Leiutajate abimees aastast 2009
RSS icon Email icon Home icon
  • Kaubamärk veebis ja sinu kodulehel

    Posted on February 17th, 2017 Hr. Leo Siemann No comments
    Kõigepealt vaatame pisut lähemalt seda, mis asi see Kaubamärk üldse on ja miks peaks teda kaitsma. Juba ammustest aegadest on inimesed püüdnud oma tooteid ja teenuseid eristada. Meenuvad ju meile enamusele sellised kaubamärgid nagu Kalev, Tallink, Ford ja Saku.  Esmalt hakati eristusmärke kasutama hoopis kariloomadel, et nende omanikud saaksid vahet teha kes kellele kuulub. Wikipedia andmetel on Kaubamärk  tähis, mis võimaldab eristada ühe ettevõtja kaupa või teenust teise ettevõtja  samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärk võib olla sõna, väljend, kujutis, tähe- ja numbriühend või nende kombinatsioon. Samuti võib see olla ka heli- või lõhnamärk. Kaubamärgile saab taotleda õiguskaitset teatud kaupade ja teenuste tähistamiseks. Kaubamärke ei patenteerita, vaid registreeritakse Patendiametis. Registreeritud kaubamärgi omanikul on selle kasutamise ainuõigus kaupade ja teenuste loetelus nimetatud klassides. Omanik võib kaubamärgi õiguse rikkumise takistamiseks algatada kohtumenetluse ja aegajalt me sellistest vaidlustest ka kuuleme.

    Read the rest of this entry »

  • 12 Nõuannet igale leiutajale

    Posted on January 7th, 2016 Hr. Leo Siemann No comments

    Tunduvalt lihtsam on leiutada kui sul kõik abistruktuurid olemas ja meeskond seljataga. Nõnda toimetatakse pea kõigis maailma teadusasutustes ja suurfirmades kus R&D osakondadesse paigutatakse miljoneid ja isegi miljardeid dollareid. Tulemusi näeme käepeal tiksumas, teepeal kihutamas ja taevas lendamas. Sellest räägivad meile ilmekalt ka Discovery Science ja mõned teised põnevad Tv kanalid. Juhul kui aga Sinul eraisikuna tekkib üks asjalik tehnoloogiline mõte kuid pole sääraseid meetmeid ja struktuure, mida siis peale hakata? Kuidas end kaitsta leiutise varguse eest ja jõuda siiski maailma? Toon ära siinkohal 12 nõuannet kuidas võiks Eesti oludes edasi liikuda:

    1. Hoia oma idee konfidentsiaalsena - Tähendab, et ära räägi sellest avalikult meedias, internetis ega kusagil ideekonkursil enne kui oled ta ära kaitsnud ! Muidu kaotab su leiutis või lahendus uudsuse ja seda ei saagi enam üheski patendiametis registreerida. Lisaks varitseb veel oht, et koopia ehk copycat’ kusagil enne valmis saab kui sinu orginaal.

    2. Uuri asja - Googleda ja tuula kõikvõimalikes andmebaasides, et näha kas su möte on ikka tõepoolest uudne. Vaata lahtiste silmadega ringi ka Ebays ja teistes neti- ning pärispoodides. Suhtle ekspertidega.

    Read the rest of this entry »

  • Miks leiutajad vajavad meie toetust?

    Posted on December 28th, 2014 Hr. Leo Siemann No comments

    Üldlevinud arusaama kohaselt peaks iga eestlane end ise aitama ja seda enam kui sa oled leiutaja. Tegelikkus on aga hoopis see, et tehnoloogilised mõtted tabavad sageli ka neid inimesi, kellel puudub selleks igasugune ettevalmistus. Just nõnda antakse meile uusi ideid kõrgemalt mõne probleemi lahendamise või tegevuse käigus. Idee võib tekkida ka üsna ootamatus olukorras või lihtsalt hommikul ärgates ning isegi peldikus istudes : ) Mida siis ikkagi teha kui sind üks selline idee äkitselt on tabanud? Nutikamad leiavad alati võimaluse teostuseks kuid enamus meist kahjuks mitte ja nõnda tähendab see vaid üht – uued ideed jäävad sageli kusagile sahtlipõhja lebama või unustatakse mõne aja pärast sootuks. Nõnda tabas ka üks isevärki idee Londonis elavat amatöörleiutajat Trevor Baylis’t kui ta parasjagu oma kodus televiisorit vaatas …

    Nagu näha oli tulemuseks see, et hr. Baylis läks oma töötuppa ja seal vändast laetava raadio valmis leiutas. Vähe sellest, tänaseks on sellel raadiol ka päikesepatarei ning sinna külge saab laadimiseks kinnitada veel taskulambi ja mobiiltelefoni :) See on aga juba innovatsioon, mis põhineb leiutistel. Just nõnda tuleb seda mõista , sest ilma eelnevate leiutisteta ei oleks olnud ei temal ega ka meil suurt midagi innoveerida.

    II Maailmasõja järgne Jaapan, sai oma olukorrast väga selgesti aru ja palus inimestel leiutama hakata. Tulemuseks on riik mida täna teame kui tehnoloogiliselt üks arenenumaid maailmas. Oleme siin juba enam kui 20 aastat oma riiki üles ehitanud kuid ei EAS, MKM ega Arengufond pole veel aru saanud, et innovatsiooni kui sellise aluseks saavad olla vaid leiutised, mille loomist peame toetama. Huvitav kaua veel läheb enne kui see lihtne printsiip kohale jõuab? Julgen nõnda väita vaadates intellektuaalomandi alast nõrkust ja madalat rahvuslike patentide arvu tänases Eestis. Teadaolevalt vaid umbes 30% meie ettevõtetest kasutab intellektuaalomandit kui strateegiliselt olulist vara oma firma portfellis (EITK.ee). Rahvuslike granditud ehk välja antud patentide arv aastas on aga kusagil 20-40 vahel, mis on paremal juhul kohane vaid arengumaale. See aga tähendab omakorda, et välisfirmade patendid ruulivad’ meie majandusruumis, teenides kasumit, mis kusagil mujal välja võetakse.  Kui me soovime suurendada lisandväärtuse loomist riigis, et seeläbi tõsta meie majanduslikku võimekust, peame ilmselgelt panustama intellektuaalomandisse. Seega peame aitama ka meie leiutajatel leiutada, et tekiks rahvuslik intellektuaalne kapital mida oleks võimalik kommertsialiseerida. Aga kuidas seda teha? Vastus on lihtne - tuleb luua tugistruktuurid, mis aitaks meie inimestel senisest märksa tõhusamalt oma leiutisi registreerida, prototüüpida, seeriatootmisesse juurutada ja maailmaturule viia. IT sektoris on arenguid juba märgata kuid mehhaanika poolel ehk siis päris asju ja tooteid luues on meie võimekus jätkuvalt üsna madal. Sellega tuleks aga ruttu tegelema hakata kui soovime kunagi arenenud riikide perre jõuda.

    Trevor Baylis’e  firma, mis Inglismaal leiutajaid toetab, asub siin: www.trevorbaylisbrands.com  

    Head avastamist ja teretulemast leiutajate maailma! 

  • WIPO seminar näitas suunda ja tõstis latti

    Posted on April 4th, 2014 Hr. Leo Siemann No comments

    WIPO peakorter Genevas, Sveitsis

    Me võime ju mõelda mida soovime kuid arenenud maailma jaoks oleme me jätkuvalt postkommunistlik e-Eesti, kus olulisemad muudatused toimuvad vaid põlvkondade vahetusega. Seda tõestas veelkord eile TTÜ Mektorys toimunud kõrgetasemeline WIPO seminar, millest osavõtjaid oli vähem kui Leiutajate Liidu konverentsist möödunud sügisel …

    Kui ma hommikul trollis Mustamäe poole sõitsin, kartsin et olen hiljaks jäänud ja maja rahvast pungil. Kohale jõudes avanes aga sootuks vastupidine pilt. Ruumis viibis umbes 15-20 inimest, kelle hulgas olid kohal Ülikooli, EITK  ja Patendiameti esindajad ning muidugi meie kallid külalised, kes on kahtlemata oma ala tipud. Konverents algas Tea Varraku tervitusega Ülikooli poolt. Moderaatoriks TTÜ IP haldur Siemon Smid ja suurepärasteks eestkõnelejateks Professor Laurent Manderieux Milani Ülikoolist ning Ryszard Frelek WIPO-st.  Oli hämmastav, et kohal polnud Intellektuaalomandi kodifitseerimise töörühma ega paljusid teisi inimesi, kes IO haldusega Eestis tegelevad. Kindlasti oleks see üritus marjaks ära kulunud ka kõigile teistele ülikoolidele ja üliõpilastele sealhulgas eriti inseneridele, kellest tänase seisuga umbes 20% ei tea veel, mis asi see patent on … Kuigi Eestis on patentide registreerimine viimase aasta jooksul langenud ometi näitab IO haldus paljude arenenud ja arenevate riikide firmade portfellis kasvutrendi ja järjest enam on hakatud mõistma selle olulisust tehnoloogia arengus ja maailma majanduses tervikuna. WIPO andmetel on isegi hiinlased oma copy-paste ministeeriumi kõrval hakanud usinasti patente vormistama, et USA, Jaapani, Lõuna-Korea, Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi, Sveitsi ja teiste juhtivate riikidega mõõtu võtta. Säärane väikeriik nagu Eesti, peaks seda enam tähelepanu pöörama just intellektuaalse omandi kaitsele, et oma inimesi väärtustada kui põhivara ja sellest tulenevalt õppida ka müüma loodud intellektuaalset lisandväärtust. Isiklikult pean eile toimunud seminari parimaks, mis siiani on Eestis IO teemal peetud.

    * Mõned fotod toimunud üritusest leiate Mektory FB lehelt.

  • Kas intellektuaalomandita Startup on määratud hukule?

    Posted on March 12th, 2014 Hr. Leo Siemann No comments

    Maunuga Toompeal

    Just sellise pealkirjaga arvamusloo kirjutasin paar päeva tagasi ajakirjale “Inseneeria” , mis ilmub peatselt aprillikuu numbris. Samas ei pea te aga jääma seda ootama vaid võite mind oma üritusele juba varem kõnelema kutsuda, sest olen võtnud 2014 aasta plaani just selle teema. Põhjuseid on siinjuures üsna mitmeid miks seda teen. Samas räägin pro ja contra IO ning võimalikest alternatiividest samuti : ) Oma eilses kõnes MKM-i partnerpäeval Mektorys ütles Hr. minister Juhan Parts , et riigil on soov jätkuvalt panustada Startup kultuuri ja IT sektorisse, et seeläbi Eesti majanduslikku olukorda edendada. Samas on aga ilmselge, et ilma intellektuaalomandi korrektse haldamise ja strateegiata ei ole võimalik kaugele purjetada’ sest loodud immateriaalsed väärtused varastatakse meilt ilma kaitsmata lihtsalt ära ! Julgen arvata, et kui selles sektoris ei toimu nihet paremuse poole, siis jäämegi arengumaaks , kelle oskus lisandväärtust luua ja müüa on jätkuvalt madal. 

    Teine huvitav kohtumine leidis meil eile pärastlõunal astet Soome tippeksperdi IO küsimustes ja Soome Leiutajate Rahvusliku Föderatsiooni esimehe Maunu Korpela‘ga. Nimelt käisime koos ELL Peasekretäri Kalle Köömnemäe ja Maunuga Toompea Lossis kohtumas SDE-ga, et leiutajate seisukohti edastada ja olukorda riigis parandada. Soomlaste kogemus on meile kahtlemata õpetlik ja loodan, et koostöö jätkub. Täna toimub aga riigikogu hoones Arengufondi eestvedamisel kauaoodatud konverents pealkirjaga “Ideed mis toovad majanduskasvu”. Eesti Leiutajate Liidule eraldati viiest kohast kaks ja loodame, et saame Kallega ka paar sõna sekka öelda …

    * 14.Märts : Uudist veel nõndapalju, et lisaks Inseneeriale tundis mu kõne vastu huvi ka Eesti Patendiamet ja seega astun üles EPA poolt korraldatud seminaril 24. Aprillil, millega tähistatame ülemaailmset Intellektuaalomandi päeva  / 26.04 – World IP Day. 

    9.04.2014 - Nüüd aga lubatud arvamusavaldus ajakirjas “Inseneeria” :

    Read the rest of this entry »

  • Patendivolinikest ja tugistruktuuridest Eesti leiunduses

    Posted on October 28th, 2013 Hr. Leo Siemann No comments

    Loo autor Inglismaal aurumasinat kaemas ..

    Leiutaja produktiivsust võime mõõta mitmel moel. Üllaim neist on kahtlemata maailmamuutev leiutis nagu oli seda elektripirn või aurumasin. Kõige selgem on  igaühele siiski rahanumber, mida keegi on suutnud oma leiutistega välja teenida. Paraku on aga paljude leiutajatega just nõndasamuti kui on kunstnikega – saavad tuntuks pärast oma surma. Nõnda võib seda öelda isegi mõne väga tuntud leiutaja kohta, kellest üheks eredaimaks näiteks on Leonardo Da Vinci. Vaatamata oma vingetele leiutistele nagu olid seda vedruauto, helikopter või tank oli tema olukord vahepeal isegi nõnda täbar, et ta oli sunnitud ennast suisa õukonna narriks müüma. Seega tundub et igal leiutajal peab ikka oma leivanumber’ olema kuniks ta suudab oma unistused teoks teha.

    Sageli kuulen ma leiutajaid kurtmas, et patendivolinik ei hooli vaid hoopis koorib! Usun, et see on pigem iseloomulik virin arengumaades nagu on seda Eesti, sest raha on enamus inimestel lihtsalt alla inimväärse elamise piiri ja ilmselgelt ei jätku seda hobidega’ tegelemiseks. Just nõnda olen ma sunnitud leiutamist tänases Eestis nimetama, sest riigil puuduvad veel mitmed toetusstruktuurid ja arusaamine leiutamise kasulikkusest riigi majandusele. Küll saadakse juba aru ettevõtlusest ja idufirmadest kuid kuskohast see idu tuleb, seda ignoreeritakse jätkuvalt. Ehk siis ignoreeritakse inimest, kes antud tehnoloogilise lahenduse välja mõtles ja tehakse pigem üldistusi institutsionaalsel tasemel nagu meil nõuka ajal oli kombeks. Ei, see ei ole nõnda, et patent / leiutis on üks väike asi selle suure’ ettevõtluse juures vaid pigem ikka vastupidi. See ju ongi just see unikaalne müügi omadus ehk USP (Unique Selling Point) , mis ühe ettevõtte eriliseks teeb. Vastasel korral räägime ju lihtsalt transiidist või teenuse osutamisest, mitte aga lisandväärtuse loomisest. Teame ka seda , et tänapäeval arvatakse edukate firmade väärtus olevat kuni 80% just nende IP ehk intellektuaalomandi portfellis, millesse kuuluvad ka leiutised …

    Read the rest of this entry »

  • Patendiameti õppepäev taas tulemas

    Posted on October 30th, 2012 Hr. Leo Siemann No comments

    © 2012 Looduskalender.ee

    Eesti Patendiamet korraldab tööstusomandi õppepäeva väikeettevõtjatele Nordic Hotel Forumi Konverentsikeskuses 6.Novembril 2012.

    Vajalik eelregistreerimine  e-posti  aadressil   seminarid@epa.ee või telefonil 6277918. Kava leiad  siit

    Omaltpoolt tahaksin aga viidata asjaolule, et mõiste tööstusomand tekitab minus juba pikemat aega sellise, kuidas nüüd pehmemalt öeldagi – nõukaaegse tunde. Seda sõna kuuldes ja vaadates jääb mulje justnagu oleks tööstusel mingi omand, mis on selline ühtlaselt hall ja laialivalguv nagu soe sült. Omand, millega inimesel pole suurt midagi pistmist kuna see on ju tööstuse omand.

    Vaatasin võrdluseks UK Patendiameti kodulehele http://www.ipo.gov.uk/types.htm  ja oh imet – ei märganud ma seal küll kusagil sellist mõistet nagu tööstusomand, vaatamata sellele , et tegemist on ühe võimsama tööstusriigiga Lääne-Euroopas. Siit võib teha lihtsa järelduse, et antud termin on Ida-Euroopas kasutusel pigem rahva hämamiseks kui millegi selgitamiseks. Kas poleks aeg arenenud maailma riikide sõnavarale üle minna , et mõisted mida kasutame oleksid ühtsed ja selged, et ka talumees saaks aru kui neist udupeentest asjadest räägitakse? See on minu kui ühe väikese leiutaja isiklik arvamus. Võibolla ma eksin kuid nõnda mulle need asjad paraku paistavad pärast 12 aastat eksiilis elamist …