Leiutajate abimees aastast 2009
RSS icon Email icon Home icon
  • Leiutaja Hando Kruuvi nägemus planeet Maa sünnist

    Posted on October 15th, 2016 Hr. Leo Siemann No comments
    Vaid mõned päevad tagasi saatis “Tartu Da Vinci”, tuntud Eesti leiutaja ja vabadusvõitleja Hando Kruuv mulle järgneva loo, mille nüüd siinkohal tema nõusolekul avaldan : 
    _____________________________________________________________________________________________
    “NII SÜNDIS MEIE PLANEET MAA”
    _____________________________________________________________________________________________
    _____________________________________________________________________________________________
    Rohkem kui pool sajandit tagasi käsitleti Tartu Füüsika- ja Astronoomia Instituudi seminaril spektroskoopia rakendamist taevakehade koostisainete uurimisel. Käsitlusel olid materjalid spektraalanalüüsi tulemustest, kus toodi välja, et Päikese ja Maa koostisosad on küllaltki sarnased ning sellest järeldati, et need taevakehad võiksid olla sugulased. Kui tihedalt ja kuidas need sugulussidemed said tekkida, jäi saladuseks ja minu jaoks ei ole piisavalt tõena võetavat lahendust leitud või ei ole ma seda lihtsalt kuulnud. Nii idaneski mul sellest oma versioon koos oma tõekspidamiste, tõestuste ja arvutustega, mille esitan alljärgnevalt. Vikipeedia andmetel (https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike) on Päike 4,57 miljardit aastat vana. Ajavahemiku sisse sellest tänaseni mahuvad kõikvõimalikud arenguastmed (nii gaasiline kui ka tahke)  ja ka selline periood, mil Päikese sisemus oli tahke ning pind vedel ja põlev …
  • 12 Nõuannet igale leiutajale

    Posted on January 7th, 2016 Hr. Leo Siemann No comments

    Tunduvalt lihtsam on leiutada kui sul kõik abistruktuurid olemas ja meeskond seljataga. Nõnda toimetatakse pea kõigis maailma teadusasutustes ja suurfirmades kus R&D osakondadesse paigutatakse miljoneid ja isegi miljardeid dollareid. Tulemusi näeme käepeal tiksumas, teepeal kihutamas ja taevas lendamas. Sellest räägivad meile ilmekalt ka Discovery Science ja mõned teised põnevad Tv kanalid. Juhul kui aga Sinul eraisikuna tekkib üks asjalik tehnoloogiline mõte kuid pole sääraseid meetmeid ja struktuure, mida siis peale hakata? Kuidas end kaitsta leiutise varguse eest ja jõuda siiski maailma? Toon ära siinkohal 12 nõuannet kuidas võiks Eesti oludes edasi liikuda:

    1. Hoia oma idee konfidentsiaalsena - Tähendab, et ära räägi sellest avalikult meedias, internetis ega kusagil ideekonkursil enne kui oled ta ära kaitsnud ! Muidu kaotab su leiutis või lahendus uudsuse ja seda ei saagi enam üheski patendiametis registreerida. Lisaks varitseb veel oht, et koopia ehk copycat’ kusagil enne valmis saab kui sinu orginaal.

    2. Uuri asja - Googleda ja tuula kõikvõimalikes andmebaasides, et näha kas su möte on ikka tõepoolest uudne. Vaata lahtiste silmadega ringi ka Ebays ja teistes neti- ning pärispoodides. Suhtle ekspertidega.

    Read the rest of this entry »

  • WIPO hindas noort leiutajat

    Posted on December 11th, 2015 Hr. Leo Siemann No comments

    “Teie viite Eestit edasi” ütles President Toomas Hendrik Ilves oma kõnes enne kui nutikamatele koolipoistele ja tüdrukutele auhindu jagama hakkas …  Seekord juba 8. korda peetud Õpilasleiutajate Riiklik Konkurss oli suurim mida nähtud. Züriile esitati 755 ideed, 844 autorilt 82-st Eesti koolist. Konkursi preemiafond oli kokku 25 950 eurot ja võõrustajaks TTÜ Mektory.

    Eesti Patendiameti peadirektor tublile leiutajale auhinda üle andmas …

    Eriliseks tegi aga selle aasta sündmuse minu jaoks asjaolu, et leidus üks töö, mille piltigi seinale ei näidatud ja seda lihtsal põhjusel, et mitte leiutise uudsusprintsiipi rikkuda. Tegemist oli Põlva Ühisgümnaasiumi 8. klassi õpilase Marken Järve leiutisega “Haamer Hammer”. Noore leiutaja töö oli nõnda asjalik , et sel puhul oli kohale tulnud ka Patendiameti peadirektor hr. Margus Viher, kes leiutajale WIPO auhinna üle andis. Säärane tähelepanu juhtus minu äranägemist mööda küll esmakordselt Eesti ajaloos, mis on igati tore ja julgustav  :)

    Õnne ja edu kõigile noortele leiutajatele oma tööde edasiarendamisel ja turustamisel !!

    * Põhjalikumad kokkuvõtted üritusest tegid  Eesti Teadusagentuur,  Novaator  ja  Delfi Noorte Hääl.

  • Miks leiutajad vajavad meie toetust?

    Posted on December 28th, 2014 Hr. Leo Siemann No comments

    Üldlevinud arusaama kohaselt peaks iga eestlane end ise aitama ja seda enam kui sa oled leiutaja. Tegelikkus on aga hoopis see, et tehnoloogilised mõtted tabavad sageli ka neid inimesi, kellel puudub selleks igasugune ettevalmistus. Just nõnda antakse meile uusi ideid kõrgemalt mõne probleemi lahendamise või tegevuse käigus. Idee võib tekkida ka üsna ootamatus olukorras või lihtsalt hommikul ärgates ning isegi peldikus istudes : ) Mida siis ikkagi teha kui sind üks selline idee äkitselt on tabanud? Nutikamad leiavad alati võimaluse teostuseks kuid enamus meist kahjuks mitte ja nõnda tähendab see vaid üht – uued ideed jäävad sageli kusagile sahtlipõhja lebama või unustatakse mõne aja pärast sootuks. Nõnda tabas ka üks isevärki idee Londonis elavat amatöörleiutajat Trevor Baylis’t kui ta parasjagu oma kodus televiisorit vaatas …

    Nagu näha oli tulemuseks see, et hr. Baylis läks oma töötuppa ja seal vändast laetava raadio valmis leiutas. Vähe sellest, tänaseks on sellel raadiol ka päikesepatarei ning sinna külge saab laadimiseks kinnitada veel taskulambi ja mobiiltelefoni :) See on aga juba innovatsioon, mis põhineb leiutistel. Just nõnda tuleb seda mõista , sest ilma eelnevate leiutisteta ei oleks olnud ei temal ega ka meil suurt midagi innoveerida.

    II Maailmasõja järgne Jaapan, sai oma olukorrast väga selgesti aru ja palus inimestel leiutama hakata. Tulemuseks on riik mida täna teame kui tehnoloogiliselt üks arenenumaid maailmas. Oleme siin juba enam kui 20 aastat oma riiki üles ehitanud kuid ei EAS, MKM ega Arengufond pole veel aru saanud, et innovatsiooni kui sellise aluseks saavad olla vaid leiutised, mille loomist peame toetama. Huvitav kaua veel läheb enne kui see lihtne printsiip kohale jõuab? Julgen nõnda väita vaadates intellektuaalomandi alast nõrkust ja madalat rahvuslike patentide arvu tänases Eestis. Teadaolevalt vaid umbes 30% meie ettevõtetest kasutab intellektuaalomandit kui strateegiliselt olulist vara oma firma portfellis (EITK.ee). Rahvuslike granditud ehk välja antud patentide arv aastas on aga kusagil 20-40 vahel, mis on paremal juhul kohane vaid arengumaale. See aga tähendab omakorda, et välisfirmade patendid ruulivad’ meie majandusruumis, teenides kasumit, mis kusagil mujal välja võetakse.  Kui me soovime suurendada lisandväärtuse loomist riigis, et seeläbi tõsta meie majanduslikku võimekust, peame ilmselgelt panustama intellektuaalomandisse. Seega peame aitama ka meie leiutajatel leiutada, et tekiks rahvuslik intellektuaalne kapital mida oleks võimalik kommertsialiseerida. Aga kuidas seda teha? Vastus on lihtne - tuleb luua tugistruktuurid, mis aitaks meie inimestel senisest märksa tõhusamalt oma leiutisi registreerida, prototüüpida, seeriatootmisesse juurutada ja maailmaturule viia. IT sektoris on arenguid juba märgata kuid mehhaanika poolel ehk siis päris asju ja tooteid luues on meie võimekus jätkuvalt üsna madal. Sellega tuleks aga ruttu tegelema hakata kui soovime kunagi arenenud riikide perre jõuda.

    Trevor Baylis’e  firma, mis Inglismaal leiutajaid toetab, asub siin: www.trevorbaylisbrands.com  

    Head avastamist ja teretulemast leiutajate maailma! 

  • Ahhaa Kutsub Leiutajaid Laadale !

    Posted on May 27th, 2014 Hr. Leo Siemann No comments

    Kuigi Leiutajateküla Lotte rokib juba täiega nii toidupoes kui ka lastemaailmas, ometi pole leiutamine kui loovtegevus Eestis veel eriti popiks saanud. Ilmselt peame siis pisut  ootama kuni Lotte põlvkonna lapsed suureks kasvavad ja ka päriselt leiutama hakkavad. Igal juhul on tandem Janno Põldma ja Heiki Ernits teinud ära tubli töö, et see olukord meie riigis võiks muutuda. Sisuliselt kuni Lotte ajani oli ju kuvand leiutajast kui Jaan Tatikast, kes vanniga maja katusel lennuharjutusi teeb või siis Hannes Võrnost, kukk kaenlas, Kreisiraadio Patendiametis … Igal juhul polnud see cool’ vaid pigem kuvand leiutajast kui veidrikust. Kahjuks ei seostu veel tänagi enamus Eesti inimestele Skype, Dyson Blade või kasvõi tavaline veekeedu kann leiutistena, mille kord keegi nutikas inime välja mõtles ja Patendiametis  arvele lasi võtta. Sääraseid vidinaid’ on aga kõik kohad täis. Ükskõik kuhu me ka ei vaataks, igal sammul märkame leiutisi, kui nüüd just päris vaba loodus välja arvata.

    Tundub, et just seetõttu ongi Teaduskeskus Ahhaa nõuks võtnud korraldada üks korralik leiutajate laat, et leiutaja kui loovisiku kuvandit ühiskonnas tõsta ja et samas ka ühendada kõikvõimalikke nokitsejaid, leiutajaid, teadlasi ja muidu teemast huvituvaid noori ja ka vanemaid inimesi. Leiutajate Laat ehk siis Tartu Mini Maker Faire toimub esmakordselt 26.Septembril,  AHHAA Teaduskeskuses , Teadlaste Öö festivali raames.

    Rohkem infot ürituse kohta ja registreerimise vormi leiad  siit

  • Räägime aiast ja aia august

    Posted on March 31st, 2014 Hr. Leo Siemann No comments

    Jalutasin pühapäeva varahommikul TTÜ mändide all Mektory poole, kuulasin kevadist linnulaulu ja vaatlesin kuidas aafriklane vanal staadionil oma jooksutrenni tegi. Ilmselgelt inspiratsiooni saades ülikooli vaimust, kes oma kohalolekut ilmutas, tekkisid mul järgnevad mõtted: “Tore on see Eesti innovatsioonimull küll – Igaüks ajab oma rida, oma nurgas ja omas keeles. Kurb on ainult see, et üksteisest suurt aru ei saada ja seetõttu on ka arengupeetus ilmne.” Selgitan siis lähemalt: Riigiteenistujad pursivad kantseliiti ja maamehed panevad villast. Kui nimetad ministeeriumis sõna “leiutaja” või “leiutis” siis kehitatakse õlgu ja vastatakse seepeale: “Meil on innovatsioon.” Ei tea kas nad ise ka õieti aru saavad, mis loom see innovatsioon on ja kuskohast ta tuleb? Aga sõna “leiutaja” ei kannata ka suhu võtta, sest mine sa tea muidu võib veel see ministeeriumi- või eurotool kõikuma hakata … Samas aga kui ma maamehelt küsin, et kus su innovatsioon on? Siis vastuseks võin ma sellise küsimise peale lihtsalt kolakat saada! Vähemasti sõimu teenin ma välja küll seetõttu, et ma asju õigete nimedega ei nimeta.

    Lugedes MKM-i 84 leheküljelist arengukava aastateks kuni 2020 ei suutnud ma küll tuvastada selles ei leiutajat ega leiutist. Sellisel juhul võiks ju ka leiutajate keeles öelda, et uudsus puudub. Aga kui ei ole uudsust , siis pole ka arengut. Asju lihtsalt teiste sõnadega ringi nimetada pole just suurem kunst, hoopis raskem on aga teha midagi niisugust, mida annaks rakendada riigi majandusarengusse nõnda, et tekkiks lisandväärtus ja rahva jõukus kasvaks.

    * Päev jätkus Mektorys EAS-i tootearenduskoolitusega , kus õppisin juurde mõned uued sõnad ja kohtusin uute tegijatega. Kokkuvõtteks tuleb aga tõdeda, et arenguruumi jätkub meil veel küllaga.

  • Kuhu Kaovad Eesti Miljonid?

    Posted on December 26th, 2013 Hr. Leo Siemann No comments

    ©Associated Newspapers Limited

    Ajal, mil Eesti otsib jätkuvalt teed arenenud riikide hulka peame endalt küsima: Mis on see mida meil tarvis läheb, et sinna jõuda? Hoolikalt läbi mõeldes selgub, et tarvis läheb õige paljusid asju, mis vaid üheskoos ja järjepidevalt eksisteerides võivad viia lõpuks soovitud tulemuseni. Kindlasti on selleks olulised töökus, haritus, visadus ja järjepidevus kuid samas peame suurendama ka loovuse osakaalu riigi majandusarengus. Viimasel ajal on meil hakatud rääkima loomemajandusest aga sellest, kuidas riigi kodanikud saaksid ka tehnoloogilisele majandusarengule personaalselt hoogu anda palju veel ei kuule. Mõeldes nüüd esmalt sellele, millest tänases Eestist kiideldakse – IT sektorist ja idufirmade loomisest – tahan ma küsida: Kus kohast see idu siis õieti alguse saab? Loogiline vastus oleks ju et seemnest. See aga viitab omakorda leiutisele, uudsele disainile või teenusele millega turule minnakse. Asi millele soovin meie rahvateenrite tähelepanu pöörata on justnimelt see kuidas me nende seemnete ja idudega ehk siis intellektuaalse omandiga ümber käime.

    Aastatel 1932-1938 lahkusid Eestist teiste hulgas 2 meest, kelle tehnoloogiline looming oli väärt enam kui Eesti riigi aastane eelarve !! Need mehed olid: Karl Papello ja Walter Zapp.  Julgen väita, et mõlemad mehed olid oma ajastu geeniused, kelle leiutisi suudame alles tagantjärele õieti hinnata …

    Read the rest of this entry »