Leiutajate ingel aastast 2009
RSS icon Email icon Home icon
  • Intellektuaalomand kui riigi majanduse katalüsaator

    Posted on November 9th, 2018 Hr. Leo Siemann No comments

    On selge, et iga riigi areng sõltub tema majandusest. See aga omakorda sõltub inimestest ja loodavast lisandväärtusest mida on võimalik müüa. Vaadates tänast Eestit jääb silma rahva ja ta valitsejate oskamatus intellektuaalomandit kui lisandväärtust korralikult kaitsta ja hallata oma maa hüvanguks.

    Sellest võiks juba pikema loo kirjutada kuna juured ulatuvad siin üsna sügavale. Kohati jääb mulle arusaamatuks, kas on tegemist lihtsalt inimeste harimatusega intellektuaalomandi suhtes või on siin hoopis mängus üks karvane käsi … Nõnda tahaksin ma küsida : Miks ei ole viimase 5 aasta jooksul suudetud valitsuses lõpetada uue IO seaduse loomet ja see on läinud hapuks tänase seisuga? Või miks suleti möödunud kevadel leiutajatele oluline asutus EITK – Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus? Huvitav on siinjuures veel asjaolu, et just EITK oli esimene ja minu teada ka ainuke asutus tänases Eestis, kes on välja andnud Intellektuaalomandi Õppematerjali : http://www.autor.ee/oppematerjalid . Kirjutasin sellest ka loo oma kodulehel  juba 2015 aastal.

    Mitte harvad ei ole need juhtumid, kus minuni jõuavad kuuldused sellest kuidas Eestis intellektuaalset omandit varastatakse. Seda juhtub isegi riiklikul tasemel, kus üle lasevad nii ülikoolid, riiklikud konkursid kui ka startup üritused. Tundub, et laiemas pildis puudub austus inimese loomingu kui ta omandi vastu. Eesti ühiskonnas on säilinud jätkuvalt post-sovjeetlik arusaam, et kõik on kõigi oma ja mõned meist on lihtsalt võrdsemad.

    On näha, et Eesti riigil puudub täna selge intellektuaalomandi õpetamise konseptsioon ja strateegia. Aga miks on see oluline? Arvan, et kuna intellektuaalse loominguga tegelevad inimesed ja ettevõtted loovad lisandväärtust mida on võimalik Eesti riigi arenguks ja õitsenguks kasutada, siis tuleks osata seda ka oskuslikult kaitsta ja kommertsialiseerida. Siia alla kuuluvad autoriõigused, disain, kasulikud mudelid, patendid ja kaubamärgid, mis kõik toovad nii üksikisikule, firmale kui ka riigile sisse kena kopika kui neid korrektselt hallata ja müüa.

    Kokkuvõtteks leian, et kui me intellektuaalomandit korralikult haldama ei õpi, siis pole Eestil suurt lootustki arenenud riikide perre jõuda ja jääme ka edaspidi madala lisandväärtusega maade hulka.

    Leo Siemann
    leiutaja

    * Artikkel ilmus Äripäevas arvamusloona, 13. novembril 2018.

  • Kas intellektuaalomandita Startup on määratud hukule?

    Posted on March 12th, 2014 Hr. Leo Siemann No comments

    Maunuga Toompeal

    Just sellise pealkirjaga arvamusloo kirjutasin paar päeva tagasi ajakirjale “Inseneeria” , mis ilmub peatselt aprillikuu numbris. Samas ei pea te aga jääma seda ootama vaid võite mind oma üritusele juba varem kõnelema kutsuda, sest olen võtnud 2014 aasta plaani just selle teema. Põhjuseid on siinjuures üsna mitmeid miks seda teen. Samas räägin pro ja contra IO ning võimalikest alternatiividest samuti : ) Oma eilses kõnes MKM-i partnerpäeval Mektorys ütles Hr. minister Juhan Parts , et riigil on soov jätkuvalt panustada Startup kultuuri ja IT sektorisse, et seeläbi Eesti majanduslikku olukorda edendada. Samas on aga ilmselge, et ilma intellektuaalomandi korrektse haldamise ja strateegiata ei ole võimalik kaugele purjetada’ sest loodud immateriaalsed väärtused varastatakse meilt ilma kaitsmata lihtsalt ära ! Julgen arvata, et kui selles sektoris ei toimu nihet paremuse poole, siis jäämegi arengumaaks , kelle oskus lisandväärtust luua ja müüa on jätkuvalt madal. 

    Teine huvitav kohtumine leidis meil eile pärastlõunal astet Soome tippeksperdi IO küsimustes ja Soome Leiutajate Rahvusliku Föderatsiooni esimehe Maunu Korpela‘ga. Nimelt käisime koos ELL Peasekretäri Kalle Köömnemäe ja Maunuga Toompea Lossis kohtumas SDE-ga, et leiutajate seisukohti edastada ja olukorda riigis parandada. Soomlaste kogemus on meile kahtlemata õpetlik ja loodan, et koostöö jätkub. Täna toimub aga riigikogu hoones Arengufondi eestvedamisel kauaoodatud konverents pealkirjaga “Ideed mis toovad majanduskasvu”. Eesti Leiutajate Liidule eraldati viiest kohast kaks ja loodame, et saame Kallega ka paar sõna sekka öelda …

    * 14.Märts : Uudist veel nõndapalju, et lisaks Inseneeriale tundis mu kõne vastu huvi ka Eesti Patendiamet ja seega astun üles EPA poolt korraldatud seminaril 24. Aprillil, millega tähistatame ülemaailmset Intellektuaalomandi päeva  / 26.04 – World IP Day. 

    9.04.2014 - Nüüd aga lubatud arvamusavaldus ajakirjas “Inseneeria” :

    Read the rest of this entry »

  • Kuhu Kaovad Eesti Miljonid?

    Posted on December 26th, 2013 Hr. Leo Siemann No comments

    ©Associated Newspapers Limited

    Ajal, mil Eesti otsib jätkuvalt teed arenenud riikide hulka peame endalt küsima: Mis on see mida meil tarvis läheb, et sinna jõuda? Hoolikalt läbi mõeldes selgub, et tarvis läheb õige paljusid asju, mis vaid üheskoos ja järjepidevalt eksisteerides võivad viia lõpuks soovitud tulemuseni. Kindlasti on selleks olulised töökus, haritus, visadus ja järjepidevus kuid samas peame suurendama ka loovuse osakaalu riigi majandusarengus. Viimasel ajal on meil hakatud rääkima loomemajandusest aga sellest, kuidas riigi kodanikud saaksid ka tehnoloogilisele majandusarengule personaalselt hoogu anda palju veel ei kuule. Mõeldes nüüd esmalt sellele, millest tänases Eestist kiideldakse – IT sektorist ja idufirmade loomisest – tahan ma küsida: Kus kohast see idu siis õieti alguse saab? Loogiline vastus oleks ju et seemnest. See aga viitab omakorda leiutisele, uudsele disainile või teenusele millega turule minnakse. Asi millele soovin meie rahvateenrite tähelepanu pöörata on justnimelt see kuidas me nende seemnete ja idudega ehk siis intellektuaalse omandiga ümber käime.

    Aastatel 1932-1938 lahkusid Eestist teiste hulgas 2 meest, kelle tehnoloogiline looming oli väärt enam kui Eesti riigi aastane eelarve !! Need mehed olid: Karl Papello ja Walter Zapp.  Julgen väita, et mõlemad mehed olid oma ajastu geeniused, kelle leiutisi suudame alles tagantjärele õieti hinnata …

    Read the rest of this entry »

  • Eesti on saanud Euroopale IP laboriks

    Posted on May 4th, 2013 Hr. Leo Siemann No comments

    IP paneeldiskussioon Rahvusraamatukogus möödunud reedel:  Aleksei Kelli (Est), Brett Makens (US), Mart Kivikas (Ger), Mary-Rose McGuire (Ger) ja Thomas Hoffmann (Ger)

    Möödunud reedel Rahvusraamatukogus peetud intellektuaalomandi (IO) seminar näitas selgelt uusi trende, mis Eestis ja Euroopas on aset leidmas. Kohal olid eksperdid Saksamaalt, USAst, Lätist ja Eestist. Seminari juhatas Prof. Aleksei Kelli Tartu Ülikoolist.

    IO ehk IP (Intellectual Property) ei ole pelgalt autoriõigusi arvestav nähtus. Siia alla kuuluvad ka tehniline looming ehk leiutamine, Disain ja Kaubamärgid , millega tooteid ja teenuseid turul eristatakse ning kaitstakse. Seniks aga kuni meil paremat süsteemi välja mõeldud pole tuleb vanaga läbi ajada ja kui tarvis  ka reformida, millega nüüd siis Eestis ja Lääne-Euroopas agaralt tegeletakse. Eestis on tänaseks peetud 4 IO seminari. Meenutagem, et asi läks käärima just ACTA-ga möödunud kevadel, mispeale peeti Tallinna Ülikoolis esimene IO Foorum Eesti ajaloos ! Sellele järgnes veelgi akadeemilisem üritus Swissotel’is  ja esimene IO seminar Rahvusraamatukogus, kus arutati juba nn IO kodifitseerimist. Viimasega tegeleb nüüd Justiitsministeerium ja sealjuures asuv töörühm mida juhib prof. A.kelli.

    Reedel toimunud seminaril pealkirjaga “The European IP-Framework in a Knowledge-Based Society” tuli jutuks hetkel valitsev olukord kogu maailmas, eriti aga Euroopas. Ettekannetega esinesid Prof. Tõnis Mets (TÜ) , Kai Härmand (Just.M), Mart Kivikas (GmbH), Brett Makens (US Embassy), Prof. A. Kelli (TÜ), Christoph Schewe (U.Lat), Mary-Rose McGuire (Mannheim U, Ger.) Seth Schelden (U.Lat) ja Thomas Hoffmann (TÜ).  Materjalid leiab  Siit . Üheskoos tõdeti reformi vajalikkust kuna vanad IO regulatsioonid ja seadused on ajale jalgu jäänud. Samas leiti, et oluline on ka Ameerikaga sammu pidada. Peamine uudis on aga kahtlemata see, et Eestit nähakse IP-laborina, kus sobib antud reforme testida. Usun isiklikult, et see on hea mõte kuna nõnda saame enam tähelepanu Euroopast ja ka tuge antud valdkonnas. See aga omakorda võimaldab esirinda astuda teemal, mis meil aastakümneid unaruses olnud … 

    * Teate toimuva seminari kohta edastas ka ERR.  Järgmine säärane üritus toimub sügisel.

  • Intellektuaalse omandi vargus tänases Eestis on nõnda tavaline kui sokipesu.

    Posted on October 21st, 2012 Hr. Leo Siemann No comments

    © Leiutajateküla Lotte 2012

    Taaskord on Eestis välja kuulutatud mitmed ideekonkursid, mille hulgas ka neist suurim – Ajujaht.  Leiutajana tahan aga küsida kuivõrd turvaline on säärastel konkurssidel oma ideid varukast lauale raputada? Võibolla ma eksin kuid siiski arvan, et vähemalt pooled esitatud ideedest ei oma mitte mingisugust intellektuaalset kaitset vaid lihtsalt käiakse välja avalikkuse ette endale aru andmata sellest, et igasugune publikatsioon kaotab registreerimata leiutise uudsuse.  Samas tekkib ka suurepärane võimalus IO vargusteks , mis tänases Eestis on nõnda tavaline kui sokipesu.

    Seetõttu tahan südamele panna kõigile visionäridele ja ajujahtijatele mitte anda võimalust intellektuaalse omandi varguseks ja väljakaaperdamiseks Eestist.  Selle kaitseks tuleb igasugune IO eelnevalt registreerida ja Copyright oma teostele alla kirjutada.

    Tänane Eesti tegeleb eelkõige transiidi ja allhankega. Kui aga soovime arengumaade hulgast arenenud riikide perre astuda, siis sellest üksi ei piisa. Peame looma uusi tooteid ja teenuseid , mis oleksid maaimaturul konkurentsivõimelised. Selleks aga vajame loovaid inimesi, kes neid asju välja mõtlevad ja lisaks peame neid inimesi ka toetama ja aitama neil intellektuaalset omandit kaitsta. Alles siis tekkivad uued väärtused mida saame müüa või innovatiivseteks idufirmadeks kasvatada ja maailma viia. Nõnda on ettevõtlus ja riigi majanduse hea käekäik otseselt seotud intellektuaalse omandi kaitsega, mis omakorda loob alused  uute ja tugevate firmade tekkeks. Arenenud riikide ettevõtete ja korporatsioonide tugevuseks on eelkõige nende IO portfellid , mitte aga tootmishooned. Kuidas on olukord tänases Eestis saame aimu kui näiteks võrdleme Eesti Patendiameti kodulehel  Eesti päritolu patentide registreeringute arvu välismaistega. Vaata lisaks ka http://www.epa.ee/ul/doc/valjaanded/aasta2011.pdf , Lk.27-28.  Olukord on suht nukker.

    Lahendusena ei aita aga muu kui rahva teadlikkuse tõstmine ja riigipoolne IO strateegia väljakujundamine ning rakendamine muuhulgas ka üksikisiku tasandil.

    Jõudu tööle Eesti  jõudmaks arenenud maade hulka !!

     

  • Nimeta Bränd.

    Posted on February 7th, 2011 Hr. Leo Siemann No comments

    Viimasel ajal tehakse brändimisest üha enam juttu. Põhjuseks vast eelkõige teadlikuse kasv Intellektuaalse Omandi suhtes ja tungiv vajadus ettevõtlust arendada tänases Eestis.  Viimane asjalik artikkel sel teemal, mis mulle hiljuti silma hakkas  on kirjutatud Peep Laja poolt – http://internetmarketing.ee/su-brand-on-su-kalleim-vara/

    Omalt poolt aga tahaksin lisada veel ühe olulise aspekti , mida tuleks jälgida enne kui brändima hakkad.

    Nimelt võiks mõelda ka sellele kas sa brändid  toodet  või oma nime või hoopis mõlemat korraga?

    Üks maailma rikkamaid mehi Warren Buffet on öelnud: “Maine loomine võtab 20 aastat kuid selle rikkumine vaid 5 minutit!”

    Paljud inimesed ei soovi oma nime avalikustada uut toodet või teenust turule tuues. See on ka igati mõistetav,  eriti siis kui tegu on esimese üritusega. Kardetakse põleda ja oma nime kõrvetada. Nõnda näemegi brändi profiilil ja kontaktandmetes väljendeid – Meie Team ja eMaili –  info@…

    Nüüd mõtle sellele,  kas antud toode või teenus mida brändid oleks ka 50 aasta pärast inimestele kasulik ja sulle endale tunnustuseks? Kui arvad, et su bränd ajahambale vastu peab , siis ei ole ju paha mõte ka oma nimi sellega siduda. Nõnda toimides hakkab ka su nimi tuntust koguma ja järgmist toodet turule tuua on juba palju lihtsam! Näiteks Hr. Peep Laja ei tunta ju mitte eelkõige tema blogi  ”Internetiturundus” järgi vaid ikka nime poolest.  Kuidas nii? Eks ikka vast seetõttu , et Peep on ennegi põnevaid asju ette võtnud ja sotsiaalmeedias kirjutab ta just oma nime all.  Blogis  ta aga nime ei varja vaid paneb selle  sirgelt esilehele.  Kui nüüd Peep peaks tulevikus mõne uue ja huvitava brändi tegema, siis on inimestel teda julgem jälgida kuna teatakse tegijat ja kvaliteeti. Nõnda ongi Peebu näitel selgelt näha kuidas nimest saab bränd. Mõni inime läheb aga asjaga veelgi kaugemale ja registreerib oma pärisnime kaubamärgina. Kangemad mehed selles vallas on näiteks tuntud spordistaarid Tiger Woods ja Roger Federer.

    Kokkuvõtteks võibki öelda , et brändimise juures on olulised komponendid ka selle läbipaistvus ja isikustamine.

  • Õpetus Intellektuaalsest Omandist jõudis aastal 2010 Eesti kooli !

    Posted on January 11th, 2011 Hr. Leo Siemann No comments

    Kauaoodatud ja räägitud on viimaks teoks saanud. Autor.ee näitab juba mõnda aega oma esilehel uut suunda. http://www.autor.ee/est

    Kultuuriministeeriumi eestvedamisel ja Ameerika Ühendriikide Saatkonna toel Eestis on viimaks meie üldhariduskoolidesse jõudnud  esimesed Intellektuaalset Omandit tutvustavad õpikud : Õpi minevikust , loo tulevikku – Kunst ja autoriõigus  ning – Leiutised ja Patendid.

    https://kule.kul.ee/avalik/meedia/Autorioigus/kunst%2520ja%2520autorioigus.pdf

    https://kule.kul.ee/avalik/meedia/Autorioigus/leiutised_patendid.pdf

    Õpikud on saadaval ka paberkandjal :  autor.ee@kul.ee

    Survet avaldasid ja lobi tegid läbi aastate QUIN Estonia, Eesti Leiutajate Liit, IPEstonia ja Eesti Leiutaja.  Hea on tõdeda , et miskit viimaks  meie riigis ka paremaks muutub.

  • “Hakkab juba tulema !”

    Posted on October 7th, 2010 Hr. Leo Siemann No comments

    MKM teatas hiljuti , et toetab Start-up Estonia programmi loomist 58 Miljoni Eesti krooniga. Tuu om siis maakeeli selline projekt, mis alustavaid ettevõtteid toetaks.  Tubli igatahes ! Nüüd on meil neid fondisid ja taskuid juba üsna mitu kust raha saaks küsida kui miskit äri tarvis käima tõmmata.

    Paraku aga ei ole kõik meist sugugi naturaalsed ettevõtjad ega ärimehed. Mõned on lihtsalt leiutajad, kes oma ideega avalikkuse ette tulevad või isegi viguri valmis teevad. Müügitööks neil aga anne ja oskused puuduvad ning ettevõtlust alustada ei soovigi. Mida siis peale hakata ? Varases staadiumis pole ju riskikapitali mehed teemast huvitatud. Enne ikka patenti ja äriplaani näha tarvis kui raha sisse panna julgeb.  Sama nüüd ka riigil – Toetame ettevõtlust ! Aga selleks tuleb ju oma õigused enne ära kaitsta kui miskit ette võtta saab. Kes aga toetab siis nende I.O. õiguste kaitsmist ja aitab hädas olevat leiutajat ? – Seda vaadaku igaüks ise ! Nõnda juhtubki olukord, kus suisa ülikoolis ei saada aru mõne leiutise kasutegurist ja too leiutis näiteks USAsse “jalutab”. Või juhtub , et leiutaja ei soovinud oma ideed ülikoolile kinkida ja ülikool ei huvitunud aitamast. USAs aga saadi aru , millega on tegemist ja leiti varane toetusvõimalus. Tiba hiljem kui asi juba toimis leiti ka riskikapital ja nõnda jäigi Eesti taaskord oma võimalusest ilma ! Selliseid lugusid on nüüd juba mitu tükki kuulda olnud ja lehedki kirjutanud.

    Leiutaja võib ju hakata läbi häda ettevõtjaks kuid kas peab ? Seetõttu olekski meil tarvis puhtalt leiundusele suunatud fondi , mis varases staadiumis leiutajat aitaks.  Kui leiutaja ise ette võtta ei soovi saab ta oma I.O. ära litsenseerida ja leiutamisega edasi tegeleda, mitte ei pea aga endast “müügimeest välja vägistama”.

    Loodan, et saame Leiundusfondi  siiski viimaks loodud. Nõnda võin ehk ka ise enam leiutamisega tegeleda ja ei pea süsteemi kaikaga taga ajama : )