Leiutajate ingel aastast 2009
RSS icon Email icon Home icon
  • 12 Nõuannet igale leiutajale

    Posted on January 7th, 2016 Hr. Leo Siemann No comments

    Tunduvalt lihtsam on leiutada kui sul kõik abistruktuurid olemas ja meeskond seljataga. Nõnda toimetatakse pea kõigis maailma teadusasutustes ja suurfirmades kus R&D osakondadesse paigutatakse miljoneid ja isegi miljardeid dollareid. Tulemusi näeme käepeal tiksumas, teepeal kihutamas ja taevas lendamas. Sellest räägivad meile ilmekalt ka Discovery Science ja mõned teised põnevad Tv kanalid. Juhul kui aga Sinul eraisikuna tekkib üks asjalik tehnoloogiline mõte kuid pole sääraseid meetmeid ja struktuure, mida siis peale hakata? Kuidas end kaitsta leiutise varguse eest ja jõuda siiski maailma? Toon ära siinkohal 12 nõuannet kuidas võiks Eesti oludes edasi liikuda:

    1. Hoia oma idee konfidentsiaalsena - Tähendab, et ära räägi sellest avalikult meedias, internetis ega kusagil ideekonkursil enne kui oled ta ära kaitsnud ! Muidu kaotab su leiutis või lahendus uudsuse ja seda ei saagi enam üheski patendiametis registreerida. Lisaks varitseb veel oht, et koopia ehk copycat’ kusagil enne valmis saab kui sinu orginaal. Seetõttu on oluline allkirjastada konfidentsiaalsusleping ehk NDA (Non Disclosure Agreement) enne kui kellegile oma ideest rääkida võib.

    2. Uuri asja - Googleda ja tuula kõikvõimalikes andmebaasides, et näha kas su möte on ikka tõepoolest uudne. Vaata lahtiste silmadega ringi ka Ebays ja teistes neti- ning pärispoodides. Suhtle ekspertidega.

    Read the rest of this entry »

  • Miks leiutajad vajavad meie toetust?

    Posted on December 28th, 2014 Hr. Leo Siemann No comments

    Üldlevinud arusaama kohaselt peaks iga eestlane end ise aitama ja seda enam kui sa oled leiutaja. Tegelikkus on aga hoopis see, et tehnoloogilised mõtted tabavad sageli ka neid inimesi, kellel puudub selleks igasugune ettevalmistus. Just nõnda antakse meile uusi ideid kõrgemalt mõne probleemi lahendamise või tegevuse käigus. Idee võib tekkida ka üsna ootamatus olukorras või lihtsalt hommikul ärgates ning isegi peldikus istudes : ) Mida siis ikkagi teha kui sind üks selline idee äkitselt on tabanud? Nutikamad leiavad alati võimaluse teostuseks kuid enamus meist kahjuks mitte ja nõnda tähendab see vaid üht – uued ideed jäävad sageli kusagile sahtlipõhja lebama või unustatakse mõne aja pärast sootuks. Nõnda tabas ka üks isevärki idee Londonis elavat amatöörleiutajat Trevor Baylis’t kui ta parasjagu oma kodus televiisorit vaatas …

    Nagu näha oli tulemuseks see, et hr. Baylis läks oma töötuppa ja seal vändast laetava raadio valmis leiutas. Vähe sellest, tänaseks on sellel raadiol ka päikesepatarei ning sinna külge saab laadimiseks kinnitada veel taskulambi ja mobiiltelefoni :) See on aga juba innovatsioon, mis põhineb leiutistel. Just nõnda tuleb seda mõista , sest ilma eelnevate leiutisteta ei oleks olnud ei temal ega ka meil suurt midagi innoveerida.

    II Maailmasõja järgne Jaapan, sai oma olukorrast väga selgesti aru ja palus inimestel leiutama hakata. Tulemuseks on riik mida täna teame kui tehnoloogiliselt üks arenenumaid maailmas. Oleme siin juba enam kui 20 aastat oma riiki üles ehitanud kuid ei EAS, MKM ega Arengufond pole veel aru saanud, et innovatsiooni kui sellise aluseks saavad olla vaid leiutised, mille loomist peame toetama. Huvitav kaua veel läheb enne kui see lihtne printsiip kohale jõuab? Julgen nõnda väita vaadates intellektuaalomandi alast nõrkust ja madalat rahvuslike patentide arvu tänases Eestis. Teadaolevalt vaid umbes 30% meie ettevõtetest kasutab intellektuaalomandit kui strateegiliselt olulist vara oma firma portfellis (EITK.ee). Rahvuslike granditud ehk välja antud patentide arv aastas on aga kusagil 20-40 vahel, mis on paremal juhul kohane vaid arengumaale. See aga tähendab omakorda, et välisfirmade patendid ruulivad’ meie majandusruumis, teenides kasumit, mis kusagil mujal välja võetakse.  Kui me soovime suurendada lisandväärtuse loomist riigis, et seeläbi tõsta meie majanduslikku võimekust, peame ilmselgelt panustama intellektuaalomandisse. Seega peame aitama ka meie leiutajatel leiutada, et tekiks rahvuslik intellektuaalne kapital mida oleks võimalik kommertsialiseerida. Aga kuidas seda teha? Vastus on lihtne - tuleb luua tugistruktuurid, mis aitaks meie inimestel senisest märksa tõhusamalt oma leiutisi registreerida, prototüüpida, seeriatootmisesse juurutada ja maailmaturule viia. IT sektoris on arenguid juba märgata kuid mehhaanika poolel ehk siis päris asju ja tooteid luues on meie võimekus jätkuvalt üsna madal. Sellega tuleks aga ruttu tegelema hakata kui soovime kunagi arenenud riikide perre jõuda.

    Trevor Baylis’e  firma, mis Inglismaal leiutajaid toetab, asub siin: www.trevorbaylisbrands.com  

    Head avastamist ja teretulemast leiutajate maailma! 

  • Kes toetaks Eesti leiutajaid?

    Posted on March 21st, 2012 Hr. Leo Siemann 3 comments

    www.ostrichheadinsand.com

    Vaatamata sellele, et kuuleme meediast jätkuvasti kui hästi meil asjad on, siiski jõuavad minuni e-kirjad, mis räägivad kohati suisa vastupidisest olukorrast. Pealtnägijana paistab, et riik on jaanalinnu kombel oma pea innovatsiooniliiva alla pistnud ja seda, milliste raskustega meie üksikleiutajad tegelikult silmitsi seisavad ei näe ega kuule. Vastavad institutsioonid, kes võiksid antud teemaga tegeleda on küll osaliselt olemas kuid puuduvad ressursid või mis veel hullem – arusaamine . Küll otsitakse vingeid disainereid tootearenduse üritustele aga samas kui üks vinge leiutaja a la disainer otsib abi oma leiutise suhtes, siis saadetakse ta … projekti kirjutama selle asemel, et talle professionaalset leiundusalast abi pakkuda.

    Siinkohal räägin ma ikka nendest leiutajatest, kes ise oma leiutisi nokitsevad. Selge see, et need kes ülikoolide juures töötavad omavad ka meeskonda, kes uuringuid teostab, patente vormistab, projekte kirjutab ja ka prototüübi tegemisega toime tuleb. Kuna aga üksikleiutajatel sellised võimalused üldjuhul puuduvad, siis ei jäägi vaestel meestel ja naistel muud üle kui oma elekrtiauto ise kuuris valmis teha ja sellega siis lihtsalt leiva järele sõita, sest ega siinkohal ju mingist normaalsest tootearendusest, seeriatootmisest ja marketingist rääkida ei saa. Samas aga läheb uudsuse moment nönda suht lühikese aja jooksul kaduma ja ka riigil jääb raha saamata, mis korraliku ettevõtmise korral oleks ju saada võinud.  Mul oleks siinkohal ka üsna mitu näidet tuua kuidas Eestis “arusaamatuks” jäänud leiutis läänes kenasti pappi teeb või lihtsalt “imikueas”  suri kuna piima ei antud!  Aga ka sellest ei kannata ju meie üliinnovatiivses Eestis rääkida. Või siiski kannataks?

    Read the rest of this entry »

  • “Hakkab juba tulema !”

    Posted on October 7th, 2010 Hr. Leo Siemann No comments

    MKM teatas hiljuti , et toetab Start-up Estonia programmi loomist 58 Miljoni Eesti krooniga. Tuu om siis maakeeli selline projekt, mis alustavaid ettevõtteid toetaks.  Tubli igatahes ! Nüüd on meil neid fondisid ja taskuid juba üsna mitu kust raha saaks küsida kui miskit äri tarvis käima tõmmata.

    Paraku aga ei ole kõik meist sugugi naturaalsed ettevõtjad ega ärimehed. Mõned on lihtsalt leiutajad, kes oma ideega avalikkuse ette tulevad või isegi viguri valmis teevad. Müügitööks neil aga anne ja oskused puuduvad ning ettevõtlust alustada ei soovigi. Mida siis peale hakata ? Varases staadiumis pole ju riskikapitali mehed teemast huvitatud. Enne ikka patenti ja äriplaani näha tarvis kui raha sisse panna julgeb.  Sama nüüd ka riigil – Toetame ettevõtlust ! Aga selleks tuleb ju oma õigused enne ära kaitsta kui miskit ette võtta saab. Kes aga toetab siis nende I.O. õiguste kaitsmist ja aitab hädas olevat leiutajat ? – Seda vaadaku igaüks ise ! Nõnda juhtubki olukord, kus suisa ülikoolis ei saada aru mõne leiutise kasutegurist ja too leiutis näiteks USAsse “jalutab”. Või juhtub , et leiutaja ei soovinud oma ideed ülikoolile kinkida ja ülikool ei huvitunud aitamast. USAs aga saadi aru , millega on tegemist ja leiti varane toetusvõimalus. Tiba hiljem kui asi juba toimis leiti ka riskikapital ja nõnda jäigi Eesti taaskord oma võimalusest ilma ! Selliseid lugusid on nüüd juba mitu tükki kuulda olnud ja lehedki kirjutanud.

    Leiutaja võib ju hakata läbi häda ettevõtjaks kuid kas peab ? Seetõttu olekski meil tarvis puhtalt leiundusele suunatud fondi , mis varases staadiumis leiutajat aitaks.  Kui leiutaja ise ette võtta ei soovi saab ta oma I.O. ära litsenseerida ja leiutamisega edasi tegeleda, mitte ei pea aga endast “müügimeest välja vägistama”.

    Loodan, et saame Leiundusfondi  siiski viimaks loodud. Nõnda võin ehk ka ise enam leiutamisega tegeleda ja ei pea süsteemi kaikaga taga ajama : )

  • Milleks on tarvis Leiundusfondi ?

    Posted on August 30th, 2010 Hr. Leo Siemann No comments

    Sellest on nüüd räägitud juba sama kaua kui .EE domeeni vabaks laskmisest. Tippdomeen vabanes küll viimaks suure hilinemisega  kuid Eesti Leiundusfondist pole ikka veel asja saanud. Milles on siis kala ? Kas tõesti ei saada riigiaparaadis aru leiunduse ja ettevõtluse otsestest seostest ???

    Selge on , et iga uus ettevõte peab pakkuma senisest effektiivsemat teenust või toodet , et turule tulla ja seal ka püsida. See on riigile kasulik kui uued ideed toetatud saavad , sest siis on ka mille baasil uusi ettevõtteid rajada. Raha aga laekub riigile tagasi maksude näol. Selge , et enne tuleb ikka külvata kui lõigata saab.

    Loeme uudistest , et Soomlane leiutab 30 korda rohkem kui eestlane ja et rootslane saab riigilt 10 000 raha kui on leiutise idee vormistanud. Lisaks annab Rootsi riik veel 60 000 raha idee teostamiseks ! Rikas riik võib , kuid vaene riik peab !! – ütleks siinkohal. Kui me seda Eesti asja ei tooda, kes meid siis teab ? Riiki tuntakse ikka selle järgi mida ta teeb. Võtame näiteks Sveitsi – Kohe meenuvad kvaliteetsed kellad ja pangad. Saksamaa – autod ja optika. Inglismaa – Top gear ja The Beatles.  See on bränding ja müügitöö millega meil tuleb tõsiselt  tegelema hakata , et Eesti oma tooted maailmaturule saaks.  Vahendustegevus ja asjade ühest kastist teise tõstmine lisaväärtust ei loo. Transiidirahad pannakse küll taskusse ja makse makstakse kuid lisaväärtusi ei looda. Selleks ongi tarvis toetada uusi ideesid ja ettevõtlust , et tekiksid meie Eesti riigile omased väärtused , mida oleks maailmale müüa. Siis oleks ka inimestel tööd ja leiba ning ei peaks välismaale tööd kerjama minema.

    Eesti Leiundusfond oleks institutsioon , mis toetaks meie oma uusi tooteid ja nende loojaid. Ainult vähesed leiutajad suudavad teha samas ka müügitööd. Enne seda on aga tarvis tootearendusse investeerida , milleks vaesel leiutajal üldjuhul raha puudub ja nõnda see leiutis sööti jääbki …

    Sellele jutule lisaks tahaksin viidata ka Hr. Toom Pungase artiklile Äripäevas 2007 aastal : http://www.ap3.ee/?PublicationId=a8c3b184-5b75-4aab-9c4c-a8ec821ec6ef

    Loodan , et need kelle käes on võimalus seda olukorda muuta , suhtuvad asjasse ettevõtlikult.