Leiutajate ingel aastast 2009
RSS icon Email icon Home icon
  • Kuidas kaitsta end intellektuaalomandi varguse eest?

    Posted on May 26th, 2019 Hr. Leo Siemann No comments

    © Leiutajateküla Lotte

    Kuuleme suht sageli, et keegi on kellegi hea idee pihta pannud ja maha müünud. Mida siis teha? Keda süüdistada ja kust õigust nõuda? – Kõik see oleneb kaasuvatest asjaoludest ja just sellest me täna räägimegi.  Alles hiljuti teatas üks mu hea tuttav, et tema idee oli tuntud firma poolt vaikselt ära tehtud just nädal pärast seda kui toimus nende kohtumine. NDA’d kahjuks ei allkirjastatud vaid leiutaja palus lihtsalt konfidentriaalsust, mis aga ei keelanud fimaomanikul endal antud ideed teostada …

    Minu poole on sarnastel põhjustel pöödrunud palju inimesi. Kes on koolis üle lastud, kes kolleegide poolt, kes on ise valel ajal välja lobisenud.  Kõiki neid iseloomustab sarnane kogemus ja teadmine, et nende idee on ära varastatud.

    Elame huvitaval ajal, kus rõhutatakse palju läbipaistvust ja ühisomandit. Seda et ideed on õhus ja kuuluvad kõigile. Jagage ja olge avatud! Kõlab ju uhkelt, võiks öelda et isegi maailmapäästvalt. Tulemus on aga see, et kavalamad pööravad õhku paisatud ideed rahaks kuid idee jagajale jäävad näpud nagu ikka  … Tänane ükssarvikute ja startup ajastu rõhutab ideede ja intellektuaalomandi ühiskondlikku kuuluvust ning suurt jagamise printsiipi. Patente ja muud säärast suisa põlatakse, viidates muutunud ajajärgule. Tegelikult aga luuakse sellega keskond, kus ärksamate poolt õhkupaisatud ideed on vabalt saadaval kõigile ilma, et selle eest tuleks autorile midagi maksta. Tore, kas pole? Ärihaide jaoks on see nii päris kindlasti.

    Kuulen sageli kuidas ka tööstus üksikleidurite töid rotti paneb. Peamine põhjus, mis seda kenasti võimaldab on kallis ja suht segane patendisüsteem, mis ilmselgelt vajaks reformi. Tööstusele muidugi selline olukord sobib ja neil on raha, et oma patendivolinikke ja patenditrolle kinni maksta ning kohtus vaidlemas käia. Eraleiutaja jaoks on see aga suur ja sageli isegi ületamatu kulu, mille tõttu ta patenditaotluse pooleli jätab ja oma viguri vaid iseenda tarbeks kuuris valmis ehitab, ilma et see kunagi seeriatootmisse jõuaks …

    Autoriõiguste kaitsega kujutavas kunstis, muusikas ja kirjanduses on asi märksa lihtsam sest lisada tuleb oma töödele vaid Copyright ja aasta, mille eest riigilõivusid maksma ei pea.

    Aga mida siis ikkagi teha kui sa tajud et su idee on pihta pandud? Kõik sõltub suuresti sellest kuipalju su õigused on eelnevalt kaitstud. Leiutise kaitse ehk patent ja disainkaitse on just need, mis autorile kohtus õiguse annavad. Seetõttu on oluline neile asjadele ka tähelepanu pöörata enne kui sa oma tööd avalikustad. Seega tuleks :

    1. Mitte publitseerida ega oma asjast rääkida avalikult varem kui disain või patent on sisse antud.
    2. Teha reaalne prototüüp, mis töötab
    3. Toota väikeseeria niipea kui võimalik
    4. Oma toode või teenus kenasti ära brändida ja kaubamärk kaitsta
    5. Siis alles teha esimene publikatsioon avalikus meedias
    6. Leida head koostööpartnerid ja töötada oma bränd üles
    7. Müüa ja jätkuvalt publitseerida igal pool, kus sobilik ja kasumlik
    _____________________________________________________________________________________________
    * Võimalus oma uudne toode või teenus ärihai hammaste vahele kaotada on päris suur. Seetõttu NDA  ehk konfidentsiaalsusleping võiks laual ikkagi olla kuid reaalselt kaitseb sind ainult see kui oled oma patendi või disainlahendusena kaitstud toote uue kaubamärgi all turule toonud ja sellest ka publikatsiooni teinud. Nõnda saad sa olla turul esimene orginaalne tegija ehk pioneer ja just seetõttu võib ka mõni ärihai sulle viimaks raha maksta. Kui nad su toodet poes või ajalehesabas ei näe kuid mõte on hea, siis hakkavad nad ise tegutsema. Inimesed on ju nagu harakad – niipea kui hõbelusikat näevad, veavad selle kohe minema !
    ____________________________________________________________________________________________
    Selle kõige jätkuks tahaksin lisada ka isikliku kogemuse oma esimese leiutisega, milleks on panipaigaga kontoritoolKui olin Eesti patendi sisse andnud 2006 aastal, jätkasin seda UK ja USA patenditaotlustega. Kuna mul tollal suurt raha polnud, siis tegin seda ise ja võtsin lihtsalt kui kodutööd, et kogemust saada. Sain küll oma patendid sisse antud kuid menetlused jäid pooleli ja nõnda sai loodud vaid uudsus ja tehtud leiunduslik samm kuid patendikaitset ehk granti ma ei saanud.

    Kümme aastat hiljem, 2017 kirjutas mulle USA patendivolinik, kes kaitses üht väikefirmat keda omakorda üks suurem, nimega Steelcase oli patendiõiguse rikkumise pärast kohtusse kaevanud. Volinik leidis üles minu USA patenditaotluse aastast 2007  ja vastandas selle kohtus, mistõttu Steelcase kaotas kohtuvaidluse. Mõlemad firmad seejuures säilitasid oma tootmis- ja turustamiseõigused kuna minu töö on  Prior Art  ming avalikult kõigile kättesaadav. Seega olin ma andnud oma leiutise lihtsalt ameerika rahvale kasutamiseks mida nad ka rõõmuga tegid. Antud juhul polnud küll tegemist IO vargusega vaid lihtsalt selle ärakasutamisega avalikus õigusruumis. Mina aga nägin oma silmaga kuidas mu esimene leiutis oli laia ilma rändama läinud ja raha teenima hakanud …
    ______________________________________________________________________________________________
    Kirjutasin IO õiguse ja varguse teemal juba 2012 aastal siinsamas Eesti Leiutajas oma esimese loo.
    * Kui soovid mind oma konverentsile või üritusele kõnelema, siis anna märku. Tulen hea meelega : ) 
  • Intellektuaalomand kui riigi majanduse katalüsaator

    Posted on November 9th, 2018 Hr. Leo Siemann No comments

    On selge, et iga riigi areng sõltub tema majandusest. See aga omakorda sõltub inimestest ja loodavast lisandväärtusest mida on võimalik müüa. Vaadates tänast Eestit jääb silma rahva ja ta valitsejate oskamatus intellektuaalomandit kui lisandväärtust korralikult kaitsta ja hallata oma maa hüvanguks.

    Sellest võiks juba pikema loo kirjutada kuna juured ulatuvad siin üsna sügavale. Kohati jääb mulle arusaamatuks, kas on tegemist lihtsalt inimeste harimatusega intellektuaalomandi suhtes või on siin hoopis mängus üks karvane käsi … Nõnda tahaksin ma küsida : Miks ei ole viimase 5 aasta jooksul suudetud valitsuses lõpetada uue IO seaduse loomet ja see on läinud hapuks tänase seisuga? Või miks suleti möödunud kevadel leiutajatele oluline asutus EITK – Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus? Huvitav on siinjuures veel asjaolu, et just EITK oli esimene ja minu teada ka ainuke asutus tänases Eestis, kes on välja andnud Intellektuaalomandi Õppematerjali : http://www.autor.ee/oppematerjalid . Kirjutasin sellest ka loo oma kodulehel  juba 2015 aastal.

    Mitte harvad ei ole need juhtumid, kus minuni jõuavad kuuldused sellest kuidas Eestis intellektuaalset omandit varastatakse. Seda juhtub isegi riiklikul tasemel, kus üle lasevad nii ülikoolid, riiklikud konkursid kui ka startup üritused. Tundub, et laiemas pildis puudub austus inimese loomingu kui ta omandi vastu. Eesti ühiskonnas on säilinud jätkuvalt post-sovjeetlik arusaam, et kõik on kõigi oma ja mõned meist on lihtsalt võrdsemad.

    On näha, et Eesti riigil puudub täna selge intellektuaalomandi õpetamise konseptsioon ja strateegia. Aga miks on see oluline? Arvan, et kuna intellektuaalse loominguga tegelevad inimesed ja ettevõtted loovad lisandväärtust mida on võimalik Eesti riigi arenguks ja õitsenguks kasutada, siis tuleks osata seda ka oskuslikult kaitsta ja kommertsialiseerida. Siia alla kuuluvad autoriõigused, disain, kasulikud mudelid, patendid ja kaubamärgid, mis kõik toovad nii üksikisikule, firmale kui ka riigile sisse kena kopika kui neid korrektselt hallata ja müüa.

    Kokkuvõtteks leian, et kui me intellektuaalomandit korralikult haldama ei õpi, siis pole Eestil suurt lootustki arenenud riikide perre jõuda ja jääme ka edaspidi madala lisandväärtusega maade hulka.

    Leo Siemann
    leiutaja

    * Artikkel ilmus Äripäevas arvamusloona, 13. novembril 2018.

  • Kaubamärk veebis ja sinu kodulehel

    Posted on February 17th, 2017 Hr. Leo Siemann No comments
    Kõigepealt vaatame pisut lähemalt seda, mis asi see Kaubamärk üldse on ja miks peaks teda kaitsma. Juba ammustest aegadest on inimesed püüdnud oma tooteid ja teenuseid eristada. Meenuvad ju meile enamusele sellised kaubamärgid nagu Kalev, Tallink, Ford ja Saku.  Esmalt hakati eristusmärke kasutama hoopis kariloomadel, et nende omanikud saaksid vahet teha kes kellele kuulub. Wikipedia andmetel on Kaubamärk  tähis, mis võimaldab eristada ühe ettevõtja kaupa või teenust teise ettevõtja  samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärk võib olla sõna, väljend, kujutis, tähe- ja numbriühend või nende kombinatsioon. Samuti võib see olla ka heli- või lõhnamärk. Kaubamärgile saab taotleda õiguskaitset teatud kaupade ja teenuste tähistamiseks. Kaubamärke ei patenteerita, vaid registreeritakse Patendiametis. Registreeritud kaubamärgi omanikul on selle kasutamise ainuõigus kaupade ja teenuste loetelus nimetatud klassides. Omanik võib kaubamärgi õiguse rikkumise takistamiseks algatada kohtumenetluse ja aegajalt me sellistest vaidlustest ka kuuleme.

    Read the rest of this entry »

  • Mida teha kui tuleb idee ???

    Posted on October 25th, 2012 Hr. Leo Siemann No comments

    © essentialsofnutrition.com

    Yess, ära tuli ! kuulsin mõni aeg tagasi ühte kena inimest hõiskamas. Mis asi? küsisin ma see peale. Idee tuli noh, vastas sõbrake ja säras rõõmust. Kuule, aga ütle mis ma nüüd sellega peale hakkan? oli ta järgmine küsimus…

    Nõnda võib tõepoolest juhtuda meist igaühega ja esmapilgul ei pruugigi teada kuhu auku või kasti äsja saadud idee sobib.     Statistiliselt tuleb inimesel elu jooksul aga 2-3 suuremat ideed millest võib isegi asja saada. Huvitav on siinjuures veel asjaolu, et samale ideele võivad tulla samaaegselt mitu inimest maailma eri paigus. Nõnda on vähemasti täheldatud paljude leiutiste puhul.

    Seega, kui sul tuluke peas süttib ja idee on mõistlik, siis ole hea ja tee see asi ära niipea kui suudad ! 

    Read the rest of this entry »

  • Kelle käes siis on Eesti know-how ?

    Posted on January 6th, 2011 Hr. Leo Siemann No comments

    Palju on meil räägitud teadmistepõhisest majandusest. Omandi seisukohast lähtudes on ühe firma põhivaras vägagi olulisel kohal Intellektuaalne omand , mis hõlmab patente , kaubamärke , tööstusomandit, disainlahendusi , domeene ja muud sinna juurde kuuluvat. Hiljuti avaldas Eesti Patendiamet kokkuvõtte tabelite näol selles vallast toimuvast. Avanev vaade numbrites on suht karm , et mitte öelda shokeeriv :

    III  Seisuga 31.12.2010 kehtivad registreeringud :

    Kehtivad Patendid  - 1320 , millest Eesti ettevõtetele kuuluvaid  - 78.  Euroopa patente aga vastavalt  3997  ja  2 !!

    * Kauba ja teenusmärkidest kuulub Eesti ettevõtetele umbes kolmandik ehk siis 10 048 registreeringut.

    Põhjaliku ülevaate leiad siithttp://www.epa.ee/client/default.asp?wa_object_id=2&wa_id=758&wa_id_key

    Sellest võib omakorda järeldada paari asja :  1.Eestis on hulgaliselt kasutusel litsensilepinduid. 2.Suurema osa ettevõtete puhul on tegemist tütarettevõtetega ja allhanget teostava tööstusega. Mis aga omakorda tähendab seda , et sisse tuuakse know-how ja välja viiakse toodang, mille müügist saadud raha läheb nende samade välisfirmade kontodele, seda aga juba väljaspool Eestit …

    Et meie suht täbarat olukorda parandada, selleks tuleks probleemiga tegelema hakata juba rohujuure tasandil ehk siis koolipingis.