Leiutajate ingel aastast 2009
RSS icon Email icon Home icon
  • Kuidas kaitsta end intellektuaalomandi varguse eest?

    Posted on May 26th, 2019 Hr. Leo Siemann No comments

    © Leiutajateküla Lotte

    Kuuleme suht sageli, et keegi on kellegi hea idee pihta pannud ja maha müünud. Mida siis teha? Keda süüdistada ja kust õigust nõuda? – Kõik see oleneb kaasuvatest asjaoludest ja just sellest me täna räägimegi.  Alles hiljuti teatas üks mu hea tuttav, et tema idee oli tuntud firma poolt vaikselt ära tehtud just nädal pärast seda kui toimus nende kohtumine. NDA’d kahjuks ei allkirjastatud vaid leiutaja palus lihtsalt konfidentriaalsust, mis aga ei keelanud fimaomanikul endal antud ideed teostada …

    Minu poole on sarnastel põhjustel pöödrunud palju inimesi. Kes on koolis üle lastud, kes kolleegide poolt, kes on ise valel ajal välja lobisenud.  Kõiki neid iseloomustab sarnane kogemus ja teadmine, et nende idee on ära varastatud.

    Elame huvitaval ajal, kus rõhutatakse palju läbipaistvust ja ühisomandit. Seda et ideed on õhus ja kuuluvad kõigile. Jagage ja olge avatud! Kõlab ju uhkelt, võiks öelda et isegi maailmapäästvalt. Tulemus on aga see, et kavalamad pööravad õhku paisatud ideed rahaks kuid idee jagajale jäävad näpud nagu ikka  … Tänane ükssarvikute ja startup ajastu rõhutab ideede ja intellektuaalomandi ühiskondlikku kuuluvust ning suurt jagamise printsiipi. Patente ja muud säärast suisa põlatakse, viidates muutunud ajajärgule. Tegelikult aga luuakse sellega keskond, kus ärksamate poolt õhkupaisatud ideed on vabalt saadaval kõigile ilma, et selle eest tuleks autorile midagi maksta. Tore, kas pole? Ärihaide jaoks on see nii päris kindlasti.

    Kuulen sageli kuidas ka tööstus üksikleidurite töid rotti paneb. Peamine põhjus, mis seda kenasti võimaldab on kallis ja suht segane patendisüsteem, mis ilmselgelt vajaks reformi. Tööstusele muidugi selline olukord sobib ja neil on raha, et oma patendivolinikke ja patenditrolle kinni maksta ning kohtus vaidlemas käia. Eraleiutaja jaoks on see aga suur ja sageli isegi ületamatu kulu, mille tõttu ta patenditaotluse pooleli jätab ja oma viguri vaid iseenda tarbeks kuuris valmis ehitab, ilma et see kunagi seeriatootmisse jõuaks …

    Autoriõiguste kaitsega kujutavas kunstis, muusikas ja kirjanduses on asi märksa lihtsam sest lisada tuleb oma töödele vaid Copyright ja aasta, mille eest riigilõivusid maksma ei pea.

    Aga mida siis ikkagi teha kui sa tajud et su idee on pihta pandud? Kõik sõltub suuresti sellest kuipalju su õigused on eelnevalt kaitstud. Leiutise kaitse ehk patent ja disainkaitse on just need, mis autorile kohtus õiguse annavad. Seetõttu on oluline neile asjadele ka tähelepanu pöörata enne kui sa oma tööd avalikustad. Seega tuleks :

    1. Mitte publitseerida ega oma asjast rääkida avalikult varem kui disain või patent on sisse antud.
    2. Teha reaalne prototüüp, mis töötab
    3. Toota väikeseeria niipea kui võimalik
    4. Oma toode või teenus kenasti ära brändida ja kaubamärk kaitsta
    5. Siis alles teha esimene publikatsioon avalikus meedias
    6. Leida head koostööpartnerid ja töötada oma bränd üles
    7. Müüa ja jätkuvalt publitseerida igal pool, kus sobilik ja kasumlik
    _____________________________________________________________________________________________
    * Võimalus oma uudne toode või teenus ärihai hammaste vahele kaotada on päris suur. Seetõttu NDA  ehk konfidentsiaalsusleping võiks laual ikkagi olla kuid reaalselt kaitseb sind ainult see kui oled oma patendi või disainlahendusena kaitstud toote uue kaubamärgi all turule toonud ja sellest ka publikatsiooni teinud. Nõnda saad sa olla turul esimene orginaalne tegija ehk pioneer ja just seetõttu võib ka mõni ärihai sulle viimaks raha maksta. Kui nad su toodet poes või ajalehesabas ei näe kuid mõte on hea, siis hakkavad nad ise tegutsema. Inimesed on ju nagu harakad – niipea kui hõbelusikat näevad, veavad selle kohe minema !
    ____________________________________________________________________________________________
    Selle kõige jätkuks tahaksin lisada ka isikliku kogemuse oma esimese leiutisega, milleks on panipaigaga kontoritoolKui olin Eesti patendi sisse andnud 2006 aastal, jätkasin seda UK ja USA patenditaotlustega. Kuna mul tollal suurt raha polnud, siis tegin seda ise ja võtsin lihtsalt kui kodutööd, et kogemust saada. Sain küll oma patendid sisse antud kuid menetlused jäid pooleli ja nõnda sai loodud vaid uudsus ja tehtud leiunduslik samm kuid patendikaitset ehk granti ma ei saanud.

    Kümme aastat hiljem, 2017 kirjutas mulle USA patendivolinik, kes kaitses üht väikefirmat keda omakorda üks suurem, nimega Steelcase oli patendiõiguse rikkumise pärast kohtusse kaevanud. Volinik leidis üles minu USA patenditaotluse aastast 2007  ja vastandas selle kohtus, mistõttu Steelcase kaotas kohtuvaidluse. Mõlemad firmad seejuures säilitasid oma tootmis- ja turustamiseõigused kuna minu töö on  Prior Art  ming avalikult kõigile kättesaadav. Seega olin ma andnud oma leiutise lihtsalt ameerika rahvale kasutamiseks mida nad ka rõõmuga tegid. Antud juhul polnud küll tegemist IO vargusega vaid lihtsalt selle ärakasutamisega avalikus õigusruumis. Mina aga nägin oma silmaga kuidas mu esimene leiutis oli laia ilma rändama läinud ja raha teenima hakanud …
    ______________________________________________________________________________________________
    Kirjutasin IO õiguse ja varguse teemal juba 2012 aastal siinsamas Eesti Leiutajas oma esimese loo.
    * Kui soovid mind oma konverentsile või üritusele kõnelema, siis anna märku. Tulen hea meelega : ) 
  • Bränd ei ole vaid üks kollane numbrimärk lehma kõrvas

    Posted on September 10th, 2017 Hr. Leo Siemann No comments

    100 Eesti Brändi koduleht : Estonia100.com

    Ettevõtjate hulgas kuuleme sõna “bränd” üsna sageli, tööliste seas aga harvem. Põhjus ilmselt selles, et esimesed on brändide loojad teised aga tarbijad.

    Mis siis on bränd? Wikipedia andmetel on see toote või institutsiooni aineliste ja sümboolsete omaduste kombinatsioon, mis annab tootele või institutsioonile identiteedi ehk eristab seda teistest. Brändimine algas kariloomade märgistamisest, kusjuures sõna bränd pärineb vanapõhjakeelsest väljendist brandr.        

    Kaubamärkide massiline turundus sai alguse juba 19.sajandil, seoses tööstusrevolutsiooni ja pakendatud kaupade turule ilmumisega Inglismaal. Tänapäeval öeldakse isegi mõne inimese kohta, et ta on bränd. Olgu selleks siis David Beckham või Mr. Bean :) Mõlemad on omamoodi audentsed ja kutsuvad meis esile emotsioone veel enne kui suurt mõeldagi jõuame. Inglise keeles on kasutusel mõiste “Household name”  millele Eestis vaste puudub. Kuid sisuliselt tähendab see ühiskonnas tuntuks saanud inimese nime ning siit tuleneb ka seos istitutsiooni ja brändiga. Teame ju et üks tubli inimene võib olla etem kui terve institutsioon.  ( Loo edasilugemiseks kliki allolevale lingile )

    Read the rest of this entry »

  • Nimeta Bränd.

    Posted on February 7th, 2011 Hr. Leo Siemann No comments

    Viimasel ajal tehakse brändimisest üha enam juttu. Põhjuseks vast eelkõige teadlikuse kasv Intellektuaalse Omandi suhtes ja tungiv vajadus ettevõtlust arendada tänases Eestis.  Viimane asjalik artikkel sel teemal, mis mulle hiljuti silma hakkas  on kirjutatud Peep Laja poolt – http://internetmarketing.ee/su-brand-on-su-kalleim-vara/

    Omalt poolt aga tahaksin lisada veel ühe olulise aspekti , mida tuleks jälgida enne kui brändima hakkad.

    Nimelt võiks mõelda ka sellele kas sa brändid  toodet  või oma nime või hoopis mõlemat korraga?

    Üks maailma rikkamaid mehi Warren Buffet on öelnud: “Maine loomine võtab 20 aastat kuid selle rikkumine vaid 5 minutit!”

    Paljud inimesed ei soovi oma nime avalikustada uut toodet või teenust turule tuues. See on ka igati mõistetav,  eriti siis kui tegu on esimese üritusega. Kardetakse põleda ja oma nime kõrvetada. Nõnda näemegi brändi profiilil ja kontaktandmetes väljendeid – Meie Team ja eMaili –  info@…

    Nüüd mõtle sellele,  kas antud toode või teenus mida brändid oleks ka 50 aasta pärast inimestele kasulik ja sulle endale tunnustuseks? Kui arvad, et su bränd ajahambale vastu peab , siis ei ole ju paha mõte ka oma nimi sellega siduda. Nõnda toimides hakkab ka su nimi tuntust koguma ja järgmist toodet turule tuua on juba palju lihtsam! Näiteks Hr. Peep Laja ei tunta ju mitte eelkõige tema blogi  ”Internetiturundus” järgi vaid ikka nime poolest.  Kuidas nii? Eks ikka vast seetõttu , et Peep on ennegi põnevaid asju ette võtnud ja sotsiaalmeedias kirjutab ta just oma nime all.  Blogis  ta aga nime ei varja vaid paneb selle  sirgelt esilehele.  Kui nüüd Peep peaks tulevikus mõne uue ja huvitava brändi tegema, siis on inimestel teda julgem jälgida kuna teatakse tegijat ja kvaliteeti. Nõnda ongi Peebu näitel selgelt näha kuidas nimest saab bränd. Mõni inime läheb aga asjaga veelgi kaugemale ja registreerib oma pärisnime kaubamärgina. Kangemad mehed selles vallas on näiteks tuntud spordistaarid Tiger Woods ja Roger Federer.

    Kokkuvõtteks võibki öelda , et brändimise juures on olulised komponendid ka selle läbipaistvus ja isikustamine.

  • Aga milleks bränd ?

    Posted on June 30th, 2010 Hr. Leo Siemann No comments

    Tänane Forbes kirjutab sellest kuidas  brändimine aitab riigil majandustulemusi kasvatada. Edukad riigid identifitseerivad oma imidzi ja olulised tooted , mis maale kasumit teenivad. Seejärel tehakse juba teadlikud investeeringud , et neid väärtusi veelgi suurendada. Nii teame nimetada riike, kus on kena puhata või kus kohast head kellad või veinid tulevad.

    Ka meie väikeses Eestis on brändimisele viimasel ajal pisut rohkem tähelepanu pööratud. Nii on meist näiteks hakanud kujunema Infotehnoloogia maa kus e-teenused on igapäevane nähtus. Kuid sellest üksi on vähe ja nõnda peame targasti edasi töötama, et neid asju oleks ikka tiba rohkem mille järgi meid maailmas ära tuntakse.

    Ka personaalne brändimine on oluline.  See aitab sind isiklikul tasandil ennast paremini müüa. Olgu selleks siis kvaliteetne teenus , talent või miski uus vidin, brändimine on igati oluline osa müügistrateegiast , mis sind teistest turul eristab.

    http://www.forbes.com/2010/06/29/branding-countries-economy-business-oxford-analytica.html?feed=rss_home

    http://www.minubrand.ee/