Leiutajate ingel aastast 2009
RSS icon Email icon Home icon
  • Miks peaks Eesti riik oma üksikleidureid toetama

    Posted on July 11th, 2019 Hr. Leo Siemann No comments

    Eesti Edison – Karl Papello © VainoKallas.ee

    Kui nõuka ajal said leiutajad riikliku preemiat ja autoostu lubasid siis nüüd, eesti ajal peavad nad vaatama ise kuidas hakkama saavad. Tean isiklikult üsna mitut üksikleidurit, kes täna abi vajaksid, et oma leiutis turule tuua. Kahjuks pole ma aga ise veel nii rikas, et neid aidata saaksin ja just seetõttu teile järgneva loo kirjutangi.

    Kõigepealt selgitame, kes on see üksikleidur kes toetust väärib. Ta on leiutaja, kes tegutseb iseseisvalt ehk siis leiutab tööst vabal ajal, et oma elu ja maailma parandada. Ta võib olla ka lihtne koduperenaine, õpilane, töötu, invaliid või pensionär. Enamus üksikleidureid ei soovi kunagi hakata ettevõtjaks ja seetõttu on ka nende võimalused piiratud, et riikliku toetust saada mida EAS ettevõtjatele pakub. Üksikleidurina võiks käsitleda ka leiutajat kellel on oma firma.

    Miks riik oma üksikleidureid toetama peaks on küll puhas intelligentsi küsimus. Selge see, et need kes ise hakkama saavad abi ei küsi. Küsivad ikka need kellel prototüübi ehitamiseks, patenditaotluseks ja toote turuletoomiseks vahendeid napib. Riik annab ju oma kodanikule täpselt nõndapalju raha, et ta kuidagi veel toime tuleks. Igasugused ootamatud kulud ajavad aga inimesed halliks. Kust kohast peaks võtma pensionär, invaliid või õpilane selle 1000 eurot mida patendivolinik patendiuuringuks ja patendi vormistamiseks küsib? Selge see et volinik peab oma keeruka töö eest makstud saama aga kes seda maksta jaksab? Nii jääbki üksikleiduri töö lauasahtlisse või kuuri alla seisma. Paremal juhul jaksab ta töötava prototüübi ehitada, et seda siis omatarbeks kasutada. Mingisugusest seeriatootmisest ei saa juttugi olla kui patendiõigused on kaitsmata. Muidu varastab selle idee mõni tööstur lihtsalt ära. Nüüd kui see juhtub olema kohalik tööstur, siis kannatab vaid paljaks varastatud leiutaja kui aga võõramaalane, siis kannatab ju kogu Eesti riik intellektuaalomandi varguse käes. Nõnda ongi Eesti kaotanud tänaseks juba miljoneid eurosid ja kaotab ka edaspidi kui me midagi ette ei võta.

    Eesti innovatsioonitoetused pärinevad täna suures osas Lääne-Euroopast, mille kasutamise effektiivsus on jätkuvalt madal. Vähemalt nõnda teatab meile  MKM’i Tõhustamiskava raport  : Ettevõtluse ja innovatsiooni toetamiseks suunab Eesti riik aastas ca 250 miljonit eurot, millest 92,5% moodustab välisabi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest. Kuigi Eesti konkurentsivõime on järk-järgult paranenud, siis mitmed rahvusvahelised organisatsioonid  nagu OECD ja IMF on juhtinud tähelepanu, et Eesti peaks parandama innovatsioonipoliitika tõhusust, sest riiklikud kulutused teadus- ja arendustegevusele ei ole suurendanud kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti ega aidanud tõsta tootlikkust. Samadele väljakutsetele viitab ka Euroopa Komisjon oma 2018. aasta aruandes Eesti riigi kohta. Eesti ettevõtluse ja innovatsiooni valdkond vajab Euroopa Liidu toetusete vähenedes ning senise tulemuslikkuse parandamiseks muutust”  Seega tundub mulle, et olukord on üsna tõsine.

    * Selgituseks : Sõna innovatsioon on kanselliit. See on ametnike omavaheline keel raha ümberjaotamiseks. Kui vaatame endi ümber, siis näeme igal sammul leiutisi. Kui ei oleks leiutisi, siis ei oleks ka mida innoveerida. Nii lihtne see ongi.

    Viimase kümnendi jooksul on Eestit vallutanud Ameerika moodi idufirmade buum. Kuigi IKT osatähtsus on tõusnud ja moodustab juba enam kui 10% SKP-st ometi on ka sellest vähe, et olulist nihet ühiskonnas põhjustada, mis meie majanduslikku kasutegurit märgatavalt suurendaks. Milles on siis probleem, et me ikka veel rattaid maast lahti ei saa?

    Read the rest of this entry »

  • Mis asi on Arcallia?

    Posted on November 14th, 2018 Hr. Leo Siemann No comments

    Küsimustele vastab Arcallia asutaja ja CEO Kalle Köömnemägi. Intervjueeris Leo Siemann

  • Soome-Eesti leiutajate Sümpoosion 2018 toimub Ravilas

    Posted on May 10th, 2018 Hr. Leo Siemann No comments

    Juuni algul, täpsemalt 1-3. toimub Ravila mõisas Kose lähedal üks suuremat sorti kokkusaamine meie põhjanaabritest leiutajatega. See on juba kolmas avalik üritus, kus leiutajad oma töid presenteerivad ja investoreid ning tööstureid kuulama ootavad.

    Kuulsin hiljuti ürituse korralduskomiteelt, et seekord on oodata veelgi suuremat kokkusaamist kui möödunud aastal Mustjõe Kõrtsitalus. Viimane aga oli vägagi õnnestunud üritus ja seda nii oma sisu kui ka koha poolest. Esitlused toimusid kogu päeva, süüa ja juua anti hästi ning kohapeal oli olemas ka suitsusaun ja suur pada , milles leiutajaid veel hiljemgi helgemate mõtete tarvis keeta” sai  :)  Tundub, et selline vabaõhu vormis ettekannete ja saunaformaat sobis meestele päris kenasti. Seekord on aga otsustatud latti tõsta ja üritus Kose lähedal asuvas Ravila Mõisas korraldada, mis oli tuntud Eesti esimese leiutaja ja lenduri Peter, August Friedrich von Manteuffeli  (1768-1842) elupaik. Kuulda on, et just sellel aastal tähistatakse tema 250. sünnipäeva. Sel puhul on plaanis ka üks lustakas vabaõhu teatritükk, mida juulikuus tervelt üheksal korral maha mängitakse.

    Sümpoosionile on oodata leiutajaid ja külalisi  Eestist, Soomest, Rootsist, Norrast ja veel kaugemaltki. Korralduskomiteesse kuuluvad Ardo Pärna, Kari Kaila, Aavo Murutalu ja Eesti Leiutajate Liidu peasekretär Kalle Köömnemägi.

    Kui soovid üritusest osa saada, siis ei ole veel hilja registreeruda. Selleks palun saada email : ardo.parna@gmail.com . Leiutiste esitlused algavad laupäeval, 2. juuni hommikul kell 10.00

    * Muude põnevate asjade hulgas tuleb esitlemisele ka üks asjalik leiutis Inglismaalt ehk siis Ecomotus’e vesiniklahendus sisepõlemismootoritele , mille töötavat mudelit saab ka oma silmaga kohapeal näha. Selline lisaseade on juba kahele autole Eestis paigaldatud ja võin kinnitada, et too seade keskeltläbi 20% kütust kokku hoiab, heitgaase vähendab ja tõmmet’ parandab. Kui kellelgi on huvi selle leiutise vastu, siis palun võtta ühendust : leo@leiutaja.com

    ** Sõna  Sümpoosion  tähendab vana-kreeka keeles intellektuaalset vestlust ja meelelahutust pärast õhtusööki koos mõõduka veinijoomisega  :)

  • Leiutaja Hando Kruuvi nägemus planeet Maa sünnist

    Posted on October 15th, 2016 Hr. Leo Siemann No comments
    Vaid mõned päevad tagasi saatis “Tartu Da Vinci”, tuntud Eesti leiutaja ja vabadusvõitleja Hando Kruuv mulle järgneva loo, mille nüüd siinkohal tema nõusolekul avaldan : 
    _____________________________________________________________________________________________
    “NII SÜNDIS MEIE PLANEET MAA”
    _____________________________________________________________________________________________
    _____________________________________________________________________________________________
    Rohkem kui pool sajandit tagasi käsitleti Tartu Füüsika- ja Astronoomia Instituudi seminaril spektroskoopia rakendamist taevakehade koostisainete uurimisel. Käsitlusel olid materjalid spektraalanalüüsi tulemustest, kus toodi välja, et Päikese ja Maa koostisosad on küllaltki sarnased ning sellest järeldati, et need taevakehad võiksid olla sugulased. Kui tihedalt ja kuidas need sugulussidemed said tekkida, jäi saladuseks ja minu jaoks ei ole piisavalt tõena võetavat lahendust leitud või ei ole ma seda lihtsalt kuulnud. Nii idaneski mul sellest oma versioon koos oma tõekspidamiste, tõestuste ja arvutustega, mille alljärgnevalt esitan :
          1960. aastal käis instituudi töökojas, vanas W.Struve tallis, vilgas aparaadi ehitus. See pidivõimaldama juba teadaoleva teooria kohaselt kasvatada leelishalogeniid kristalle. Selle seadme ehitamisel osalesin ka mina. Esimesteks eksperimentaatoriteks olid 60-ndate alguses Aarne Maaroos, Nelli Jaanson ja Lauri Ploom. Nende tööde tulemusena sai paika tehnoloogia ja nad ka tootsid kristalle. Minul kui harrastus-juveliiril oli tõsine huvi teemantide tekkemehhanismi vastu, oli tahtmine neid ka kasvatada ja lihvida briljantideks. 1970. aastal levis info tehisteemantide valmistamisest ja nende tehnoloogia keerukusest. Mulle sai selgeks, et sellist arenguperioodi meie planeedil olnud ei ole, kus peaaegu, et ei millestki või sogasest materjalist jõgede setetes, uhtorgudes, kõrbeliiva sees, vulkaani kraatrites või paakunud kvimites tekkisid eri Maa kihtide erinevates sügavustes ja suurtes kogustes, isegi tonnides, teemandid.
    (Lõik lisatud 14.01.2019)
  • 12 Nõuannet igale leiutajale

    Posted on January 7th, 2016 Hr. Leo Siemann No comments

    Tunduvalt lihtsam on leiutada kui sul kõik abistruktuurid olemas ja meeskond seljataga. Nõnda toimetatakse pea kõigis maailma teadusasutustes ja suurfirmades kus R&D osakondadesse paigutatakse miljoneid ja isegi miljardeid dollareid. Tulemusi näeme käepeal tiksumas, teepeal kihutamas ja taevas lendamas. Sellest räägivad meile ilmekalt ka Discovery Science ja mõned teised põnevad Tv kanalid. Juhul kui aga Sinul eraisikuna tekkib üks asjalik tehnoloogiline mõte kuid pole sääraseid meetmeid ja struktuure, mida siis peale hakata? Kuidas end kaitsta leiutise varguse eest ja jõuda siiski maailma? Toon ära siinkohal 12 nõuannet kuidas võiks Eesti oludes edasi liikuda:

    1. Hoia oma idee konfidentsiaalsena - Tähendab, et ära räägi sellest avalikult meedias, internetis ega kusagil ideekonkursil enne kui oled ta ära kaitsnud ! Muidu kaotab su leiutis või lahendus uudsuse ja seda ei saagi enam üheski patendiametis registreerida. Lisaks varitseb veel oht, et koopia ehk copycat’ kusagil enne valmis saab kui sinu orginaal. Seetõttu on oluline allkirjastada konfidentsiaalsusleping ehk NDA (Non Disclosure Agreement) enne kui kellegile oma ideest rääkida võib.

    2. Uuri asja - Googleda ja tuula kõikvõimalikes andmebaasides, et näha kas su möte on ikka tõepoolest uudne. Vaata lahtiste silmadega ringi ka Ebays ja teistes neti- ning pärispoodides. Suhtle ekspertidega.

    Read the rest of this entry »

  • WIPO hindas noort leiutajat

    Posted on December 11th, 2015 Hr. Leo Siemann No comments

    “Teie viite Eestit edasi” ütles President Toomas Hendrik Ilves oma kõnes enne kui nutikamatele koolipoistele ja tüdrukutele auhindu jagama hakkas …  Seekord juba 8. korda peetud Õpilasleiutajate Riiklik Konkurss oli suurim mida nähtud. Züriile esitati 755 ideed, 844 autorilt 82-st Eesti koolist. Konkursi preemiafond oli kokku 25 950 eurot ja võõrustajaks TTÜ Mektory.

    Eesti Patendiameti peadirektor tublile leiutajale auhinda üle andmas …

    Eriliseks tegi aga selle aasta sündmuse minu jaoks asjaolu, et leidus üks töö, mille piltigi seinale ei näidatud ja seda lihtsal põhjusel, et mitte leiutise uudsusprintsiipi rikkuda. Tegemist oli Põlva Ühisgümnaasiumi 8. klassi õpilase Marken Järve leiutisega “Haamer Hammer”. Noore leiutaja töö oli nõnda asjalik , et sel puhul oli kohale tulnud ka Patendiameti peadirektor hr. Margus Viher, kes leiutajale WIPO auhinna üle andis. Säärane tähelepanu juhtus minu äranägemist mööda küll esmakordselt Eesti ajaloos, mis on igati tore ja julgustav  :)

    Õnne ja edu kõigile noortele leiutajatele oma tööde edasiarendamisel ja turustamisel !!

    * Põhjalikumad kokkuvõtted üritusest tegid  Eesti Teadusagentuur,  Novaator  ja  Delfi Noorte Hääl.

  • Miks leiutajad vajavad meie toetust?

    Posted on December 28th, 2014 Hr. Leo Siemann No comments

    Üldlevinud arusaama kohaselt peaks iga eestlane end ise aitama ja seda enam kui sa oled leiutaja. Tegelikkus on aga hoopis see, et tehnoloogilised mõtted tabavad sageli ka neid inimesi, kellel puudub selleks igasugune ettevalmistus. Just nõnda antakse meile uusi ideid kõrgemalt mõne probleemi lahendamise või tegevuse käigus. Idee võib tekkida ka üsna ootamatus olukorras või lihtsalt hommikul ärgates ning isegi peldikus istudes : ) Mida siis ikkagi teha kui sind üks selline idee äkitselt on tabanud? Nutikamad leiavad alati võimaluse teostuseks kuid enamus meist kahjuks mitte ja nõnda tähendab see vaid üht – uued ideed jäävad sageli kusagile sahtlipõhja lebama või unustatakse mõne aja pärast sootuks. Nõnda tabas ka üks isevärki idee Londonis elavat amatöörleiutajat Trevor Baylis’t kui ta parasjagu oma kodus televiisorit vaatas …

    Nagu näha oli tulemuseks see, et hr. Baylis läks oma töötuppa ja seal vändast laetava raadio valmis leiutas. Vähe sellest, tänaseks on sellel raadiol ka päikesepatarei ning sinna külge saab laadimiseks kinnitada veel taskulambi ja mobiiltelefoni :) See on aga juba innovatsioon, mis põhineb leiutistel. Just nõnda tuleb seda mõista , sest ilma eelnevate leiutisteta ei oleks olnud ei temal ega ka meil suurt midagi innoveerida.

    II Maailmasõja järgne Jaapan, sai oma olukorrast väga selgesti aru ja palus inimestel leiutama hakata. Tulemuseks on riik mida täna teame kui tehnoloogiliselt üks arenenumaid maailmas. Oleme siin juba enam kui 20 aastat oma riiki üles ehitanud kuid ei EAS, MKM ega Arengufond pole veel aru saanud, et innovatsiooni kui sellise aluseks saavad olla vaid leiutised, mille loomist peame toetama. Huvitav kaua veel läheb enne kui see lihtne printsiip kohale jõuab? Julgen nõnda väita vaadates intellektuaalomandi alast nõrkust ja madalat rahvuslike patentide arvu tänases Eestis. Teadaolevalt vaid umbes 30% meie ettevõtetest kasutab intellektuaalomandit kui strateegiliselt olulist vara oma firma portfellis (EITK.ee). Rahvuslike granditud ehk välja antud patentide arv aastas on aga kusagil 20-40 vahel, mis on paremal juhul kohane vaid arengumaale. See aga tähendab omakorda, et välisfirmade patendid ruulivad’ meie majandusruumis, teenides kasumit, mis kusagil mujal välja võetakse.  Kui me soovime suurendada lisandväärtuse loomist riigis, et seeläbi tõsta meie majanduslikku võimekust, peame ilmselgelt panustama intellektuaalomandisse. Seega peame aitama ka meie leiutajatel leiutada, et tekiks rahvuslik intellektuaalne kapital mida oleks võimalik kommertsialiseerida. Aga kuidas seda teha? Vastus on lihtne - tuleb luua tugistruktuurid, mis aitaks meie inimestel senisest märksa tõhusamalt oma leiutisi registreerida, prototüüpida, seeriatootmisesse juurutada ja maailmaturule viia. IT sektoris on arenguid juba märgata kuid mehhaanika poolel ehk siis päris asju ja tooteid luues on meie võimekus jätkuvalt üsna madal. Sellega tuleks aga ruttu tegelema hakata kui soovime kunagi arenenud riikide perre jõuda.

    Trevor Baylis’e  firma, mis Inglismaal leiutajaid toetab, asub siin: www.trevorbaylisbrands.com  

    Head avastamist ja teretulemast leiutajate maailma! 

  • Ahhaa Kutsub Leiutajaid Laadale !

    Posted on May 27th, 2014 Hr. Leo Siemann No comments

    Kuigi Leiutajateküla Lotte rokib juba täiega nii toidupoes kui ka lastemaailmas, ometi pole leiutamine kui loovtegevus Eestis veel eriti popiks saanud. Ilmselt peame siis pisut  ootama kuni Lotte põlvkonna lapsed suureks kasvavad ja ka päriselt leiutama hakkavad. Igal juhul on tandem Janno Põldma ja Heiki Ernits teinud ära tubli töö, et see olukord meie riigis võiks muutuda. Sisuliselt kuni Lotte ajani oli ju kuvand leiutajast kui Jaan Tatikast, kes vanniga maja katusel lennuharjutusi teeb või siis Hannes Võrnost, kukk kaenlas, Kreisiraadio Patendiametis … Igal juhul polnud see cool’ vaid pigem kuvand leiutajast kui veidrikust. Kahjuks ei seostu veel tänagi enamus Eesti inimestele Skype, Dyson Blade või kasvõi tavaline veekeedu kann leiutistena, mille kord keegi nutikas inime välja mõtles ja Patendiametis  arvele lasi võtta. Sääraseid vidinaid’ on aga kõik kohad täis. Ükskõik kuhu me ka ei vaataks, igal sammul märkame leiutisi, kui nüüd just päris vaba loodus välja arvata.

    Tundub, et just seetõttu ongi Teaduskeskus Ahhaa nõuks võtnud korraldada üks korralik leiutajate laat, et leiutaja kui loovisiku kuvandit ühiskonnas tõsta ja et samas ka ühendada kõikvõimalikke nokitsejaid, leiutajaid, teadlasi ja muidu teemast huvituvaid noori ja ka vanemaid inimesi. Leiutajate Laat ehk siis Tartu Mini Maker Faire toimub esmakordselt 26.Septembril,  AHHAA Teaduskeskuses , Teadlaste Öö festivali raames.

    Rohkem infot ürituse kohta ja registreerimise vormi leiad  siit

  • Räägime aiast ja aia august

    Posted on March 31st, 2014 Hr. Leo Siemann No comments

    Jalutasin pühapäeva varahommikul TTÜ mändide all Mektory poole, kuulasin kevadist linnulaulu ja vaatlesin kuidas aafriklane vanal staadionil oma jooksutrenni tegi. Ilmselgelt inspiratsiooni saades ülikooli vaimust, kes oma kohalolekut ilmutas, tekkisid mul järgnevad mõtted: “Tore on see Eesti innovatsioonimull küll – Igaüks ajab oma rida, oma nurgas ja omas keeles. Kurb on ainult see, et üksteisest suurt aru ei saada ja seetõttu on ka arengupeetus ilmne.” Selgitan siis lähemalt: Riigiteenistujad pursivad kantseliiti ja maamehed panevad villast. Kui nimetad ministeeriumis sõna “leiutaja” või “leiutis” siis kehitatakse õlgu ja vastatakse seepeale: “Meil on innovatsioon.” Ei tea kas nad ise ka õieti aru saavad, mis loom see innovatsioon on ja kuskohast ta tuleb? Aga sõna “leiutaja” ei kannata ka suhu võtta, sest mine sa tea muidu võib veel see ministeeriumi- või eurotool kõikuma hakata … Samas aga kui ma maamehelt küsin, et kus su innovatsioon on? Siis vastuseks võin ma sellise küsimise peale lihtsalt kolakat saada! Vähemasti sõimu teenin ma välja küll seetõttu, et ma asju õigete nimedega ei nimeta.

    Lugedes MKM-i 84 leheküljelist arengukava aastateks kuni 2020 ei suutnud ma küll tuvastada selles ei leiutajat ega leiutist. Sellisel juhul võiks ju ka leiutajate keeles öelda, et uudsus puudub. Aga kui ei ole uudsust , siis pole ka arengut. Asju lihtsalt teiste sõnadega ringi nimetada pole just suurem kunst, hoopis raskem on aga teha midagi niisugust, mida annaks rakendada riigi majandusarengusse nõnda, et tekkiks lisandväärtus ja rahva jõukus kasvaks.

    * Päev jätkus Mektorys EAS-i tootearenduskoolitusega , kus õppisin juurde mõned uued sõnad ja kohtusin uute tegijatega. Kokkuvõtteks tuleb aga tõdeda, et arenguruumi jätkub meil veel küllaga.