Leiutajate ingel aastast 2009
RSS icon Home icon
  • Riho 12 Tuunitud Ratast

    Posted on January 23rd, 2014 Hr. Leo Siemann No comments

    Oma järjekordsel ringkäigul pealinna manu kohtasin ma üht leiutaja-meest kelle hobist on ilmselgelt saanud töö, mis paljude inimeste kulgemise kergemaks teeb ja talle omale ka leiva lauale toob. See mees on mehhaanik Riho Leppik  Hawaii Expressist . Kohtasin Riho nüüd juba paar nädalat tagasi Hawaii peakorteris Pirital, kus ta parajsagu ühte uut chopperit kokku putitas. Juba esmapilgul peale vaadates tundus see ratas omamoodi ja vähe pikem olevat. Lähemal vaatlusel selguski, et tegu suures osas modifikatsioonidega, et suurem mees kenasti sõita saaks ja et sõidumõnu ta ootustele ka vastaks.

    Riho kirjeldab oma tehtud tööd järgnevalt:Tegemist on 29″ ratastega monsteriga, mis ei kohku ka kõnnitee äärte ees tagasi kuna omab ka tagavedrustust. Hoolimata massivsest välimusest on alumiinium raamiga ratta kaal vaid 18 kg . Kaalujaotus on ideaalne ja juhitavus väga hea. On tunne nagu sõidaks 26″ tava maastikujalgrattaga . Rattal on erinavaid tagaratta võimalusi’ : variant 1 – automaatselt vastavalt kiirusele käike vahetav tagarumm Sram Automatix , mis teeb käigu kiiremaks 16-18 km/h 1.34 ülekandega. Variant 2 – 3 käiguline Shimano rummusisene käiguvahetus. Variant 3 – Tavakäiguvahetajga Alivio 8 käiku. Kuna esiratas on suur ja kõrge rehvi profiiliga, siis piisab ka 7 cm amordi käigust. Rattal on 203 mm kettaga ketaspidurid.”

    Vestlesime Rihoga enam kui tunni ja sai selgeks, et tegemist on oma ala tõelise meistiga, kes lisaks igapäevasele rattaremonditööle valmistab ka elektri- ja chopperrattaid eritellimusel  :))

    Read the rest of this entry »

  • Kuhu Kaovad Eesti Miljonid?

    Posted on December 26th, 2013 Hr. Leo Siemann No comments

    ©Associated Newspapers Limited

    Ajal, mil Eesti otsib jätkuvalt teed arenenud riikide hulka peame endalt küsima: Mis on see mida meil tarvis läheb, et sinna jõuda? Hoolikalt läbi mõeldes selgub, et tarvis läheb õige paljusid asju, mis vaid üheskoos ja järjepidevalt eksisteerides võivad viia lõpuks soovitud tulemuseni. Kindlasti on selleks olulised töökus, haritus, visadus ja järjepidevus kuid samas peame suurendama ka loovuse osakaalu riigi majandusarengus. Viimasel ajal on meil hakatud rääkima loomemajandusest aga sellest, kuidas riigi kodanikud saaksid ka tehnoloogilisele majandusarengule personaalselt hoogu anda palju veel ei kuule. Mõeldes nüüd esmalt sellele, millest tänases Eestist kiideldakse – IT sektorist ja idufirmade loomisest – tahan ma küsida: Kus kohast see idu siis õieti alguse saab? Loogiline vastus oleks ju et seemnest. See aga viitab omakorda leiutisele, uudsele disainile või teenusele millega turule minnakse. Asi millele soovin meie rahvateenrite tähelepanu pöörata on justnimelt see kuidas me nende seemnete ja idudega ehk siis intellektuaalse omandiga ümber käime.

    Aastatel 1932-1938 lahkusid Eestist teiste hulgas 2 meest, kelle tehnoloogiline looming oli väärt enam kui Eesti riigi aastane eelarve !! Need mehed olid: Karl Papello ja Walter Zapp.  Julgen väita, et mõlemad mehed olid oma ajastu geeniused, kelle leiutisi suudame alles tagantjärele õieti hinnata …

    Read the rest of this entry »