnda, et patent / leiutis on üks väike asi selle suure’ ettevõtluse juures vaid pigem ikka vastupidi. See ju ongi just see unikaalne müügi omadus ehk USP (Unique Selling Point) , mis ühe ettevõtte eriliseks teeb. Vastasel korral räägime ju lihtsalt transiidist või teenuse osutamisest, mitte aga lisandväärtuse loomisest. Teame ka seda , et tänapäeval arvatakse edukate firmade väärtus olevat kuni 80% just nende IP ehk intellektuaalomandi portfellis, millesse kuuluvad ka leiutised …

    Et mitte seda juttu nüüd väga pikaks ajada tahan ma öelda , et just patendivolinikud on need inimesed, kes suudavad leiutajat kaitsa, et ta patent saaks granditud ja seisaks’ ning seda ka juhul kui suure firma vastu on tarvis kohtusse minna. Jah nende tund on kallis, nii umbes 100 euro ringis aga eks see ole nõnda ka teistel õigussektoris töötavatel inimestel. Küsimus on siinkohal pigem see, et kes seda kallist teenust eraleiutaja jaoks finantseeriks kui tarvis? Ja tarvis on seda juhul kui näiteks pensionärist leiutaja ei ole enam nõus ettevõtjaks hakkama, et kuni 4000euri eest innovatsiooniosakuid taotleda saaks …

    lmselgelt on siin käärid Eesti majandusstrateegias. Ühest küljest räägitakse küll lisandväärtuse loomisest, teisalt aga justkui ei saada aru, kuskohast see tuleb ja kuidas seda stimuleerima peaks. Ja nii lihtne see ongi.  Andku siis Jumal ise tarkust meie riigi ametnikele, kes selle suure innovatsiooni-asjaga tegelevad, et ühel päeval võiksime ka arenenud riikide hulka jõuda …

    Juhul kui sa tahad aga ise oma kasulikku mudelit või patenti vormistada siis tasuta konsultatsioone saab Eesti Patendiametist. Samuti on abiks EITK ehk Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus , mis pakub leiutajale esimest patendiuuringut tasuta. Lisaks võid endale abiks võtta ka Eesti Leiutajate Liidu kodulehel oleva kasuliku mudeli mootori’  :)

    * Kui sa aga minuga oma leiutisest ja selle kaitsestrateegiast rääkida soovid, siis võta palun ühendust aadressil: leo@leiutaja.com. Konsultatsioon on tasuline.

    Tänud ja mönusat nokitsemist !

    Comments are closed.