Leiutajate ingel aastast 2009
RSS icon Home icon
  • Eesti esimene intellektuaalse omandi foorum peeti Tallinna Ülikoolis

    Posted on May 17th, 2012 Hr. Leo Siemann No comments

    © 2012 Dreamstime.com

    Teenusmajanduse Koda kutsus kokku 18-19 mail toimunud Eesti IO Foorumi Tallinna Ülikoolis: “Kas sinu või meie või hoopis nende intellektuaalne omand?”  Kohale tulid mitmed olulised inimesed ja institutsioonid, kes meie riigi arengus kaasa räägivad. Huvitav on siinjuures veel asjaolu, et see oli teadaolevalt üldse 1ne kord kui säärane foorum Eestis toimus, kus samaaegselt nii autoriõigusi kui ka tööstusomandit käsitleti. Loodame, et täna alustatud ümarlaua arutelud viivad meid lõpuks ka konstruktiivsete lahendusteni.

    Omaltpoolt olen astunud kirjavahetusse ja teinud vastavad ettepanekud IO õpetamise suhtes Eesti koolides ja samuti Leiundusfondi loomise osas meie üksikleiutajate tarbeks Hr. Presidendile, MKM-ile ja Justiitsministeeriumile. Kui saan selleks loa, siis avalikustan peatselt ka need kirjavahetused siinsamas Eesti Leiutajas.

    Teame, et käesolev patendiseadus takistab leiutajate tööd ja elu arengut kogu maailmas. Samuti on udused autorikaitse õigused veebis ja veel mitmed muudki olulised asjad. Ehk jõuame siis üheskoos pisut tõele lähemale. Kui see arutelu aga otsest konsensust ja tegevusplaani ei saavuta kuidas meie leiutajaid ja teisi tublisi loovinimesi  toetada, siis on antud üritus vähemasti meie jaoks liiva jooksnud. Kaks päeva peaks olema ilmselgelt piisav aeg selleks, et konkreetsed ettepanekud järgmisse arengukavasse tehtud saaksid.

    Lisainfo ürituse kohta: IO Foorum & www.teenusmajandus.ee

    Kommentaarid Eesti Leiutaja FB lehele palun !

  • Miks ja kuhu kaovad meie leiutised?

    Posted on March 31st, 2012 Hr. Leo Siemann No comments

    ©2012 Kartulivabariik.ee

    On teada tõsiasi et paljud, võiks öelda isegi liigagi paljud Eesti leiutised on meile kaduma läinud. Seda nii majanduslikus kui ka intellektuaalses tähenduses. Tavaline on olukord, kus üks tubli eesti leiutaja lahkub välismaale kuna tema leiutisele pole siin vastavat tööstust ega turgu või puudub kohalikel lihtsalt arusaamine mida tema leiutisega peale hakata. Nõnda saame koostada päris karmi nimekirja nendest leiutistest ja leiutajatest, kes aegade jooksul on Eestist lahkunud. Aga mis siis sellest? – võib mõni küsida. Jah on küll. Majanduslik kahju riigile ehk saamata jäänud tulu ulatub miljonitesse ja täiesti võimalik, et juba ka miljarditesse dollaritesse!

    Põhjuseid miks see nõnda on leidub mitmeid. Esmalt puudub Eesti riigil ühtne ja produktiivne intellektuaalomandi alane konseptsioon. Seetöttu oleme endiselt suht sarnases olukorras kui Eesti Wabariik enne II Maailmasöda. Teiseks ei ole piisavalt arusaamist ja poliitilist tahet riigiametnike hulgas, et seda olukorda muuta. Ja kolmandaks puudub ka Leiundusfond nende üksikleiutajate tarbeks, kes abi vajavad. Nõnda võimegi jätkuvalt näha olukorda kus Eestist lahkuvad nii  leiutised kui ka nende  leiutajad, kes riigile märkimisväärset kasu võiksid tuua.

    Seetõttu tahangi nüüd algust teha Eesti  -Top 5 leiutisega,  vastukaaluks TOP10-le , mille möni aasta tagasi kokku panin, et oleks objektiivsem pilt sellest, millega oleme hakkama saanud ja millest täiega ilma jäänud…

    Ah jaa, et  kuhu nad siis kaovad? Eks enamjaolt ikka välismaale, kus on targemaid inimesi, kes aru saavad millega on tegemist ja kuidas nende asjadega elu paremaks muuta saab – iseenda ja oma ühiskonna heaolu ning jõukust suurendades. Samas on ka neid leiutisi, mis kusagile ülikooli arhiivi lihtsalt tolmama jäävad nagu näiteks leiutaja Herkki Joasoone “3D kinnas”…  Aga mis ja kuhu täpsemalt, loe  – Top 5st. Lehekülje leiad blogi ülemiselt servalt. Kui sul on ettepanekuid, et nimekirja täiendada, siis kirjuta palun : leo@leiutaja.com . Täiesti võimalik et jõuame ühel päeval nõnda välja ka -Top10ni.

    Oleme arengumaa. Kui soovime oma staatust muuta ja jõuda arenenud riikide hulka Euroopas nagu on seda näiteks Sveits või Rootsi, siis peame ka oma suhtumist tublisti muutma. Käesolevaga on ju meie peamisteks tegevusvaldkondadeks transiit ja allhange. Tarvis oleks aga hoopis tõsta tootlikkust – luues uusi tooteid, lahendusi ja brände, mille järgi meid maailmas tuntakse.

    Õhukaitse Suurtükiväegrupi tulejuhtimise rühm ja Karl Papello konstrueeritud automaattulejuhtimisaparatuur T-5, Miidurannas suvelaagris 1935.a. ©2012 Rindeleht.ee

    Jäägu see siis mõtlemisaineks kõigile neile, kes eesti inimeste hea käekäigu ja riigi maine eest vastutavad.

    Loe lisaks:  http://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/viewtopic.php?f=34&t=4931

    PS. Ilma autori nõusolekuta ei ole lubatud siit tekstist ühtegi mõtet välja rebida, kopeerida ega lihtsalt varastada. Leo Siemann ©2012

  • Kes toetaks Eesti leiutajaid?

    Posted on March 21st, 2012 Hr. Leo Siemann No comments

    www.ostrichheadinsand.com

    Vaatamata sellele, et kuuleme meediast jätkuvasti kui hästi meil asjad on, siiski jõuavad minuni e-kirjad, mis räägivad kohati suisa vastupidisest olukorrast. Pealtnägijana paistab, et riik on jaanalinnu kombel oma pea innovatsiooniliiva alla pistnud ja seda, milliste raskustega meie üksikleiutajad tegelikult silmitsi seisavad ei näe ega kuule. Vastavad institutsioonid, kes võiksid antud teemaga tegeleda on küll osaliselt olemas kuid puuduvad ressursid või mis veel hullem – arusaamine . Küll otsitakse vingeid disainereid tootearenduse üritustele aga samas kui üks vinge leiutaja a la disainer otsib abi oma leiutise suhtes, siis saadetakse ta … projekti kirjutama selle asemel, et talle professionaalset leiundusalast abi pakkuda.

    Siinkohal räägin ma ikka nendest leiutajatest, kes ise oma leiutisi nokitsevad. Selge see, et need kes ülikoolide juures töötavad omavad ka meeskonda, kes uuringuid teostab, patente vormistab, projekte kirjutab ja ka prototüübi tegemisega toime tuleb. Kuna aga üksikleiutajatel sellised võimalused üldjuhul puuduvad, siis ei jäägi vaestel meestel ja naistel muud üle kui oma elekrtiauto ise kuuris valmis teha ja sellega siis lihtsalt leiva järele sõita, sest ega siinkohal ju mingist normaalsest tootearendusest, seeriatootmisest ja marketingist rääkida ei saa. Samas aga läheb uudsuse moment nönda suht lühikese aja jooksul kaduma ja ka riigil jääb raha saamata, mis korraliku ettevõtmise korral oleks ju saada võinud.  Mul oleks siinkohal ka üsna mitu näidet tuua kuidas Eestis “arusaamatuks” jäänud leiutis läänes kenasti pappi teeb või lihtsalt “imikueas”  suri kuna piima ei antud!  Aga ka sellest ei kannata ju meie üliinnovatiivses Eestis rääkida. Või siiski kannataks?

    Read the rest of this entry »

  • “Hakkab juba tulema !”

    Posted on October 7th, 2010 Hr. Leo Siemann No comments

    MKM teatas hiljuti , et toetab Start-up Estonia programmi loomist 58 Miljoni Eesti krooniga. Tuu om siis maakeeli selline projekt, mis alustavaid ettevõtteid toetaks.  Tubli igatahes ! Nüüd on meil neid fondisid ja taskuid juba üsna mitu kust raha saaks küsida kui miskit äri tarvis käima tõmmata.

    Paraku aga ei ole kõik meist sugugi naturaalsed ettevõtjad ega ärimehed. Mõned on lihtsalt leiutajad, kes oma ideega avalikkuse ette tulevad või isegi viguri valmis teevad. Müügitööks neil aga anne ja oskused puuduvad ning ettevõtlust alustada ei soovigi. Mida siis peale hakata ? Varases staadiumis pole ju riskikapitali mehed teemast huvitatud. Enne ikka patenti ja äriplaani näha tarvis kui raha sisse panna julgeb.  Sama nüüd ka riigil – Toetame ettevõtlust ! Aga selleks tuleb ju oma õigused enne ära kaitsta kui miskit ette võtta saab. Kes aga toetab siis nende I.O. õiguste kaitsmist ja aitab hädas olevat leiutajat ? – Seda vaadaku igaüks ise ! Nõnda juhtubki olukord, kus suisa ülikoolis ei saada aru mõne leiutise kasutegurist ja too leiutis näiteks USAsse “jalutab”. Või juhtub , et leiutaja ei soovinud oma ideed ülikoolile kinkida ja ülikool ei huvitunud aitamast. USAs aga saadi aru , millega on tegemist ja leiti varane toetusvõimalus. Tiba hiljem kui asi juba toimis leiti ka riskikapital ja nõnda jäigi Eesti taaskord oma võimalusest ilma ! Selliseid lugusid on nüüd juba mitu tükki kuulda olnud ja lehedki kirjutanud.

    Leiutaja võib ju hakata läbi häda ettevõtjaks kuid kas peab ? Seetõttu olekski meil tarvis puhtalt leiundusele suunatud fondi , mis varases staadiumis leiutajat aitaks.  Kui leiutaja ise ette võtta ei soovi saab ta oma I.O. ära litsenseerida ja leiutamisega edasi tegeleda, mitte ei pea aga endast “müügimeest välja vägistama”.

    Loodan, et saame Leiundusfondi  siiski viimaks loodud. Nõnda võin ehk ka ise enam leiutamisega tegeleda ja ei pea süsteemi kaikaga taga ajama : )

  • Milleks on tarvis Leiundusfondi ?

    Posted on August 30th, 2010 Hr. Leo Siemann No comments

    Sellest on nüüd räägitud juba sama kaua kui .EE domeeni vabaks laskmisest. Tippdomeen vabanes küll viimaks suure hilinemisega  kuid Eesti Leiundusfondist pole ikka veel asja saanud. Milles on siis kala ? Kas tõesti ei saada riigiaparaadis aru leiunduse ja ettevõtluse otsestest seostest ???

    Selge on , et iga uus ettevõte peab pakkuma senisest effektiivsemat teenust või toodet , et turule tulla ja seal ka püsida. See on riigile kasulik kui uued ideed toetatud saavad , sest siis on ka mille baasil uusi ettevõtteid rajada. Raha aga laekub riigile tagasi maksude näol. Selge , et enne tuleb ikka külvata kui lõigata saab.

    Loeme uudistest , et Soomlane leiutab 30 korda rohkem kui eestlane ja et rootslane saab riigilt 10 000 raha kui on leiutise idee vormistanud. Lisaks annab Rootsi riik veel 60 000 raha idee teostamiseks ! Rikas riik võib , kuid vaene riik peab !! – ütleks siinkohal. Kui me seda Eesti asja ei tooda, kes meid siis teab ? Riiki tuntakse ikka selle järgi mida ta teeb. Võtame näiteks Sveitsi – Kohe meenuvad kvaliteetsed kellad ja pangad. Saksamaa – autod ja optika. Inglismaa – Top gear ja The Beatles.  See on bränding ja müügitöö millega meil tuleb tõsiselt  tegelema hakata , et Eesti oma tooted maailmaturule saaks.  Vahendustegevus ja asjade ühest kastist teise tõstmine lisaväärtust ei loo. Transiidirahad pannakse küll taskusse ja makse makstakse kuid lisaväärtusi ei looda. Selleks ongi tarvis toetada uusi ideesid ja ettevõtlust , et tekiksid meie Eesti riigile omased väärtused , mida oleks maailmale müüa. Siis oleks ka inimestel tööd ja leiba ning ei peaks välismaale tööd kerjama minema.

    Eesti Leiundusfond oleks institutsioon , mis toetaks meie oma uusi tooteid ja nende loojaid. Ainult vähesed leiutajad suudavad teha samas ka müügitööd. Enne seda on aga tarvis tootearendusse investeerida , milleks vaesel leiutajal üldjuhul raha puudub ja nõnda see leiutis sööti jääbki …

    Sellele jutule lisaks tahaksin viidata ka Hr. Toom Pungase artiklile Äripäevas 2007 aastal : http://www.ap3.ee/?PublicationId=a8c3b184-5b75-4aab-9c4c-a8ec821ec6ef

    Loodan , et need kelle käes on võimalus seda olukorda muuta , suhtuvad asjasse ettevõtlikult.