Leiutajate ingel aastast 2009
RSS icon Email icon Home icon
  • 12 Nõuannet igale leiutajale

    Posted on January 7th, 2016 Hr. Leo Siemann No comments

    Tunduvalt lihtsam on leiutada kui sul kõik abistruktuurid olemas ja meeskond seljataga. Nõnda toimetatakse pea kõigis maailma teadusasutustes ja suurfirmades kus R&D osakondadesse paigutatakse miljoneid ja isegi miljardeid dollareid. Tulemusi näeme käepeal tiksumas, teepeal kihutamas ja taevas lendamas. Sellest räägivad meile ilmekalt ka Discovery Science ja mõned teised põnevad Tv kanalid. Juhul kui aga Sinul eraisikuna tekkib üks asjalik tehnoloogiline mõte kuid pole sääraseid meetmeid ja struktuure, mida siis peale hakata? Kuidas end kaitsta leiutise varguse eest ja jõuda siiski maailma? Toon ära siinkohal 12 nõuannet kuidas võiks Eesti oludes edasi liikuda:

    1. Hoia oma idee konfidentsiaalsena - Tähendab, et ära räägi sellest avalikult meedias, internetis ega kusagil ideekonkursil enne kui oled ta ära kaitsnud ! Muidu kaotab su leiutis või lahendus uudsuse ja seda ei saagi enam üheski patendiametis registreerida. Lisaks varitseb veel oht, et koopia ehk copycat’ kusagil enne valmis saab kui sinu orginaal. Seetõttu on oluline allkirjastada konfidentsiaalsusleping ehk NDA (Non Disclosure Agreement) enne kui kellegile oma ideest rääkida võib.

    2. Uuri asja - Googleda ja tuula kõikvõimalikes andmebaasides, et näha kas su möte on ikka tõepoolest uudne. Vaata lahtiste silmadega ringi ka Ebays ja teistes neti- ning pärispoodides. Suhtle ekspertidega.

    Read the rest of this entry »

  • Intellektuaalse omandi vargus tänases Eestis on nõnda tavaline kui sokipesu.

    Posted on October 21st, 2012 Hr. Leo Siemann No comments

    © Leiutajateküla Lotte 2012

    Taaskord on Eestis välja kuulutatud mitmed ideekonkursid, mille hulgas ka neist suurim – Ajujaht.  Leiutajana tahan aga küsida kuivõrd turvaline on säärastel konkurssidel oma ideid varukast lauale raputada? Võibolla ma eksin kuid siiski arvan, et vähemalt pooled esitatud ideedest ei oma mitte mingisugust intellektuaalset kaitset vaid lihtsalt käiakse välja avalikkuse ette endale aru andmata sellest, et igasugune publikatsioon kaotab registreerimata leiutise uudsuse.  Samas tekkib ka suurepärane võimalus IO vargusteks , mis tänases Eestis on nõnda tavaline kui sokipesu.

    Seetõttu tahan südamele panna kõigile visionäridele ja ajujahtijatele mitte anda võimalust intellektuaalse omandi varguseks ja väljakaaperdamiseks Eestist.  Selle kaitseks tuleb igasugune IO eelnevalt registreerida ja Copyright oma teostele alla kirjutada.

    Tänane Eesti tegeleb eelkõige transiidi ja allhankega. Kui aga soovime arengumaade hulgast arenenud riikide perre astuda, siis sellest üksi ei piisa. Peame looma uusi tooteid ja teenuseid , mis oleksid maaimaturul konkurentsivõimelised. Selleks aga vajame loovaid inimesi, kes neid asju välja mõtlevad ja lisaks peame neid inimesi ka toetama ja aitama neil intellektuaalset omandit kaitsta. Alles siis tekkivad uued väärtused mida saame müüa või innovatiivseteks idufirmadeks kasvatada ja maailma viia. Nõnda on ettevõtlus ja riigi majanduse hea käekäik otseselt seotud intellektuaalse omandi kaitsega, mis omakorda loob alused  uute ja tugevate firmade tekkeks. Arenenud riikide ettevõtete ja korporatsioonide tugevuseks on eelkõige nende IO portfellid , mitte aga tootmishooned. Kuidas on olukord tänases Eestis saame aimu kui näiteks võrdleme Eesti Patendiameti kodulehel  Eesti päritolu patentide registreeringute arvu välismaistega. Vaata lisaks ka http://www.epa.ee/ul/doc/valjaanded/aasta2011.pdf , Lk.27-28.  Olukord on suht nukker.

    Lahendusena ei aita aga muu kui rahva teadlikkuse tõstmine ja riigipoolne IO strateegia väljakujundamine ning rakendamine muuhulgas ka üksikisiku tasandil.

    Jõudu tööle Eesti  jõudmaks arenenud maade hulka !!

     

  • Kes toetaks Eesti leiutajaid?

    Posted on March 21st, 2012 Hr. Leo Siemann 3 comments

    www.ostrichheadinsand.com

    Vaatamata sellele, et kuuleme meediast jätkuvasti kui hästi meil asjad on, siiski jõuavad minuni e-kirjad, mis räägivad kohati suisa vastupidisest olukorrast. Pealtnägijana paistab, et riik on jaanalinnu kombel oma pea innovatsiooniliiva alla pistnud ja seda, milliste raskustega meie üksikleiutajad tegelikult silmitsi seisavad ei näe ega kuule. Vastavad institutsioonid, kes võiksid antud teemaga tegeleda on küll osaliselt olemas kuid puuduvad ressursid või mis veel hullem – arusaamine . Küll otsitakse vingeid disainereid tootearenduse üritustele aga samas kui üks vinge leiutaja a la disainer otsib abi oma leiutise suhtes, siis saadetakse ta … projekti kirjutama selle asemel, et talle professionaalset leiundusalast abi pakkuda.

    Siinkohal räägin ma ikka nendest leiutajatest, kes ise oma leiutisi nokitsevad. Selge see, et need kes ülikoolide juures töötavad omavad ka meeskonda, kes uuringuid teostab, patente vormistab, projekte kirjutab ja ka prototüübi tegemisega toime tuleb. Kuna aga üksikleiutajatel sellised võimalused üldjuhul puuduvad, siis ei jäägi vaestel meestel ja naistel muud üle kui oma elekrtiauto ise kuuris valmis teha ja sellega siis lihtsalt leiva järele sõita, sest ega siinkohal ju mingist normaalsest tootearendusest, seeriatootmisest ja marketingist rääkida ei saa. Samas aga läheb uudsuse moment nönda suht lühikese aja jooksul kaduma ja ka riigil jääb raha saamata, mis korraliku ettevõtmise korral oleks ju saada võinud.  Mul oleks siinkohal ka üsna mitu näidet tuua kuidas Eestis “arusaamatuks” jäänud leiutis läänes kenasti pappi teeb või lihtsalt “imikueas”  suri kuna piima ei antud!  Aga ka sellest ei kannata ju meie üliinnovatiivses Eestis rääkida. Või siiski kannataks?

    Read the rest of this entry »

  • Kes peaks leiutist müüma ?

    Posted on December 4th, 2010 Hr. Leo Siemann No comments

    Eks vast ikka leiutaja ise ! – oleks esimene vastus. Kui aga see tehniliselt nutikas leiutaja ei ole mitte teps müügimees või ettevõtja, mis on ka üldjuhul tavaline olukord, kes või mis nõu siis aitab ?

    Leiutise edukust mõõdetakse ikka müüginumbrites. Selleks aga, et neid numbreid tõsta on tarvis lisaks suurepärasele ideele ka asjalikku turundust.

    Kas ehk aitaks siinkohal patendivolinik ? Vaevalt küll.  Tuleb aru saada , et patendivolinike rida on aidata leiutajal leiutis nõuetekohaselt vormistada ja hilisemal asjaajamisel Patendiametiga silma peal hoida. Seega tegemist on paberimajandusega aga mitte prototüübi valmistamise või selle müügiga.

    Kas ehk aitaks riskikapitalist ? Praktika näitab, et äriinglid ei investeeri üldjuhul enne kui leiutisele on patent väljastatud. See protsess võtab aga tänapäeval aega leiutise vormistamisest 3,5 kuni neli aastat. Mida siis vahepeal teha ? Leiutada järgmine vigur ja oodata taas ?

    Kas ehk aitaks hoopis mingi leiutiste või ideede konkurss nagu näiteks Ajujaht , Noorte leiutajate konkurss või muu säärane ? Konkursid jagavad üldjuhul ikka tunnustust ja mõningast rahalist toetust , mis üldjuhul katab vaid osa kuludest. Paremal juhul saavutatakse ka kellegi huvi kuid see huvi ei materialiseeru enne kui leiutise intellektuaalne pool on ametlikult patendiga kaitstud , sest suuremaid investeeringuid ei julge ju rahamehed enne teha kui omandiküsimused selged. Kasulikust mudelist võib küll ka abi olla kuid seda ainult EV piires ja seega suuremad turud on ikka kaitsmata.

    Nii et ei olegi vaesel leiutajal muud kui nokk kinni ja saba lahti !

    Mis nõu siis aitab ? Mulle tundub , et see nõu tuleb alles välja mõelda kuna selgelt on näha kuidas korporatiivsed huvid takistavad leiutiste  ja uuenduste arengut. Ja see tendents ei ole mitte ainult Eestis vaid kogu maailmas nähtav. Eriti rõhutud on aga leiutajad endistes totalitaarsetes reziimides, kus puudub üldse igasugune õigus eraomandile. Meie väike Eesti tuleb paraku samuti ühest sellisest reziimist ja taas on tarvis rahval oma arusaamu muuta ja kohandada vaba maailma olude suhtes. Miks ? Aga lihtsalt selleks , et end paremini müüa ja nii omale kui riigile paremat tulevikku kindlustada. Ma ei taha mitte siinkohal öelda , et see kapitalistlik süsteem ainuõige oleks kuid kahtlemata peaks igal leiutajal olema õigus ka oma loomingule.

    Tausta kirjeldusele lisaks pakun ma välja , et vajame siinkohal vähemasti ühe uue ametimehe koolituse korraldamist, kelleks võiks olla Patendimanadzer. See oleks siin selline vend, kes kokkuleppe kohaselt leiutaja endaga saaks volitused ja omaks ka majanduslikku huvi leiutist müüa.  Patendimanadzer võiks aidata ka sobivat patendivolinikku ja  prototüübi valmistajat leida kui tarvis. Suurem osa tööst oleks tal aga ikkagi võimalikult kiire tee leidmine kuidas leiutis turule tuua. Ja seda nii kodu kui välisturu osas. Kui leiutaja ei jaksa patendimanadzeri palgata, siis ka selleks peaksid olema vastavad fondid nagu näiteks  Leiundusfond , kust raha küsida annaks. Seda kõike läheb tarvis juhuks kui näiteks konkursil ei saanud antud leiutis auhinnalist kohta või ei saavutanud soovitud tähelepanu. Meil on juba mitmeid näiteid tuua, kus isegi ülikoolis pole aru saadud millega tegemist. Ometi sealpool suurt lompi’ saadi asjast kohe aru ja suudeti ka õiges kohas müüa !

    Järelikult on tarvis leiutiste müügipoolt senisest märksa tõsisemalt jälgida ja seda juba varases ehk  Early seed (i.k.) faasis, mil riskikapitalistid  ei suuda veel asjast haarata …

  • Ajujaht pooles vinnas ..

    Posted on December 1st, 2010 Hr. Leo Siemann No comments

    Ajal, mil isegi Inglismaal sajab lund teeb Ajujahi meeskond kõva tööd , et välja selgitada Eestima nutikamad pojad ja tütred aastal 2010. Nimelt jõudis järgmisse ringi edasi 104 ideed , millest 4-5 detsembril valitakse välja 20 parimat! ka sinul on võimalus üritusest ja nö pitchimisest osa saada kui registreerud  siin  http://tinyurl.com/AjujahiVIP

    Vahepeal on mulle aga veel silma hakanud paar huvitavat asja. Esiteks teleprogramm ” How Do They Do It? ” kanalil FIVE http://www.five.tv/shows/how-do-they-do-it

    Ja teiseks Hr. John Hinton Inglismaalt , kes konstrueeris kokku muruniiduki ja paadi ning sai endale päris mugava sõiduriista :) http://www.bbc.co.uk/news/uk-11870613