Leiutajate abimees aastast 2009
RSS icon Home icon
  • Eduka Eesti Võti

    Posted on mai 2nd, 2020 Leo Siemann No comments

    Viimane “Edukas Eesti” konkurss Äripäevas näitas mulle selgelt, et Eestis ei ole tänini aru saadud leiutiste ja intellektuaalomandi osatähtsusest majanduses.

    Ma ei ole küll suurem äri inimene kuid siiski mõistan, milline seos on aktsiatel ja leiutistel. Pragmaatiliselt asjale lähenedes näen, et kõik mis aktsiaturgudel toimub on seotud leiutistega. Ei saa me maa seest õli kätte ilma pumbata ega kivi kaevandusest ilma kirveta. Selge on ka see, et kui meil poleks arvutit ja internetti, siis ei oleks ka iti ja nuti sektoril Eestis muhvigi teha. Ühesõnaga, igale poole kuhu me vaatame, sealt vaatavad meile vastu leiutised. Seda muidugi juhul kui me just paljalt metsas ringi ei jookse …  

    Siin inglismaal on leiutajad au sees ja neile püstitatakse isegi mälestusmärke. Endastmõistetav. On ju Inglismaa palju maailmale andnud: aurumasina, raudtee, rauast laeva, elektripirni, teleka, interneti ja veel palju muudki, mis ilma elu on edasi viinud. 

    Olen Thomas Newcomen’i mälestusmärgi juures Dartmouthis , Inglismaal
    #Aurumasin #1712 #Tööstusrevolutsioon


    Ka Eestist on tulnud mõned leiutised : Minox, Skype, Schmidti teleskoop, Papello T5, Me3 tooted ja Myoton kuid häda on siin selles, et Eesti ei oska oma leiutisi hästi hoida ega raha teenima panna, veel vähem, oma leiutajatest lugu pidada ja neile palka maksta. 

    Osalesin ka see aasta Eduka Eesti konkursil, kus jõudsin finaali kuid auhinnalisele kohale kahjuks mitte. See oli mul juba kolmas kord konkursist osa võtta kuid jääb nüüd ilmselt viimaseks. Kirjutasin seekord loo : “Leiutajate toetamine tooks Eestile 10 kordse kasu”   Avaldasin selle pikemalt ka siinsamas oma kodulehel : “Miks peaks Eesti riik oma üksikleidureid toetama?” Kurioosne on kusjuures asjaolu, et üksikleidurite ja nende ühenduste toetamise vajadusest rääkis riigikontrolör Rein Randma oma raportis  juba 20 aastat tagasi Patendiametit auditeerides kuid teda pole tänaseni kuulda võetud. Seetõttu võtsin selle asja taaskord üles ja tegin puust ning punaseks kuid oh imet – ikka ei jõudnud kohale!

    Samas oli ka üks teine lugu Eduka Eesti konkursil, mis intellektuaalsest omandist suht selgelt pajatas. Kristjan Kalam : “Lõigakem tulu immateriaalselt tulevikumajanduselt!” Kristjan aga ei jõudnud oma looga isegi finaali mitte, mis on samuti kurb. Oma loos kirjutas Kristjan sellest, et Eesti võiks seada sisse maksuerisusi immateriaalse varaga seonduvatele kasumitele, mis võiks siia tuua investoreid ja ettevõtjaid ning Eesti majandust aktiveerida. Ta tõi näiteks Kanada firma Nortel’i , mille patendiportvelli hinnati oksjonil 4,5 miljardile dollarile kuid samas materiaalset vara vaid 3,5 miljardile. Jutt käib siinkohal umbes Eesti riigi eelarve suurusest summast (2009a). Teine näide, mille Kristjan esitas oli Instagrami müük Facebookile 1 miljardi dollari eest. Insta oli tollal vaid 18 kuud vana ettevõte, kellel materiaalset vara suurt ei olnudki. Oli vaid 12 töötajat ja minimaalne käive. Tänasesks arvatakse Instagrami väärtuseks olevat juba umbes 100 miljardit dollarit …

    Mis ma tahan selle kõigega öelda on see, et olukord Eestis on suht arulage. Intellektuaalsest omandist ehk siis patentidest, mis leiutisi maailmaturul kaitsevad on saanud tänapäeva majanduses põhivara. Kui me aga oma leiutajatest lugu ei pea ja neid ei toeta, siis milline saab olema meie tulevik? 

    Eesti üksikleidur Inglismaalt,

    Leo Siemann

    All Rights Reserved, TM & © 2020
  • Kas .est domeenil on lootust?

    Posted on jaanuar 5th, 2018 Leo Siemann No comments

    .est © Leo Siemann 2010

    Kui e-riigi ja küberturvalisusega on Eestis lood suht hästi, siis meie domeenimajanduse kohta seda kahjuks öelda ei saa. Eestil puudub täna rahvusvaheliselt ihaldatav kommertsdomeen, mis võiks meie riigi nähtavust internetis oluliselt tõsta ja lisaks ka kena kopika teenida.

    Mida on siis tehtud valesti?  Mulle tundub, et esmalt venitati meie riikliku tippdomeeni .ee avaliku lanseerimisega ülemäära kaua ning tõsteti selle hind mõtetult kalliks. See aga põhjustas rahva rahulolematuse ja massilise ülemineku .eu ning teistele välismaistele tipp- ja kommertsdomeenidele, mis tõi tookord ja toob tänaseni riigile majandusliku kahju. Teiseks pole .ee maailmas ihaldusväärne kuna tal puudub oma kommerts-niss, mis talle lisandväärtuse annaks. Samas kui USA firmale Verisign Inc. kuuluv, maailmas tänaseks enim müüdud domeen .com viitab kommertstegevusele ja selle naaber, Columbia tippdomeen .co  firmale, siis millele viitab .ee? Riigile, mis on alles poisike?

    Kui räägime Eesti kui riigi müügist, siis meenutagem siinkohal, et tänaseni pole suudetud isegi meile kõige olulisemat rahvusvahelist domeeni Estonia.com Nevise saarelt (UK offshore) koju tuua:  https://who.is/whois/estonia.com

    Aga milleks siis ikkagi Eestile see .est domeen kui .ee juba olemas on?

    Read the rest of this entry »

  • Intellektuaalse omandi vargus tänases Eestis on nõnda tavaline kui sokipesu.

    Posted on oktoober 21st, 2012 Leo Siemann No comments

    © Leiutajateküla Lotte 2012

    Taaskord on Eestis välja kuulutatud mitmed ideekonkursid, mille hulgas ka neist suurim – Ajujaht.  Leiutajana tahan aga küsida kuivõrd turvaline on säärastel konkurssidel oma ideid varukast lauale raputada? Võibolla ma eksin kuid siiski arvan, et vähemalt pooled esitatud ideedest ei oma mitte mingisugust intellektuaalset kaitset vaid lihtsalt käiakse välja avalikkuse ette endale aru andmata sellest, et igasugune publikatsioon kaotab registreerimata leiutise uudsuse.  Samas tekkib ka suurepärane võimalus IO vargusteks , mis tänases Eestis on nõnda tavaline kui sokipesu.

    Seetõttu tahan südamele panna kõigile visionäridele ja ajujahtijatele mitte anda võimalust intellektuaalse omandi varguseks ja väljakaaperdamiseks Eestist.  Selle kaitseks tuleb igasugune IO eelnevalt registreerida ja Copyright oma teostele alla kirjutada.

    Tänane Eesti tegeleb eelkõige transiidi ja allhankega. Kui aga soovime arengumaade hulgast arenenud riikide perre astuda, siis sellest üksi ei piisa. Peame looma uusi tooteid ja teenuseid , mis oleksid maaimaturul konkurentsivõimelised. Selleks aga vajame loovaid inimesi, kes neid asju välja mõtlevad ja lisaks peame neid inimesi ka toetama ja aitama neil intellektuaalset omandit kaitsta. Alles siis tekkivad uued väärtused mida saame müüa või innovatiivseteks idufirmadeks kasvatada ja maailma viia. Nõnda on ettevõtlus ja riigi majanduse hea käekäik otseselt seotud intellektuaalse omandi kaitsega, mis omakorda loob alused  uute ja tugevate firmade tekkeks. Arenenud riikide ettevõtete ja korporatsioonide tugevuseks on eelkõige nende IO portfellid , mitte aga tootmishooned. Kuidas on olukord tänases Eestis saame aimu kui näiteks võrdleme Eesti Patendiameti kodulehel  Eesti päritolu patentide registreeringute arvu välismaistega. Vaata lisaks ka http://www.epa.ee/ul/doc/valjaanded/aasta2011.pdf , Lk.27-28.  Olukord on suht nukker.

    Lahendusena ei aita aga muu kui rahva teadlikkuse tõstmine ja riigipoolne IO strateegia väljakujundamine ning rakendamine muuhulgas ka üksikisiku tasandil.

    Jõudu tööle Eesti  jõudmaks arenenud maade hulka !!

     

  • Nutikuse faktor on eduka Eesti võimalus.

    Posted on september 30th, 2012 Leo Siemann No comments

    “Äripäev” 24.09.2012

    Lugesin hiljuti  “Eduka Eesti”  ideekonkursi kohta ajalehest “Äripäev”, mille ulatas mulle naabriproua Eva, kui me parasjagu bussiga Kuusalust pealinna poole sõitsime. Täitsa lahe, et selline konkurss on EMT, Tallinna Kaubamaja ja Sampo poolt ellu kutsutud ja isegi rahalised preemiad – 10 000, 3000 ja 2000 euri parimatele välja pandud !! Toon siinkohal avalikkuse ette ka oma pisukese idee , mille hiljuti Äripäevale edastasin:

    “Nutikuse Faktor – Eesti tegijaks no.1 ! “

    Kuna Eesti Riigi tootmisvõime kaupade ja teenuste osas on madal, siis teen ettepaneku panustada just meie loomisvõimesse ehk nutikuse-faktorisse. Hiljutine disainikonkurss “Bruno” näitas selgelt, et suudame jätkuvalt teha maailmatasemel disaini ja leiutisi. Nüüd oleks aeg õppida selgeks ja õpetada ka oma lastele kuidas seda kõike omandina kaitsta ja maailmaturule viia. Kui eelnevalt käis Juko-Mart Kõlar /EBS/ välja idee “Igale eestlasele oma ettevõte” siis minu ettepanek on sisuliselt pisut tagasihoidlikum –  igale eestlasele intellektuaalomand.