Leiutajate abimees aastast 2009
RSS icon Email icon Home icon
  • Kaubamärk veebis ja sinu kodulehel

    Posted on February 17th, 2017 Hr. Leo Siemann No comments
    Kõigepealt vaatame pisut lähemalt seda, mis asi see Kaubamärk üldse on ja miks peaks teda kaitsma. Juba ammustest aegadest on inimesed püüdnud oma tooteid ja teenuseid eristada. Meenuvad ju meile enamusele sellised kaubamärgid nagu Kalev, Tallink, Ford ja Saku.  Esmalt hakati eristusmärke kasutama hoopis kariloomadel, et nende omanikud saaksid vahet teha kes kellele kuulub. Wikipedia andmetel on Kaubamärk  tähis, mis võimaldab eristada ühe ettevõtja kaupa või teenust teise ettevõtja  samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärk võib olla sõna, väljend, kujutis, tähe- ja numbriühend või nende kombinatsioon. Samuti võib see olla ka heli- või lõhnamärk. Kaubamärgile saab taotleda õiguskaitset teatud kaupade ja teenuste tähistamiseks. Kaubamärke ei patenteerita, vaid registreeritakse Patendiametis. Registreeritud kaubamärgi omanikul on selle kasutamise ainuõigus kaupade ja teenuste loetelus nimetatud klassides. Omanik võib kaubamärgi õiguse rikkumise takistamiseks algatada kohtumenetluse ja aegajalt me sellistest vaidlustest ka kuuleme.

    Read the rest of this entry »

  • EITK andis välja Intellektuaalomandi õpiku

    Posted on January 14th, 2015 Hr. Leo Siemann No comments

    Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus on hakkama saanud suurepärase raamatuga, mis just nädal tagasi trükist ilmus! Pealkirjaks on ühisteosel “Intellektuaalomandi Õppematerjal”. See on põhjalik sissejuhatus IO-sse tervikuna, mille võiks minu arvates täiesti vabalt kasutusele võtta kõigis Eesti üldhariduskoolides. Olgu öeldud, et viimane selline materjal ilmus Äripäeva kirjastuse vahendusel aastal 2009. Kuna aga vahepeal on selles vallas mitmed olulisi muudatusi toimunud, siis on rõõm näha, et just EITK on võtnud nõuks ajaga kaasas käia ja rahvast neis olulistes küsimustes harida. Tuleb tunnistada, et IO valdkonnas on meil üldse vähe kirjandust ilmunud ja rahva ning tema juhtide teadlikkus antud teemal  üsnagi madal. See aga pole mitte hea kui oma riigi lisandväärtust kasvatada soovime. Tõsi ta on, et mingisugust innovatsiooni toimuda ju ei saakski, kui poleks leiutisi. Need aga vajavad teadupoolest kaitset ehk siis patente, enne kui maailmaturule minna soovitakse. Olgu selle tõestuseks siis Minox, Skype või ME-3, kõigil on patendid kenasti olemas. Lisaks leiutiste õiguskaitsele räägib antud õppematerjal ka disainlahendustest, autoriõigustest, domeenidest, ärisaladusest ja paljust muustki mida äritegemise juures tarvis läheb. Teose autoriteks on: Martin Hanson, Marius Kuningas, Triin-Muuk Adrat, Riina Pohlak ja Ardo Urmet. Õpikut on võimalik osta EITKst või alla laadida Siit. Soovikorral võib seda ka minu käest otse küsida.

  • Maailmatasemel IO ekspert kõneles EITK-s vaid käputäiele inimestele

    Posted on September 1st, 2014 Hr. Leo Siemann No comments

    Tundub, et Eestis on juba traditsiooniks saamas asjaolu, et kui on külla tulnud mõni eriti hea IO ekspert, siis kohale saabub vaid käputäis inimesi. Nõnda ka seekord ehk kui ma möödunud kolmapäeval EITK  auditooriumi sisse astusin, leidsin eest vaid 10 inimest, kellest 4 olid keskuse oma töötajad …

    Eestkõnelejaks oli kutsutud Bardehle Pagenberg juhtivpartner ja EU ekspert Hiina IO küsimustes Giovanni Casucci Milanost, kelle kõne ei jätnud vähimatki kahtlust, et tegemist on oma ala ühe parimaga. Oleks igati loogiline olnud näha seal ka EASi, MKMi, Arengufondi, Ülikoolide, Kaubandustööstuskoja ja teiste riigile oluliste institutsioonide esindajaid. Olukorras, kus Eesti IO teadlikkus ja strateegia on niigi madalseisus ja seadust alles kotifitseeritakse’ tundub see meeletu raiskamisena. EITK on oma ürituse nüüd teinud ja päev kirjas, kuid tegelik kasu sellest jääb küsitavaks. Oleks võinud ju vähemalt salvestada härra Giovanni etteaste, saaks järgi vaadata kuid isegi see pole enam võimalik …

  • Intellektuaalomandi Kommertsialiseerimisest

    Posted on April 17th, 2014 Hr. Leo Siemann No comments

    Paiste taldrikud on üks enim müüdud Eesti leiutisi maailmas ..

    Tänases Eestis on küll viimaks hakatud intellektuaaomandist rääkima kuid samas ollakse umbes valgusaasta kaugusel sellest praktikast, mis on tavaks arenenud riikides. Esmalt peaksime aga vaatama, millist osatähtsust üldse omab IO Euroopa ja USA majanduses, ehk siis seejärel tajume ka teema olulisust. EITK annab meile väikese viite. Nõnda siis on näha selged seosed IO ja majandusnäitajate vahel. Kuid mispärast me siis selle asjaga juba ei tegele? Vabandusi olen kuulnud mitmeid: Pole kombeks, ei teadnud, koolis ei õpetatud, haridusprogrammis pole ruumi jne. Nüüd, kus EU on ühtlustumas, ei tohiks see enam nõnda suur probleem olla. Isegi Eesti Patendiamet viitab juba IO alaste õppematerjalide olemasolule. Kas Eesti haridussüsteem siis tõesti kuidagi järgi ei jõua Euroopa tavadele? Kiidame ju küll, et meil on hea haridus kuid tundub, et mõned asjad on endiselt kahe silma vahele jäetud …

    Rääkides kommertsialiseerimisest, tuleb see esmalt kaardistada nii riiklikus kui ka erasektoris. Seejärel tuleks anda eksperthinnang ning tuvastada see IO, mis on ekspluatatsiooni väärt ja müügikõlbulik (Kalle Köömnemägi , ELL). Sealt edasi vajame aga strateegiat ja häid müügimehi, kes suudavad need patendid, disainid ja autoriõigused rahaks pöörata nõnda, et võidaks kõik – nii riik, ettevõtja kui ka kodanikud.

    Eilses Õhtulehes oli esilehel meie riigis ainus palgal olev leiutaja Tanel Linnas teaduskeskusest Ahhaa. Huvitavaks tegi selle artikli lisaks Taneli põnevatele ettevõtmistele veel asjaolu, et riigi ainsal leiutajal pole arvel ühtegi patenti ! Põhjuseks nimelt see, et leiutaja ei huvitu äritegevusest vaid pigem ahhaa efekti’ loomisest :) Tema kommertsväärtus põhinebki uute nupu-mudelite ja atraktsioonide väljamõtlemises Ahhaa teaduskeskusele Tartus, kes omakorda pileteid müüb. Nii et win-win ärimudel. Tanel ei pea patente vormistama kuid Ahhaa teeb raha ja maksab talle palka! Samas aga kui vaadata arenenud riikide ja suurkorporatsioonide majandusmudeleid, siis on näha , et  intellektuaalne omand on üsna olulisel kohal nende portfellides. See on isegi nõnda oluline, et sageli kaalub üles tootmishoonete ja sisustuse hinna ! Sellesse panustatakse juba äriplaani algfaasis ja kulutatakse raha ka kohtuprotsessides, et oma majandusruumi kaitsta. Seega hallatakse intellektuaalset omandit kui oma põhivara, mida aga enamus Eesti ettevõtete kohta täna kahjuks öelda ei saa.

    Ilmselge, et meil on siin veel pikk tee käia, enne kui suudame oma näitajaid tõsta ja arenenud riikide perre astuda. Selleks tuleb meil aga esmalt luua IO strateegia nii riiklikul, firmade kui ka üksikisiku tasandil. Teiseks tuleks aga IO mingil moel täispungitud õppekavasse mahutada, et meie järeltulijad oleks targemad ja ka maailmaturul konkurentsivõimelisemad. 

  • WIPO seminar näitas suunda ja tõstis latti

    Posted on April 4th, 2014 Hr. Leo Siemann No comments

    WIPO peakorter Genevas, Sveitsis

    Me võime ju mõelda mida soovime kuid arenenud maailma jaoks oleme me jätkuvalt postkommunistlik e-Eesti, kus olulisemad muudatused toimuvad vaid põlvkondade vahetusega. Seda tõestas veelkord eile TTÜ Mektorys toimunud kõrgetasemeline WIPO seminar, millest osavõtjaid oli vähem kui Leiutajate Liidu konverentsist möödunud sügisel …

    Kui ma hommikul trollis Mustamäe poole sõitsin, kartsin et olen hiljaks jäänud ja maja rahvast pungil. Kohale jõudes avanes aga sootuks vastupidine pilt. Ruumis viibis umbes 15-20 inimest, kelle hulgas olid kohal Ülikooli, EITK  ja Patendiameti esindajad ning muidugi meie kallid külalised, kes on kahtlemata oma ala tipud. Konverents algas Tea Varraku tervitusega Ülikooli poolt. Moderaatoriks TTÜ IP haldur Siemon Smid ja suurepärasteks eestkõnelejateks Professor Laurent Manderieux Milani Ülikoolist ning Ryszard Frelek WIPO-st.  Oli hämmastav, et kohal polnud Intellektuaalomandi kodifitseerimise töörühma ega paljusid teisi inimesi, kes IO haldusega Eestis tegelevad. Kindlasti oleks see üritus marjaks ära kulunud ka kõigile teistele ülikoolidele ja üliõpilastele sealhulgas eriti inseneridele, kellest tänase seisuga umbes 20% ei tea veel, mis asi see patent on … Kuigi Eestis on patentide registreerimine viimase aasta jooksul langenud ometi näitab IO haldus paljude arenenud ja arenevate riikide firmade portfellis kasvutrendi ja järjest enam on hakatud mõistma selle olulisust tehnoloogia arengus ja maailma majanduses tervikuna. WIPO andmetel on isegi hiinlased oma copy-paste ministeeriumi kõrval hakanud usinasti patente vormistama, et USA, Jaapani, Lõuna-Korea, Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi, Sveitsi ja teiste juhtivate riikidega mõõtu võtta. Säärane väikeriik nagu Eesti, peaks seda enam tähelepanu pöörama just intellektuaalse omandi kaitsele, et oma inimesi väärtustada kui põhivara ja sellest tulenevalt õppida ka müüma loodud intellektuaalset lisandväärtust. Isiklikult pean eile toimunud seminari parimaks, mis siiani on Eestis IO teemal peetud.

    * Mõned fotod toimunud üritusest leiate Mektory FB lehelt.

  • Patendivolinikest ja tugistruktuuridest Eesti leiunduses

    Posted on October 28th, 2013 Hr. Leo Siemann No comments

    Loo autor Inglismaal aurumasinat kaemas ..

    Leiutaja produktiivsust võime mõõta mitmel moel. Üllaim neist on kahtlemata maailmamuutev leiutis nagu oli seda elektripirn või aurumasin. Kõige selgem on  igaühele siiski rahanumber, mida keegi on suutnud oma leiutistega välja teenida. Paraku on aga paljude leiutajatega just nõndasamuti kui on kunstnikega – saavad tuntuks pärast oma surma. Nõnda võib seda öelda isegi mõne väga tuntud leiutaja kohta, kellest üheks eredaimaks näiteks on Leonardo Da Vinci. Vaatamata oma vingetele leiutistele nagu olid seda vedruauto, helikopter või tank oli tema olukord vahepeal isegi nõnda täbar, et ta oli sunnitud ennast suisa õukonna narriks müüma. Seega tundub et igal leiutajal peab ikka oma leivanumber’ olema kuniks ta suudab oma unistused teoks teha.

    Sageli kuulen ma leiutajaid kurtmas, et patendivolinik ei hooli vaid hoopis koorib! Usun, et see on pigem iseloomulik virin arengumaades nagu on seda Eesti, sest raha on enamus inimestel lihtsalt alla inimväärse elamise piiri ja ilmselgelt ei jätku seda hobidega’ tegelemiseks. Just nõnda olen ma sunnitud leiutamist tänases Eestis nimetama, sest riigil puuduvad veel mitmed toetusstruktuurid ja arusaamine leiutamise kasulikkusest riigi majandusele. Küll saadakse juba aru ettevõtlusest ja idufirmadest kuid kuskohast see idu tuleb, seda ignoreeritakse jätkuvalt. Ehk siis ignoreeritakse inimest, kes antud tehnoloogilise lahenduse välja mõtles ja tehakse pigem üldistusi institutsionaalsel tasemel nagu meil nõuka ajal oli kombeks. Ei, see ei ole nõnda, et patent / leiutis on üks väike asi selle suure’ ettevõtluse juures vaid pigem ikka vastupidi. See ju ongi just see unikaalne müügi omadus ehk USP (Unique Selling Point) , mis ühe ettevõtte eriliseks teeb. Vastasel korral räägime ju lihtsalt transiidist või teenuse osutamisest, mitte aga lisandväärtuse loomisest. Teame ka seda , et tänapäeval arvatakse edukate firmade väärtus olevat kuni 80% just nende IP ehk intellektuaalomandi portfellis, millesse kuuluvad ka leiutised …

    Read the rest of this entry »