Leiutajate abimees aastast 2009
RSS icon Email icon Home icon
  • Soome-Eesti leiutajate Sümpoosion 2018 toimub Ravilas

    Posted on May 10th, 2018 Hr. Leo Siemann No comments

    Juuni algul, täpsemalt 1-3. toimub Ravila mõisas Kose lähedal üks suuremat sorti kokkusaamine meie põhjanaabritest leiutajatega. See on juba kolmas avalik üritus, kus leiutajad oma töid presenteerivad ja investoreid ning tööstureid kuulama ootavad.

    Kuulsin hiljuti ürituse korralduskomiteelt, et seekord on oodata veelgi suuremat kokkusaamist kui möödunud aastal Mustjõe Kõrtsitalus. Viimane aga oli vägagi õnnestunud üritus ja seda nii oma sisu kui ka koha poolest. Esitlused toimusid kogu päeva, süüa ja juua anti hästi ning kohapeal oli olemas ka suitsusaun ja suur pada , milles leiutajaid veel hiljemgi helgemate mõtete tarvis keeta” sai  :)  Tundub, et selline vabaõhu vormis ettekannete ja saunaformaat sobis meestele päris kenasti. Seekord on aga otsustatud latti tõsta ja üritus Kose lähedal asuvas Ravila Mõisas korraldada, mis oli tuntud Eesti esimese leiutaja ja lenduri Peter, August Friedrich von Manteuffeli  (1768-1842) elupaik. Kuulda on, et just sellel aastal tähistatakse tema 250. sünnipäeva. Sel puhul on plaanis ka üks lustakas vabaõhu teatritükk, mida juulikuus tervelt üheksal korral maha mängitakse.

    Sümpoosionile on oodata leiutajaid ja külalisi  Eestist, Soomest, Rootsist, Norrast ja veel kaugemaltki. Korralduskomiteesse kuuluvad Ardo Pärna, Kari Kaila, Aavo Murutalu ja Eesti Leiutajate Liidu peasekretär Kalle Köömnemägi.

    Kui soovid üritusest osa saada, siis ei ole veel hilja registreeruda. Selleks palun saada email : ardo.parna@gmail.com . Leiutiste esitlused algavad laupäeval, 2. juuni hommikul kell 10.00

    * Muude põnevate asjade hulgas tuleb esitlemisele ka üks asjalik leiutis Inglismaalt ehk siis Ecomotus’e vesiniklahendus sisepõlemismootoritele , mille töötavat mudelit saab ka oma silmaga kohapeal näha. Selline lisaseade on juba kahele autole Eestis paigaldatud ja võin kinnitada, et too seade keskeltläbi 20% kütust kokku hoiab, heitgaase vähendab ja tõmmet’ parandab. Kui kellelgi on huvi selle leiutise vastu, siis palun võtta ühendust : leo@leiutaja.com

    ** Sõna  Sümpoosion  tähendab vana-kreeka keeles intellektuaalset vestlust ja meelelahutust pärast õhtusööki koos mõõduka veinijoomisega  :)

  • Räägime aiast ja aia august

    Posted on March 31st, 2014 Hr. Leo Siemann No comments

    Jalutasin pühapäeva varahommikul TTÜ mändide all Mektory poole, kuulasin kevadist linnulaulu ja vaatlesin kuidas aafriklane vanal staadionil oma jooksutrenni tegi. Ilmselgelt inspiratsiooni saades ülikooli vaimust, kes oma kohalolekut ilmutas, tekkisid mul järgnevad mõtted: “Tore on see Eesti innovatsioonimull küll – Igaüks ajab oma rida, oma nurgas ja omas keeles. Kurb on ainult see, et üksteisest suurt aru ei saada ja seetõttu on ka arengupeetus ilmne.” Selgitan siis lähemalt: Riigiteenistujad pursivad kantseliiti ja maamehed panevad villast. Kui nimetad ministeeriumis sõna “leiutaja” või “leiutis” siis kehitatakse õlgu ja vastatakse seepeale: “Meil on innovatsioon.” Ei tea kas nad ise ka õieti aru saavad, mis loom see innovatsioon on ja kuskohast ta tuleb? Aga sõna “leiutaja” ei kannata ka suhu võtta, sest mine sa tea muidu võib veel see ministeeriumi- või eurotool kõikuma hakata … Samas aga kui ma maamehelt küsin, et kus su innovatsioon on? Siis vastuseks võin ma sellise küsimise peale lihtsalt kolakat saada! Vähemasti sõimu teenin ma välja küll seetõttu, et ma asju õigete nimedega ei nimeta.

    Lugedes MKM-i 84 leheküljelist arengukava aastateks kuni 2020 ei suutnud ma küll tuvastada selles ei leiutajat ega leiutist. Sellisel juhul võiks ju ka leiutajate keeles öelda, et uudsus puudub. Aga kui ei ole uudsust , siis pole ka arengut. Asju lihtsalt teiste sõnadega ringi nimetada pole just suurem kunst, hoopis raskem on aga teha midagi niisugust, mida annaks rakendada riigi majandusarengusse nõnda, et tekkiks lisandväärtus ja rahva jõukus kasvaks.

    * Päev jätkus Mektorys EAS-i tootearenduskoolitusega , kus õppisin juurde mõned uued sõnad ja kohtusin uute tegijatega. Kokkuvõtteks tuleb aga tõdeda, et arenguruumi jätkub meil veel küllaga.

  • Kuhu Kaovad Eesti Miljonid?

    Posted on December 26th, 2013 Hr. Leo Siemann No comments

    ©Associated Newspapers Limited

    Ajal, mil Eesti otsib jätkuvalt teed arenenud riikide hulka peame endalt küsima: Mis on see mida meil tarvis läheb, et sinna jõuda? Hoolikalt läbi mõeldes selgub, et tarvis läheb õige paljusid asju, mis vaid üheskoos ja järjepidevalt eksisteerides võivad viia lõpuks soovitud tulemuseni. Kindlasti on selleks olulised töökus, haritus, visadus ja järjepidevus kuid samas peame suurendama ka loovuse osakaalu riigi majandusarengus. Viimasel ajal on meil hakatud rääkima loomemajandusest aga sellest, kuidas riigi kodanikud saaksid ka tehnoloogilisele majandusarengule personaalselt hoogu anda palju veel ei kuule. Mõeldes nüüd esmalt sellele, millest tänases Eestist kiideldakse – IT sektorist ja idufirmade loomisest – tahan ma küsida: Kus kohast see idu siis õieti alguse saab? Loogiline vastus oleks ju et seemnest. See aga viitab omakorda leiutisele, uudsele disainile või teenusele millega turule minnakse. Asi millele soovin meie rahvateenrite tähelepanu pöörata on justnimelt see kuidas me nende seemnete ja idudega ehk siis intellektuaalse omandiga ümber käime.

    Aastatel 1932-1938 lahkusid Eestist teiste hulgas 2 meest, kelle tehnoloogiline looming oli väärt enam kui Eesti riigi aastane eelarve !! Need mehed olid: Karl Papello ja Walter Zapp.  Julgen väita, et mõlemad mehed olid oma ajastu geeniused, kelle leiutisi suudame alles tagantjärele õieti hinnata …

    Read the rest of this entry »

  • Patendivolinikest ja tugistruktuuridest Eesti leiunduses

    Posted on October 28th, 2013 Hr. Leo Siemann No comments

    Loo autor Inglismaal aurumasinat kaemas ..

    Leiutaja produktiivsust võime mõõta mitmel moel. Üllaim neist on kahtlemata maailmamuutev leiutis nagu oli seda elektripirn või aurumasin. Kõige selgem on  igaühele siiski rahanumber, mida keegi on suutnud oma leiutistega välja teenida. Paraku on aga paljude leiutajatega just nõndasamuti kui on kunstnikega – saavad tuntuks pärast oma surma. Nõnda võib seda öelda isegi mõne väga tuntud leiutaja kohta, kellest üheks eredaimaks näiteks on Leonardo Da Vinci. Vaatamata oma vingetele leiutistele nagu olid seda vedruauto, helikopter või tank oli tema olukord vahepeal isegi nõnda täbar, et ta oli sunnitud ennast suisa õukonna narriks müüma. Seega tundub et igal leiutajal peab ikka oma leivanumber’ olema kuniks ta suudab oma unistused teoks teha.

    Sageli kuulen ma leiutajaid kurtmas, et patendivolinik ei hooli vaid hoopis koorib! Usun, et see on pigem iseloomulik virin arengumaades nagu on seda Eesti, sest raha on enamus inimestel lihtsalt alla inimväärse elamise piiri ja ilmselgelt ei jätku seda hobidega’ tegelemiseks. Just nõnda olen ma sunnitud leiutamist tänases Eestis nimetama, sest riigil puuduvad veel mitmed toetusstruktuurid ja arusaamine leiutamise kasulikkusest riigi majandusele. Küll saadakse juba aru ettevõtlusest ja idufirmadest kuid kuskohast see idu tuleb, seda ignoreeritakse jätkuvalt. Ehk siis ignoreeritakse inimest, kes antud tehnoloogilise lahenduse välja mõtles ja tehakse pigem üldistusi institutsionaalsel tasemel nagu meil nõuka ajal oli kombeks. Ei, see ei ole nõnda, et patent / leiutis on üks väike asi selle suure’ ettevõtluse juures vaid pigem ikka vastupidi. See ju ongi just see unikaalne müügi omadus ehk USP (Unique Selling Point) , mis ühe ettevõtte eriliseks teeb. Vastasel korral räägime ju lihtsalt transiidist või teenuse osutamisest, mitte aga lisandväärtuse loomisest. Teame ka seda , et tänapäeval arvatakse edukate firmade väärtus olevat kuni 80% just nende IP ehk intellektuaalomandi portfellis, millesse kuuluvad ka leiutised …

    Read the rest of this entry »

  • Publikatsioonidest ja nende haldamisest leiunduses

    Posted on May 18th, 2013 Hr. Leo Siemann No comments

    “12 Nõuannet igale leiutajale” Inseneeria 2013/4

    Viimase nelja aasta jooksul olen avaldanud oma kodulehel ja ajakirjanduses kokku enam kui 100 postitust, millede hulgas on ka mitmeid haruldasi artikleid meie maal valmis tehtud leiutistest. Ilmselgelt omab ka selline väike hulk postitusi kena osakaalu internetis kui need artiklid on korralikult tagitud ja lingitud. Tulemuseks on aga see, et “Eesti Leiutaja” on nähtav abimees igale leiutajale tänases Eestis ja kogu maailmas. Publikatsioonid on oluline osa ühe leiutise haldamise juures. Nende reinvesteerimine kutsub aga esile kumulatiivse efekti, mis ilmselgelt suurendab nähtavust. Viimase all pean silmas refereerimist ja viiteid omakorda teistele publikatsioonidele. See nö “vaht” mõne inimese jaoks võib olla aga teinekord päris meeldiva lõhnaga ja pakkuda “vannis kümblejale” erakordset naudingut.  Ei maksa arvata, et neist asjust palju Eestis teatakse. Seda kinnitavad meie viletsad müüginumbrid ja ka mitmed inimesed, kes arenenud ühiskondades mõnda aega on elanud. 

    Oluline on teada millal ja kus publitseerida. Sageli määrab just esmane publikatsioon nö “leiutise maitse” rahva suus. Siinjuures tuleb tähele panna, et enne leiutisele õiguskaitse võtmist Patendiametist publitseerida ei tohi, sest muidu kaotab leiutis uudsuse ja patenti või kasulikku mudelit leiutajale ei väljastata!  Kusjuures läheb arvesse ka igasugune digitaalne- ja audio publikatsioon. Hetkest, mil patendiavaldus on sisse antud ja prioriteedi kuupäev käes võib publitseerimist alustada kuid siinjuures on jälle “väike aga”. Nimelt tuleb silmas pidada ka konkurente, kes teie leiutist jälgima hakkavad ning võimalik, et ka paremat lahendust looma  tõttavad. Kui juhtumisi on tegemist suurfirmaga, siis nn “teerulli alla jäämise oht” on päris reaalne. Seetõttu soovitan mitte enne publitseerida kui oled täitsa kindel, et nüüd on see õige aeg rahva tähelepanu äratada. Hea oleks ka kui sa selleks ajaks oled oma prototüübi ehk esimese töötava mudeli valmis ehitanud ja isegi väikese partii suutnud valmistada. Patendiamet avaldab esmase publikatsiooni 18 kuu möödudes  Patendilehes.  Kasuliku mudeli korral on see aeg umbkaudu 6 kuud. Publikatsiooni aega on võimalik teatud asjaoludel ka pisut pikendada. Teinekord on aga tarvis teha just varane publikatsioon , et teatud töösturites ja ka avalikkuses tähelepanu äratada. Selleks võib kasutada internetti või traditsionaalseid meediakanaleid. Leiutise seisukohast lähtudes on parim publitseerida ikka seal kuhu valdkonda antud leiutis kuulub. Selleks tuleb sul valida kas vastav ajakiri või internetiportaal. Kuna aga leiutiste puhul on üldjuhul tegemist ikka tehnoloogiliste lahendustega, siis ka kõik tehnikaajakirjad on selleks igati sobivad. Lisaks võib mõelda ka oma leiutise eksponeerimisele erinevatel näitusel nii kodumaal kui rajataga.

    * Kui soovid abi  oma leiutise strateegia kujundamisel ja publikatsiooni teostamisel, siis võid ka minuga julgesti ühendust võtta ! Kõige kiiremini saan selle teoks teha just siin “Eesti Leiutajas” ja seda nii eesti kui ka inglise keeles. Selleks saada mulle eMail: leo@leiutaja.com . 

    Hääd leiutamist !

  • Prototron annab teada :

    Posted on February 16th, 2013 Hr. Leo Siemann No comments

    Tähelepanu kõik nutikad !

    Aega on jäänud täpselt üks kuu, et esitada oma idee rahastuse saamiseks Prototroni fondile.  Kõik käib kiiresti ja lihtsalt. Täida internetis taotluse vorm vastates mõnele küsimustele, kuidas sinu idee maailma parandab. 

    Prototroni abil on juba valmimas viis leiutist, kokku on praeguseks esitatud 154 taotlust, jagatud on üle 46 000 euro. Järgmise taotlusvooru tähtaeg on 15. märts. Tee oma idee teoks !  * Uudise edastas Prototroni juhatuse liige Kati Nikopensius.

    GO :   www.prototron.ee                 

  • Miks leiutajad Eestist lahkuvad, miljonileiutised portfellis?

    Posted on February 1st, 2013 Hr. Leo Siemann No comments

    JamesBondLifestyle.com

    Ma ei tea kui kaua ma pean teile veel seda “vana saviplaati” mängima, et inimesed, kes selle töö eest rahva rahaga makstud saavad ka tööle hakkaksid ?

    Jah, ega see riigi kirumine siin suurt ei aita, kui ametnikul pole seadust ega meetmeid, mille alusel ta leiutajat aidata saaks. Seda nüüd alles tehakse – 20 aastat hiljem. Ütleme nii, et varsti riigil sada ees kuid täiseast jääb ikka veel puudu …

    Mis selles siis halba on kui leiutajad lahkuvad ? Nad peavadki ju maailma minema – öeldi mulle. Vaadake, sellel mündil on kaks poolt :  Esiteks kui minnakse nõnda, et intellektuaalomand (IP) on kaitstud ja leiutajal ehk firmal lepingud paigas, mis raha Eesti kodaniku või firma kontole ning riigikassasse tagasi toovad kui tootmis ja müügiprotsess käima saavad – siis on OK. Kui aga pole nõnda, mis siis saab ? Ütleme, et miljonileiutis ostetakse “pähklite eest” üles välisinvestorite poolt, kes näevad sellel tulevikku, mida Eestis täna ei nähta. Nõnda on juhtunud juba liiga paljude Eesti leiutajatega enne sõda ja pärast seda, kes olid sunnitud Eestist lahkuma kuna neid siin lihtsalt ei mõistetud või ei suudetud aidata. Nimetagem siinkohal vaid mõned neist : W. Zapp ja “Minox” spioonikaamera, K. Papello tulejuhtimisseade, B. Schmidti teleskoop-kaamera  ja V.Valdna Röntgenluminofoor. Isegi meie kõige kuulsam leiutis Skype võiks olla siin nimekirjas kuna leiutajad ise said ju väga väikese % võrreldes sellega, mis Zennström ja Friis tasku pistsid. Investeerimisfondi vääriliseks teeb selle loo vaid asjaolu, et Skype tõesti vallutas maailma kuna oli õnne ja investorite plaan pidas vett. Vahepeal jõuti ka vaidlema minna , et kelle leiutis siis Skype lõpuks on? Asja klaariti isegi ühe suurima inglise tabloidi leheveergudel … Mispeale olin sunnitud kirjutama viite 1se Skype patendiga Eesti Leiutaja TOP 10 sse.  Las siis Google järab nendega kui muidu kohale ei jõua : )

    Vastuseks akadeemilisele väitele, et meil on ju kõik olemas, ütleks aga nõnda, et oleme veel umbes valgusaasta kaugusel sellest, mis on meie ülemere naabritel Rootslastel.  Ok. hakkame aga otsast peale: Innovatsioooniosakud – ca 4000euri  on liiga väike raha selleks , et euroopa patent kätte saada, rääkimata maailma vallutamisest (PCT) , mis maksab kümneid ja isegi sadu tuhandeid ! Prototüübi toetus Prototronist – ainult 3-5% le kättesaadav võimalus. Ja ega siin suurt rohkem meetmeid polegi eraleiutajate toetuseks. Ettevõtjatele võib küll kusagil mõni rohkem olla kuid meenutagem, et enamus leiutajaid on loomeinimesed, mitte ettevõtjad. Ja siinkohal ka need käärid. Sorry tõesti aga kõik ei ole paraku äri-inimesed ja seda oleks aeg respekteerida ning ka vastavad alternatiivid luua !

    Lõpetuseks aga lisaksin Eesti Leiutajate Liidu viimase ülesastumise Tallinna TV saates “Teeme Ise”  paar päeva tagasi. Loodame siis, et ehk selle viisaastaku jooksul saab Eesti endale intellektuaalomandi seaduse ja strateegia ning luuakse ka tugistruktuurid ja fond eraleiutajate toetuseks.  Seniks aga head nokitsemist ! 

  • Patendiamet ootab seminarile !

    Posted on September 6th, 2012 Hr. Leo Siemann No comments

    Annan edasi Eesti Patendiameti teate selle kohta, et peatselt on algamas seminar kõigile ettevõtjatele ja leiundushuvilistele. Üritus toimub 13.Septembril 2012 Tallinnas, Patendiameti õppeklassis, Toompuiestee 7, kell 9.15-12.30. Teemaks leiutiste õiguskaitse. Juttu tuleb leiutise uudsusest, nõudluse koostamisest ning patendiomaniku ja kasuliku mudeli omaniku õigustest. Seminari lõppedes on võimalik saada ka individuaalset konsuldatsiooni.

     

  • Miks ja kuhu kaovad meie leiutised?

    Posted on March 31st, 2012 Hr. Leo Siemann No comments

    ©2012 Kartulivabariik.ee

    On teada tõsiasi et paljud, võiks öelda isegi liigagi paljud Eesti leiutised on meile kaduma läinud. Seda nii majanduslikus kui ka intellektuaalses tähenduses. Tavaline on olukord, kus üks tubli eesti leiutaja lahkub välismaale kuna tema leiutisele pole siin vastavat tööstust ega turgu või puudub kohalikel lihtsalt arusaamine mida tema leiutisega peale hakata. Nõnda saame koostada päris karmi nimekirja nendest leiutistest ja leiutajatest, kes aegade jooksul on Eestist lahkunud. Aga mis siis sellest? – võib mõni küsida. Jah on küll. Majanduslik kahju riigile ehk saamata jäänud tulu ulatub miljonitesse ja täiesti võimalik, et juba ka miljarditesse dollaritesse!

    Põhjuseid miks see nõnda on leidub mitmeid. Esmalt puudub Eesti riigil ühtne ja produktiivne intellektuaalomandi alane konseptsioon. Seetöttu oleme endiselt suht sarnases olukorras kui Eesti Wabariik enne II Maailmasöda. Teiseks ei ole piisavalt arusaamist ja poliitilist tahet riigiametnike hulgas, et seda olukorda muuta. Ja kolmandaks puudub ka Leiundusfond nende üksikleiutajate tarbeks, kes abi vajavad. Nõnda võimegi jätkuvalt näha olukorda kus Eestist lahkuvad nii  leiutised kui ka nende  leiutajad, kes riigile märkimisväärset kasu võiksid tuua.

    Seetõttu tahangi nüüd algust teha Eesti  -Top 5 leiutisega,  vastukaaluks TOP10-le , mille möni aasta tagasi kokku panin, et oleks objektiivsem pilt sellest, millega oleme hakkama saanud ja millest täiega ilma jäänud…

    Ah jaa, et  kuhu nad siis kaovad? Eks enamjaolt ikka välismaale, kus on targemaid inimesi, kes aru saavad millega on tegemist ja kuidas nende asjadega elu paremaks muuta saab – iseenda ja oma ühiskonna heaolu ning jõukust suurendades. Samas on ka neid leiutisi, mis kusagile ülikooli arhiivi lihtsalt tolmama jäävad nagu näiteks leiutaja Herkki Joasoone “3D kinnas”…  Aga mis ja kuhu täpsemalt, loe  - Top 5st. Lehekülje leiad blogi ülemiselt servalt. Kui sul on ettepanekuid, et nimekirja täiendada, siis kirjuta palun : leo@leiutaja.com . Täiesti võimalik et jõuame ühel päeval nõnda välja ka -Top10ni.

    Oleme arengumaa. Kui soovime oma staatust muuta ja jõuda arenenud riikide hulka Euroopas nagu on seda näiteks Sveits või Rootsi, siis peame ka oma suhtumist tublisti muutma. Käesolevaga on ju meie peamisteks tegevusvaldkondadeks transiit ja allhange. Tarvis oleks aga hoopis tõsta tootlikkust – luues uusi tooteid, lahendusi ja brände, mille järgi meid maailmas tuntakse.

    Õhukaitse Suurtükiväegrupi tulejuhtimise rühm ja Karl Papello konstrueeritud automaattulejuhtimisaparatuur T-5, Miidurannas suvelaagris 1935.a. ©2012 Rindeleht.ee

    Jäägu see siis mõtlemisaineks kõigile neile, kes eesti inimeste hea käekäigu ja riigi maine eest vastutavad.

    Loe lisaks:  http://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/viewtopic.php?f=34&t=4931

    PS. Ilma autori nõusolekuta ei ole lubatud siit tekstist ühtegi mõtet välja rebida, kopeerida ega lihtsalt varastada. Leo Siemann ©2012