Leiutajate ingel aastast 2009
RSS icon Email icon Home icon
  • 12 Nõuannet igale leiutajale

    Posted on January 7th, 2016 Hr. Leo Siemann No comments

    Tunduvalt lihtsam on leiutada kui sul kõik abistruktuurid olemas ja meeskond seljataga. Nõnda toimetatakse pea kõigis maailma teadusasutustes ja suurfirmades kus R&D osakondadesse paigutatakse miljoneid ja isegi miljardeid dollareid. Tulemusi näeme käepeal tiksumas, teepeal kihutamas ja taevas lendamas. Sellest räägivad meile ilmekalt ka Discovery Science ja mõned teised põnevad Tv kanalid. Juhul kui aga Sinul eraisikuna tekkib üks asjalik tehnoloogiline mõte kuid pole sääraseid meetmeid ja struktuure, mida siis peale hakata? Kuidas end kaitsta leiutise varguse eest ja jõuda siiski maailma? Toon ära siinkohal 12 nõuannet kuidas võiks Eesti oludes edasi liikuda:

    1. Hoia oma idee konfidentsiaalsena - Tähendab, et ära räägi sellest avalikult meedias, internetis ega kusagil ideekonkursil enne kui oled ta ära kaitsnud ! Muidu kaotab su leiutis või lahendus uudsuse ja seda ei saagi enam üheski patendiametis registreerida. Lisaks varitseb veel oht, et koopia ehk copycat’ kusagil enne valmis saab kui sinu orginaal. Seetõttu on oluline allkirjastada konfidentsiaalsusleping ehk NDA (Non Disclosure Agreement) enne kui kellegile oma ideest rääkida võib.

    2. Uuri asja - Googleda ja tuula kõikvõimalikes andmebaasides, et näha kas su möte on ikka tõepoolest uudne. Vaata lahtiste silmadega ringi ka Ebays ja teistes neti- ning pärispoodides. Suhtle ekspertidega.

    Read the rest of this entry »

  • Miks leiutajad vajavad meie toetust?

    Posted on December 28th, 2014 Hr. Leo Siemann No comments

    Üldlevinud arusaama kohaselt peaks iga eestlane end ise aitama ja seda enam kui sa oled leiutaja. Tegelikkus on aga hoopis see, et tehnoloogilised mõtted tabavad sageli ka neid inimesi, kellel puudub selleks igasugune ettevalmistus. Just nõnda antakse meile uusi ideid kõrgemalt mõne probleemi lahendamise või tegevuse käigus. Idee võib tekkida ka üsna ootamatus olukorras või lihtsalt hommikul ärgates ning isegi peldikus istudes : ) Mida siis ikkagi teha kui sind üks selline idee äkitselt on tabanud? Nutikamad leiavad alati võimaluse teostuseks kuid enamus meist kahjuks mitte ja nõnda tähendab see vaid üht – uued ideed jäävad sageli kusagile sahtlipõhja lebama või unustatakse mõne aja pärast sootuks. Nõnda tabas ka üks isevärki idee Londonis elavat amatöörleiutajat Trevor Baylis’t kui ta parasjagu oma kodus televiisorit vaatas …

    Nagu näha oli tulemuseks see, et hr. Baylis läks oma töötuppa ja seal vändast laetava raadio valmis leiutas. Vähe sellest, tänaseks on sellel raadiol ka päikesepatarei ning sinna külge saab laadimiseks kinnitada veel taskulambi ja mobiiltelefoni :) See on aga juba innovatsioon, mis põhineb leiutistel. Just nõnda tuleb seda mõista , sest ilma eelnevate leiutisteta ei oleks olnud ei temal ega ka meil suurt midagi innoveerida.

    II Maailmasõja järgne Jaapan, sai oma olukorrast väga selgesti aru ja palus inimestel leiutama hakata. Tulemuseks on riik mida täna teame kui tehnoloogiliselt üks arenenumaid maailmas. Oleme siin juba enam kui 20 aastat oma riiki üles ehitanud kuid ei EAS, MKM ega Arengufond pole veel aru saanud, et innovatsiooni kui sellise aluseks saavad olla vaid leiutised, mille loomist peame toetama. Huvitav kaua veel läheb enne kui see lihtne printsiip kohale jõuab? Julgen nõnda väita vaadates intellektuaalomandi alast nõrkust ja madalat rahvuslike patentide arvu tänases Eestis. Teadaolevalt vaid umbes 30% meie ettevõtetest kasutab intellektuaalomandit kui strateegiliselt olulist vara oma firma portfellis (EITK.ee). Rahvuslike granditud ehk välja antud patentide arv aastas on aga kusagil 20-40 vahel, mis on paremal juhul kohane vaid arengumaale. See aga tähendab omakorda, et välisfirmade patendid ruulivad’ meie majandusruumis, teenides kasumit, mis kusagil mujal välja võetakse.  Kui me soovime suurendada lisandväärtuse loomist riigis, et seeläbi tõsta meie majanduslikku võimekust, peame ilmselgelt panustama intellektuaalomandisse. Seega peame aitama ka meie leiutajatel leiutada, et tekiks rahvuslik intellektuaalne kapital mida oleks võimalik kommertsialiseerida. Aga kuidas seda teha? Vastus on lihtne - tuleb luua tugistruktuurid, mis aitaks meie inimestel senisest märksa tõhusamalt oma leiutisi registreerida, prototüüpida, seeriatootmisesse juurutada ja maailmaturule viia. IT sektoris on arenguid juba märgata kuid mehhaanika poolel ehk siis päris asju ja tooteid luues on meie võimekus jätkuvalt üsna madal. Sellega tuleks aga ruttu tegelema hakata kui soovime kunagi arenenud riikide perre jõuda.

    Trevor Baylis’e  firma, mis Inglismaal leiutajaid toetab, asub siin: www.trevorbaylisbrands.com  

    Head avastamist ja teretulemast leiutajate maailma! 

  • Majanduskasvumootorit leiutamas

    Posted on February 10th, 2014 Hr. Leo Siemann No comments
    Mõtlevale inimesele on selge , et pelgalt transiidiga Eestit 5 rikkama riigi hulka maailmas ei vii. Aga mis siis oleks see Eesti Nokia’ nüüd kui Skype on oma aja ära elanud ja uut megaleiutist ei ole veel silmapiirile ilmunud? Kuskohast leiab Eesti endale selle mootori, mis majanduskasvu hoogustaks ja meie inimestele taas tööd ja leiba annaks? Võrreldes näiteks nõuka-aja lõpuaastatega registreeritakse tänases Eestis 4x vähem leiutisi. Ka endises Eesti Vabariigis olid need näitajad keskeltläbi 1/3 võrra suuremad. Olgu kuidas on aga üks on siinjuures kindel - Meil tuleb hakata senisest enam lisandväärtusi looma ja neid ka kaitsma ning müüma! Vaadates ringi tänase Eesti majanduses on märgata ühte olulist asja, millega pole veel õieti tegelema hakatud. See on Intellektuaalne omand. Ärksamad pead on aga IO valdkonnas juba ammu tegutsenud ning mitmed neist kuuluvad ka Eesti Leiutajate Liidu ridadesse.

    ELL meestega Toompeal asju ajamas möödunud kevadel. Paremalt: Aavo Murutalu, Kalle Köömnemägi, Raino Sinisalu ja Leo Siemann

    Üks selline mees meite hulgast on Eesti Leiutajate Liidu peasekretär Kalle Köömnemägi, kes hiljuti esitas liidu ettepanekud Riigikogu Majanduskomisjonile ja Eesti Arengufondile seoses kolmapäeval, 12. veebruaril Riigikogus toimuva konverentsiga “Ideed, mis toovad majanduskasvu” . ELL erakorralisel koosolekul kokkutulnud liikmed kuulasid ära kõik saabunud ettepanekud ning põhjaliku arutelu tulemusena sõnastasid oma kollektiivsed seisukohad. Samuti volitasid liikmed Kalle Köömnemäe neid saabuval konverentsil esitama. Seda muidugi juhul kui liidu esindajale ikka sõna antakse …