Leiutajate abimees aastast 2009
RSS icon Home icon
  • Majanduskasvumootorit leiutamas

    Posted on veebruar 10th, 2014 Leo Siemann No comments
    Mõtlevale inimesele on selge , et pelgalt transiidiga Eestit 5 rikkama riigi hulka maailmas ei vii. Aga mis siis oleks see Eesti Nokia’ nüüd kui Skype on oma aja ära elanud ja uut megaleiutist ei ole veel silmapiirile ilmunud? Kuskohast leiab Eesti endale selle mootori, mis majanduskasvu hoogustaks ja meie inimestele taas tööd ja leiba annaks? Võrreldes näiteks nõuka-aja lõpuaastatega registreeritakse tänases Eestis 4x vähem leiutisi. Ka endises Eesti Vabariigis olid need näitajad keskeltläbi 1/3 võrra suuremad. Olgu kuidas on aga üks on siinjuures kindel – Meil tuleb hakata senisest enam lisandväärtusi looma ja neid ka kaitsma ning müüma! Vaadates ringi tänase Eesti majanduses on märgata ühte olulist asja, millega pole veel õieti tegelema hakatud. See on Intellektuaalne omand. Ärksamad pead on aga IO valdkonnas juba ammu tegutsenud ning mitmed neist kuuluvad ka Eesti Leiutajate Liidu ridadesse.

    ELL meestega Toompeal asju ajamas möödunud kevadel. Paremalt: Aavo Murutalu, Kalle Köömnemägi, Raino Sinisalu ja Leo Siemann

    Üks selline mees meite hulgast on Eesti Leiutajate Liidu peasekretär Kalle Köömnemägi, kes hiljuti esitas liidu ettepanekud Riigikogu Majanduskomisjonile ja Eesti Arengufondile seoses kolmapäeval, 12. veebruaril Riigikogus toimuva konverentsiga “Ideed, mis toovad majanduskasvu” . ELL erakorralisel koosolekul kokkutulnud liikmed kuulasid ära kõik saabunud ettepanekud ning põhjaliku arutelu tulemusena sõnastasid oma kollektiivsed seisukohad. Samuti volitasid liikmed Kalle Köömnemäe neid saabuval konverentsil esitama. Seda muidugi juhul kui liidu esindajale ikka sõna antakse …
  • Miks ja kuhu kaovad meie leiutised?

    Posted on märts 31st, 2012 Leo Siemann No comments

    ©2012 Kartulivabariik.ee

    On teada tõsiasi et paljud, võiks öelda isegi liigagi paljud Eesti leiutised on meile kaduma läinud. Seda nii majanduslikus kui ka intellektuaalses tähenduses. Tavaline on olukord, kus üks tubli eesti leiutaja lahkub välismaale kuna tema leiutisele pole siin vastavat tööstust ega turgu või puudub kohalikel lihtsalt arusaamine mida tema leiutisega peale hakata. Nõnda saame koostada päris karmi nimekirja nendest leiutistest ja leiutajatest, kes aegade jooksul on Eestist lahkunud. Aga mis siis sellest? – võib mõni küsida. Jah on küll. Majanduslik kahju riigile ehk saamata jäänud tulu ulatub miljonitesse ja täiesti võimalik, et juba ka miljarditesse dollaritesse!

    Põhjuseid miks see nõnda on leidub mitmeid. Esmalt puudub Eesti riigil ühtne ja produktiivne intellektuaalomandi alane konseptsioon. Seetöttu oleme endiselt suht sarnases olukorras kui Eesti Wabariik enne II Maailmasöda. Teiseks ei ole piisavalt arusaamist ja poliitilist tahet riigiametnike hulgas, et seda olukorda muuta. Ja kolmandaks puudub ka Leiundusfond nende üksikleiutajate tarbeks, kes abi vajavad. Nõnda võimegi jätkuvalt näha olukorda kus Eestist lahkuvad nii  leiutised kui ka nende  leiutajad, kes riigile märkimisväärset kasu võiksid tuua.

    Seetõttu tahangi nüüd algust teha Eesti  -Top 5 leiutisega,  vastukaaluks TOP10-le , mille möni aasta tagasi kokku panin, et oleks objektiivsem pilt sellest, millega oleme hakkama saanud ja millest täiega ilma jäänud…

    Ah jaa, et  kuhu nad siis kaovad? Eks enamjaolt ikka välismaale, kus on targemaid inimesi, kes aru saavad millega on tegemist ja kuidas nende asjadega elu paremaks muuta saab – iseenda ja oma ühiskonna heaolu ning jõukust suurendades. Samas on ka neid leiutisi, mis kusagile ülikooli arhiivi lihtsalt tolmama jäävad nagu näiteks leiutaja Herkki Joasoone “3D kinnas”…  Aga mis ja kuhu täpsemalt, loe  – Top 5st. Lehekülje leiad blogi ülemiselt servalt. Kui sul on ettepanekuid, et nimekirja täiendada, siis kirjuta palun : leo@leiutaja.com . Täiesti võimalik et jõuame ühel päeval nõnda välja ka -Top10ni.

    Oleme arengumaa. Kui soovime oma staatust muuta ja jõuda arenenud riikide hulka Euroopas nagu on seda näiteks Sveits või Rootsi, siis peame ka oma suhtumist tublisti muutma. Käesolevaga on ju meie peamisteks tegevusvaldkondadeks transiit ja allhange. Tarvis oleks aga hoopis tõsta tootlikkust – luues uusi tooteid, lahendusi ja brände, mille järgi meid maailmas tuntakse.

    Õhukaitse Suurtükiväegrupi tulejuhtimise rühm ja Karl Papello konstrueeritud automaattulejuhtimisaparatuur T-5, Miidurannas suvelaagris 1935.a. ©2012 Rindeleht.ee

    Jäägu see siis mõtlemisaineks kõigile neile, kes eesti inimeste hea käekäigu ja riigi maine eest vastutavad.

    Loe lisaks:  http://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/viewtopic.php?f=34&t=4931

    PS. Ilma autori nõusolekuta ei ole lubatud siit tekstist ühtegi mõtet välja rebida, kopeerida ega lihtsalt varastada. Leo Siemann ©2012