Leiutajate ingel aastast 2009
RSS icon Email icon Home icon
  • Kuidas kaitsta end intellektuaalomandi varguse eest?

    Posted on May 26th, 2019 Hr. Leo Siemann No comments

    © Leiutajateküla Lotte

    Kuuleme suht sageli, et keegi on kellegi hea idee pihta pannud ja maha müünud. Mida siis teha? Keda süüdistada ja kust õigust nõuda? – Kõik see oleneb kaasuvatest asjaoludest ja just sellest me täna räägimegi.  Alles hiljuti teatas üks mu hea tuttav, et tema idee oli tuntud firma poolt vaikselt ära tehtud just nädal pärast seda kui toimus nende kohtumine. NDA’d kahjuks ei allkirjastatud vaid leiutaja palus lihtsalt konfidentriaalsust, mis aga ei keelanud fimaomanikul endal antud ideed teostada …

    Minu poole on sarnastel põhjustel pöödrunud palju inimesi. Kes on koolis üle lastud, kes kolleegide poolt, kes on ise valel ajal välja lobisenud.  Kõiki neid iseloomustab sarnane kogemus ja teadmine, et nende idee on ära varastatud.

    Elame huvitaval ajal, kus rõhutatakse palju läbipaistvust ja ühisomandit. Seda et ideed on õhus ja kuuluvad kõigile. Jagage ja olge avatud! Kõlab ju uhkelt, võiks öelda et isegi maailmapäästvalt. Tulemus on aga see, et kavalamad pööravad õhku paisatud ideed rahaks kuid idee jagajale jäävad näpud nagu ikka  … Tänane ükssarvikute ja startup ajastu rõhutab ideede ja intellektuaalomandi ühiskondlikku kuuluvust ning suurt jagamise printsiipi. Patente ja muud säärast suisa põlatakse, viidates muutunud ajajärgule. Tegelikult aga luuakse sellega keskond, kus ärksamate poolt õhkupaisatud ideed on vabalt saadaval kõigile ilma, et selle eest tuleks autorile midagi maksta. Tore, kas pole? Ärihaide jaoks on see nii päris kindlasti.

    Kuulen sageli kuidas ka tööstus üksikleidurite töid rotti paneb. Peamine põhjus, mis seda kenasti võimaldab on kallis ja suht segane patendisüsteem, mis ilmselgelt vajaks reformi. Tööstusele muidugi selline olukord sobib ja neil on raha, et oma patendivolinikke ja patenditrolle kinni maksta ning kohtus vaidlemas käia. Eraleiutaja jaoks on see aga suur ja sageli isegi ületamatu kulu, mille tõttu ta patenditaotluse pooleli jätab ja oma viguri vaid iseenda tarbeks kuuris valmis ehitab, ilma et see kunagi seeriatootmisse jõuaks …

    Autoriõiguste kaitsega kujutavas kunstis, muusikas ja kirjanduses on asi märksa lihtsam sest lisada tuleb oma töödele vaid Copyright ja aasta, mille eest riigilõivusid maksma ei pea.

    Aga mida siis ikkagi teha kui sa tajud et su idee on pihta pandud? Kõik sõltub suuresti sellest kuipalju su õigused on eelnevalt kaitstud. Leiutise kaitse ehk patent ja disainkaitse on just need, mis autorile kohtus õiguse annavad. Seetõttu on oluline neile asjadele ka tähelepanu pöörata enne kui sa oma tööd avalikustad. Seega tuleks :

    1. Mitte publitseerida ega oma asjast rääkida avalikult varem kui disain või patent on sisse antud.
    2. Teha reaalne prototüüp, mis töötab
    3. Toota väikeseeria niipea kui võimalik
    4. Oma toode või teenus kenasti ära brändida ja kaubamärk kaitsta
    5. Siis alles teha esimene publikatsioon avalikus meedias
    6. Leida head koostööpartnerid ja töötada oma bränd üles
    7. Müüa ja jätkuvalt publitseerida igal pool, kus sobilik ja kasumlik
    _____________________________________________________________________________________________
    * Võimalus oma uudne toode või teenus ärihai hammaste vahele kaotada on päris suur. Seetõttu NDA  ehk konfidentsiaalsusleping võiks laual ikkagi olla kuid reaalselt kaitseb sind ainult see kui oled oma patendi või disainlahendusena kaitstud toote uue kaubamärgi all turule toonud ja sellest ka publikatsiooni teinud. Nõnda saad sa olla turul esimene orginaalne tegija ehk pioneer ja just seetõttu võib ka mõni ärihai sulle viimaks raha maksta. Kui nad su toodet poes või ajalehesabas ei näe kuid mõte on hea, siis hakkavad nad ise tegutsema. Inimesed on ju nagu harakad – niipea kui hõbelusikat näevad, veavad selle kohe minema !
    ____________________________________________________________________________________________
    Selle kõige jätkuks tahaksin lisada ka isikliku kogemuse oma esimese leiutisega, milleks on panipaigaga kontoritoolKui olin Eesti patendi sisse andnud 2006 aastal, jätkasin seda UK ja USA patenditaotlustega. Kuna mul tollal suurt raha polnud, siis tegin seda ise ja võtsin lihtsalt kui kodutööd, et kogemust saada. Sain küll oma patendid sisse antud kuid menetlused jäid pooleli ja nõnda sai loodud vaid uudsus ja tehtud leiunduslik samm kuid patendikaitset ehk granti ma ei saanud.

    Kümme aastat hiljem, 2017 kirjutas mulle USA patendivolinik, kes kaitses üht väikefirmat keda omakorda üks suurem, nimega Steelcase oli patendiõiguse rikkumise pärast kohtusse kaevanud. Volinik leidis üles minu USA patenditaotluse aastast 2007  ja vastandas selle kohtus, mistõttu Steelcase kaotas kohtuvaidluse. Mõlemad firmad seejuures säilitasid oma tootmis- ja turustamiseõigused kuna minu töö on  Prior Art  ming avalikult kõigile kättesaadav. Seega olin ma andnud oma leiutise lihtsalt ameerika rahvale kasutamiseks mida nad ka rõõmuga tegid. Antud juhul polnud küll tegemist IO vargusega vaid lihtsalt selle ärakasutamisega avalikus õigusruumis. Mina aga nägin oma silmaga kuidas mu esimene leiutis oli laia ilma rändama läinud ja raha teenima hakanud …
    ______________________________________________________________________________________________
    Kirjutasin IO õiguse ja varguse teemal juba 2012 aastal siinsamas Eesti Leiutajas oma esimese loo.
    * Kui soovid mind oma konverentsile või üritusele kõnelema, siis anna märku. Tulen hea meelega : ) 
  • Miks leiutajad vajavad meie toetust?

    Posted on December 28th, 2014 Hr. Leo Siemann No comments

    Üldlevinud arusaama kohaselt peaks iga eestlane end ise aitama ja seda enam kui sa oled leiutaja. Tegelikkus on aga hoopis see, et tehnoloogilised mõtted tabavad sageli ka neid inimesi, kellel puudub selleks igasugune ettevalmistus. Just nõnda antakse meile uusi ideid kõrgemalt mõne probleemi lahendamise või tegevuse käigus. Idee võib tekkida ka üsna ootamatus olukorras või lihtsalt hommikul ärgates ning isegi peldikus istudes : ) Mida siis ikkagi teha kui sind üks selline idee äkitselt on tabanud? Nutikamad leiavad alati võimaluse teostuseks kuid enamus meist kahjuks mitte ja nõnda tähendab see vaid üht – uued ideed jäävad sageli kusagile sahtlipõhja lebama või unustatakse mõne aja pärast sootuks. Nõnda tabas ka üks isevärki idee Londonis elavat amatöörleiutajat Trevor Baylis’t kui ta parasjagu oma kodus televiisorit vaatas …

    Nagu näha oli tulemuseks see, et hr. Baylis läks oma töötuppa ja seal vändast laetava raadio valmis leiutas. Vähe sellest, tänaseks on sellel raadiol ka päikesepatarei ning sinna külge saab laadimiseks kinnitada veel taskulambi ja mobiiltelefoni :) See on aga juba innovatsioon, mis põhineb leiutistel. Just nõnda tuleb seda mõista , sest ilma eelnevate leiutisteta ei oleks olnud ei temal ega ka meil suurt midagi innoveerida.

    II Maailmasõja järgne Jaapan, sai oma olukorrast väga selgesti aru ja palus inimestel leiutama hakata. Tulemuseks on riik mida täna teame kui tehnoloogiliselt üks arenenumaid maailmas. Oleme siin juba enam kui 20 aastat oma riiki üles ehitanud kuid ei EAS, MKM ega Arengufond pole veel aru saanud, et innovatsiooni kui sellise aluseks saavad olla vaid leiutised, mille loomist peame toetama. Huvitav kaua veel läheb enne kui see lihtne printsiip kohale jõuab? Julgen nõnda väita vaadates intellektuaalomandi alast nõrkust ja madalat rahvuslike patentide arvu tänases Eestis. Teadaolevalt vaid umbes 30% meie ettevõtetest kasutab intellektuaalomandit kui strateegiliselt olulist vara oma firma portfellis (EITK.ee). Rahvuslike granditud ehk välja antud patentide arv aastas on aga kusagil 20-40 vahel, mis on paremal juhul kohane vaid arengumaale. See aga tähendab omakorda, et välisfirmade patendid ruulivad’ meie majandusruumis, teenides kasumit, mis kusagil mujal välja võetakse.  Kui me soovime suurendada lisandväärtuse loomist riigis, et seeläbi tõsta meie majanduslikku võimekust, peame ilmselgelt panustama intellektuaalomandisse. Seega peame aitama ka meie leiutajatel leiutada, et tekiks rahvuslik intellektuaalne kapital mida oleks võimalik kommertsialiseerida. Aga kuidas seda teha? Vastus on lihtne - tuleb luua tugistruktuurid, mis aitaks meie inimestel senisest märksa tõhusamalt oma leiutisi registreerida, prototüüpida, seeriatootmisesse juurutada ja maailmaturule viia. IT sektoris on arenguid juba märgata kuid mehhaanika poolel ehk siis päris asju ja tooteid luues on meie võimekus jätkuvalt üsna madal. Sellega tuleks aga ruttu tegelema hakata kui soovime kunagi arenenud riikide perre jõuda.

    Trevor Baylis’e  firma, mis Inglismaal leiutajaid toetab, asub siin: www.trevorbaylisbrands.com  

    Head avastamist ja teretulemast leiutajate maailma! 

  • Maailmatasemel IO ekspert kõneles EITK-s vaid käputäiele inimestele

    Posted on September 1st, 2014 Hr. Leo Siemann No comments

    Tundub, et Eestis on juba traditsiooniks saamas asjaolu, et kui on külla tulnud mõni eriti hea IO ekspert, siis kohale saabub vaid käputäis inimesi. Nõnda ka seekord ehk kui ma möödunud kolmapäeval EITK  auditooriumi sisse astusin, leidsin eest vaid 10 inimest, kellest 4 olid keskuse oma töötajad …

    Eestkõnelejaks oli kutsutud Bardehle Pagenberg juhtivpartner ja EU ekspert Hiina IO küsimustes Giovanni Casucci Milanost, kelle kõne ei jätnud vähimatki kahtlust, et tegemist on oma ala ühe parimaga. Oleks igati loogiline olnud näha seal ka EASi, MKMi, Arengufondi, Ülikoolide, Kaubandustööstuskoja ja teiste riigile oluliste institutsioonide esindajaid. Olukorras, kus Eesti IO teadlikkus ja strateegia on niigi madalseisus ja seadust alles kotifitseeritakse’ tundub see meeletu raiskamisena. EITK on oma ürituse nüüd teinud ja päev kirjas, kuid tegelik kasu sellest jääb küsitavaks. Oleks võinud ju vähemalt salvestada härra Giovanni etteaste, saaks järgi vaadata kuid isegi see pole enam võimalik …

  • Intellektuaalomandi Kommertsialiseerimisest

    Posted on April 17th, 2014 Hr. Leo Siemann No comments

    Paiste taldrikud on üks enim müüdud Eesti leiutisi maailmas ..

    Tänases Eestis on küll viimaks hakatud intellektuaaomandist rääkima kuid samas ollakse umbes valgusaasta kaugusel sellest praktikast, mis on tavaks arenenud riikides. Esmalt peaksime aga vaatama, millist osatähtsust üldse omab IO Euroopa ja USA majanduses, ehk siis seejärel tajume ka teema olulisust. EITK annab meile väikese viite. Nõnda siis on näha selged seosed IO ja majandusnäitajate vahel. Kuid mispärast me siis selle asjaga juba ei tegele? Vabandusi olen kuulnud mitmeid: Pole kombeks, ei teadnud, koolis ei õpetatud, haridusprogrammis pole ruumi jne. Nüüd, kus EU on ühtlustumas, ei tohiks see enam nõnda suur probleem olla. Isegi Eesti Patendiamet viitab juba IO alaste õppematerjalide olemasolule. Kas Eesti haridussüsteem siis tõesti kuidagi järgi ei jõua Euroopa tavadele? Kiidame ju küll, et meil on hea haridus kuid tundub, et mõned asjad on endiselt kahe silma vahele jäetud …

    Rääkides kommertsialiseerimisest, tuleb see esmalt kaardistada nii riiklikus kui ka erasektoris. Seejärel tuleks anda eksperthinnang ning tuvastada see IO, mis on ekspluatatsiooni väärt ja müügikõlbulik (Kalle Köömnemägi , ELL). Sealt edasi vajame aga strateegiat ja häid müügimehi, kes suudavad need patendid, disainid ja autoriõigused rahaks pöörata nõnda, et võidaks kõik – nii riik, ettevõtja kui ka kodanikud.

    Eilses Õhtulehes oli esilehel meie riigis ainus palgal olev leiutaja Tanel Linnas teaduskeskusest Ahhaa. Huvitavaks tegi selle artikli lisaks Taneli põnevatele ettevõtmistele veel asjaolu, et riigi ainsal leiutajal pole arvel ühtegi patenti ! Põhjuseks nimelt see, et leiutaja ei huvitu äritegevusest vaid pigem ahhaa efekti’ loomisest :) Tema kommertsväärtus põhinebki uute nupu-mudelite ja atraktsioonide väljamõtlemises Ahhaa teaduskeskusele Tartus, kes omakorda pileteid müüb. Nii et win-win ärimudel. Tanel ei pea patente vormistama kuid Ahhaa teeb raha ja maksab talle palka! Samas aga kui vaadata arenenud riikide ja suurkorporatsioonide majandusmudeleid, siis on näha , et  intellektuaalne omand on üsna olulisel kohal nende portfellides. See on isegi nõnda oluline, et sageli kaalub üles tootmishoonete ja sisustuse hinna ! Sellesse panustatakse juba äriplaani algfaasis ja kulutatakse raha ka kohtuprotsessides, et oma majandusruumi kaitsta. Seega hallatakse intellektuaalset omandit kui oma põhivara, mida aga enamus Eesti ettevõtete kohta täna kahjuks öelda ei saa.

    Ilmselge, et meil on siin veel pikk tee käia, enne kui suudame oma näitajaid tõsta ja arenenud riikide perre astuda. Selleks tuleb meil aga esmalt luua IO strateegia nii riiklikul, firmade kui ka üksikisiku tasandil. Teiseks tuleks aga IO mingil moel täispungitud õppekavasse mahutada, et meie järeltulijad oleks targemad ja ka maailmaturul konkurentsivõimelisemad. 

  • Majanduskasvumootorit leiutamas

    Posted on February 10th, 2014 Hr. Leo Siemann No comments
    Mõtlevale inimesele on selge , et pelgalt transiidiga Eestit 5 rikkama riigi hulka maailmas ei vii. Aga mis siis oleks see Eesti Nokia’ nüüd kui Skype on oma aja ära elanud ja uut megaleiutist ei ole veel silmapiirile ilmunud? Kuskohast leiab Eesti endale selle mootori, mis majanduskasvu hoogustaks ja meie inimestele taas tööd ja leiba annaks? Võrreldes näiteks nõuka-aja lõpuaastatega registreeritakse tänases Eestis 4x vähem leiutisi. Ka endises Eesti Vabariigis olid need näitajad keskeltläbi 1/3 võrra suuremad. Olgu kuidas on aga üks on siinjuures kindel - Meil tuleb hakata senisest enam lisandväärtusi looma ja neid ka kaitsma ning müüma! Vaadates ringi tänase Eesti majanduses on märgata ühte olulist asja, millega pole veel õieti tegelema hakatud. See on Intellektuaalne omand. Ärksamad pead on aga IO valdkonnas juba ammu tegutsenud ning mitmed neist kuuluvad ka Eesti Leiutajate Liidu ridadesse.

    ELL meestega Toompeal asju ajamas möödunud kevadel. Paremalt: Aavo Murutalu, Kalle Köömnemägi, Raino Sinisalu ja Leo Siemann

    Üks selline mees meite hulgast on Eesti Leiutajate Liidu peasekretär Kalle Köömnemägi, kes hiljuti esitas liidu ettepanekud Riigikogu Majanduskomisjonile ja Eesti Arengufondile seoses kolmapäeval, 12. veebruaril Riigikogus toimuva konverentsiga “Ideed, mis toovad majanduskasvu” . ELL erakorralisel koosolekul kokkutulnud liikmed kuulasid ära kõik saabunud ettepanekud ning põhjaliku arutelu tulemusena sõnastasid oma kollektiivsed seisukohad. Samuti volitasid liikmed Kalle Köömnemäe neid saabuval konverentsil esitama. Seda muidugi juhul kui liidu esindajale ikka sõna antakse …
  • Kuhu Kaovad Eesti Miljonid?

    Posted on December 26th, 2013 Hr. Leo Siemann No comments

    ©Associated Newspapers Limited

    Ajal, mil Eesti otsib jätkuvalt teed arenenud riikide hulka peame endalt küsima: Mis on see mida meil tarvis läheb, et sinna jõuda? Hoolikalt läbi mõeldes selgub, et tarvis läheb õige paljusid asju, mis vaid üheskoos ja järjepidevalt eksisteerides võivad viia lõpuks soovitud tulemuseni. Kindlasti on selleks olulised töökus, haritus, visadus ja järjepidevus kuid samas peame suurendama ka loovuse osakaalu riigi majandusarengus. Viimasel ajal on meil hakatud rääkima loomemajandusest aga sellest, kuidas riigi kodanikud saaksid ka tehnoloogilisele majandusarengule personaalselt hoogu anda palju veel ei kuule. Mõeldes nüüd esmalt sellele, millest tänases Eestist kiideldakse – IT sektorist ja idufirmade loomisest – tahan ma küsida: Kus kohast see idu siis õieti alguse saab? Loogiline vastus oleks ju et seemnest. See aga viitab omakorda leiutisele, uudsele disainile või teenusele millega turule minnakse. Asi millele soovin meie rahvateenrite tähelepanu pöörata on justnimelt see kuidas me nende seemnete ja idudega ehk siis intellektuaalse omandiga ümber käime.

    Aastatel 1932-1938 lahkusid Eestist teiste hulgas 2 meest, kelle tehnoloogiline looming oli väärt enam kui Eesti riigi aastane eelarve !! Need mehed olid: Karl Papello ja Walter Zapp.  Julgen väita, et mõlemad mehed olid oma ajastu geeniused, kelle leiutisi suudame alles tagantjärele õieti hinnata …

    Read the rest of this entry »

  • Eesti on saanud Euroopale IP laboriks

    Posted on May 4th, 2013 Hr. Leo Siemann No comments

    IP paneeldiskussioon Rahvusraamatukogus möödunud reedel:  Aleksei Kelli (Est), Brett Makens (US), Mart Kivikas (Ger), Mary-Rose McGuire (Ger) ja Thomas Hoffmann (Ger)

    Möödunud reedel Rahvusraamatukogus peetud intellektuaalomandi (IO) seminar näitas selgelt uusi trende, mis Eestis ja Euroopas on aset leidmas. Kohal olid eksperdid Saksamaalt, USAst, Lätist ja Eestist. Seminari juhatas Prof. Aleksei Kelli Tartu Ülikoolist.

    IO ehk IP (Intellectual Property) ei ole pelgalt autoriõigusi arvestav nähtus. Siia alla kuuluvad ka tehniline looming ehk leiutamine, Disain ja Kaubamärgid , millega tooteid ja teenuseid turul eristatakse ning kaitstakse. Seniks aga kuni meil paremat süsteemi välja mõeldud pole tuleb vanaga läbi ajada ja kui tarvis  ka reformida, millega nüüd siis Eestis ja Lääne-Euroopas agaralt tegeletakse. Eestis on tänaseks peetud 4 IO seminari. Meenutagem, et asi läks käärima just ACTA-ga möödunud kevadel, mispeale peeti Tallinna Ülikoolis esimene IO Foorum Eesti ajaloos ! Sellele järgnes veelgi akadeemilisem üritus Swissotel’is  ja esimene IO seminar Rahvusraamatukogus, kus arutati juba nn IO kodifitseerimist. Viimasega tegeleb nüüd Justiitsministeerium ja sealjuures asuv töörühm mida juhib prof. A.kelli.

    Reedel toimunud seminaril pealkirjaga “The European IP-Framework in a Knowledge-Based Society” tuli jutuks hetkel valitsev olukord kogu maailmas, eriti aga Euroopas. Ettekannetega esinesid Prof. Tõnis Mets (TÜ) , Kai Härmand (Just.M), Mart Kivikas (GmbH), Brett Makens (US Embassy), Prof. A. Kelli (TÜ), Christoph Schewe (U.Lat), Mary-Rose McGuire (Mannheim U, Ger.) Seth Schelden (U.Lat) ja Thomas Hoffmann (TÜ).  Materjalid leiab  Siit . Üheskoos tõdeti reformi vajalikkust kuna vanad IO regulatsioonid ja seadused on ajale jalgu jäänud. Samas leiti, et oluline on ka Ameerikaga sammu pidada. Peamine uudis on aga kahtlemata see, et Eestit nähakse IP-laborina, kus sobib antud reforme testida. Usun isiklikult, et see on hea mõte kuna nõnda saame enam tähelepanu Euroopast ja ka tuge antud valdkonnas. See aga omakorda võimaldab esirinda astuda teemal, mis meil aastakümneid unaruses olnud … 

    * Teate toimuva seminari kohta edastas ka ERR.  Järgmine säärane üritus toimub sügisel.

  • Patendiameti õppepäev taas tulemas

    Posted on October 30th, 2012 Hr. Leo Siemann No comments

    © 2012 Looduskalender.ee

    Eesti Patendiamet korraldab tööstusomandi õppepäeva väikeettevõtjatele Nordic Hotel Forumi Konverentsikeskuses 6.Novembril 2012.

    Vajalik eelregistreerimine  e-posti  aadressil   seminarid@epa.ee või telefonil 6277918. Kava leiad  siit

    Omaltpoolt tahaksin aga viidata asjaolule, et mõiste tööstusomand tekitab minus juba pikemat aega sellise, kuidas nüüd pehmemalt öeldagi – nõukaaegse tunde. Seda sõna kuuldes ja vaadates jääb mulje justnagu oleks tööstusel mingi omand, mis on selline ühtlaselt hall ja laialivalguv nagu soe sült. Omand, millega inimesel pole suurt midagi pistmist kuna see on ju tööstuse omand.

    Vaatasin võrdluseks UK Patendiameti kodulehele http://www.ipo.gov.uk/types.htm  ja oh imet – ei märganud ma seal küll kusagil sellist mõistet nagu tööstusomand, vaatamata sellele , et tegemist on ühe võimsama tööstusriigiga Lääne-Euroopas. Siit võib teha lihtsa järelduse, et antud termin on Ida-Euroopas kasutusel pigem rahva hämamiseks kui millegi selgitamiseks. Kas poleks aeg arenenud maailma riikide sõnavarale üle minna , et mõisted mida kasutame oleksid ühtsed ja selged, et ka talumees saaks aru kui neist udupeentest asjadest räägitakse? See on minu kui ühe väikese leiutaja isiklik arvamus. Võibolla ma eksin kuid nõnda mulle need asjad paraku paistavad pärast 12 aastat eksiilis elamist …

  • Nutikuse faktor on eduka Eesti võimalus.

    Posted on September 30th, 2012 Hr. Leo Siemann No comments

    “Äripäev” 24.09.2012

    Lugesin hiljuti  ”Eduka Eesti”  ideekonkursi kohta ajalehest “Äripäev”, mille ulatas mulle naabriproua Eva, kui me parasjagu bussiga Kuusalust pealinna poole sõitsime. Täitsa lahe, et selline konkurss on EMT, Tallinna Kaubamaja ja Sampo poolt ellu kutsutud ja isegi rahalised preemiad – 10 000, 3000 ja 2000 euri parimatele välja pandud !! Toon siinkohal avalikkuse ette ka oma pisukese idee , mille hiljuti Äripäevale edastasin:

    “Nutikuse Faktor – Eesti tegijaks no.1 ! “

    Kuna Eesti Riigi tootmisvõime kaupade ja teenuste osas on madal, siis teen ettepaneku panustada just meie loomisvõimesse ehk nutikuse-faktorisse. Hiljutine disainikonkurss “Bruno” näitas selgelt, et suudame jätkuvalt teha maailmatasemel disaini ja leiutisi. Nüüd oleks aeg õppida selgeks ja õpetada ka oma lastele kuidas seda kõike omandina kaitsta ja maailmaturule viia. Kui eelnevalt käis Juko-Mart Kõlar /EBS/ välja idee “Igale eestlasele oma ettevõte” siis minu ettepanek on sisuliselt pisut tagasihoidlikum –  igale eestlasele intellektuaalomand.