Leiutajate ingel aastast 2009
RSS icon Home icon
  • Eduka Eesti Võti

    Posted on May 2nd, 2020 Hr. Leo Siemann No comments

    Viimane “Edukas Eesti” konkurss Äripäevas näitas mulle selgelt, et Eestis ei ole tänini aru saadud leiutiste ja intellektuaalomandi osatähtsusest majanduses.

    Ma ei ole küll suurem äri inimene kuid siiski mõistan, milline seos on aktsiatel ja leiutistel. Pragmaatiliselt asjale lähenedes näen, et kõik mis aktsiaturgudel toimub on seotud leiutistega. Ei saa me maa seest õli kätte ilma pumbata ega kivi kaevandusest ilma kirveta. Selge on ka see, et kui meil poleks arvutit ja internetti, siis ei oleks ka iti ja nuti sektoril Eestis muhvigi teha. Ühesõnaga, igale poole kuhu me vaatame, sealt vaatavad meile vastu leiutised. Seda muidugi juhul kui me just paljalt metsas ringi ei jookse …  

    Siin inglismaal on leiutajad au sees ja neile püstitatakse isegi mälestusmärke. Endastmõistetav. On ju Inglismaa palju maailmale andnud: aurumasina, raudtee, rauast laeva, elektripirni, teleka, interneti ja veel palju muudki, mis ilma elu on edasi viinud. 

    Olen Thomas Newcomen‘i mälestusmärgi juures Dartmouthis , Inglismaal
    #Aurumasin #1712 #Tööstusrevolutsioon


    Ka Eestist on tulnud mõned leiutised : Minox, Skype, Schmidti teleskoop, Papello T5, Me3 tooted ja Myoton kuid häda on siin selles, et Eesti ei oska oma leiutisi hästi hoida ega raha teenima panna, veel vähem, oma leiutajatest lugu pidada ja neile palka maksta. 

    Osalesin ka see aasta Eduka Eesti konkursil, kus jõudsin finaali kuid auhinnalisele kohale kahjuks mitte. See oli mul juba kolmas kord konkursist osa võtta kuid jääb nüüd ilmselt viimaseks. Kirjutasin seekord loo : “Leiutajate toetamine tooks Eestile 10 kordse kasu”   Avaldasin selle pikemalt ka siinsamas oma kodulehel : “Miks peaks Eesti riik oma üksikleidureid toetama?” Kurioosne on kusjuures asjaolu, et üksikleidurite ja nende ühenduste toetamise vajadusest rääkis riigikontrolör Rein Randma oma raportis  juba 20 aastat tagasi Patendiametit auditeerides kuid teda pole tänaseni kuulda võetud. Seetõttu võtsin selle asja taaskord üles ja tegin puust ning punaseks kuid oh imet – ikka ei jõudnud kohale!

    Samas oli ka üks teine lugu Eduka Eesti konkursil, mis intellektuaalsest omandist suht selgelt pajatas. Kristjan Kalam : “Lõigakem tulu immateriaalselt tulevikumajanduselt!” Kristjan aga ei jõudnud oma looga isegi finaali mitte, mis on samuti kurb. Oma loos kirjutas Kristjan sellest, et Eesti võiks seada sisse maksuerisusi immateriaalse varaga seonduvatele kasumitele, mis võiks siia tuua investoreid ja ettevõtjaid ning Eesti majandust aktiveerida. Ta tõi näiteks Kanada firma Nortel’i , mille patendiportvelli hinnati oksjonil 4,5 miljardile dollarile kuid samas materiaalset vara vaid 3,5 miljardile. Jutt käib siinkohal umbes Eesti riigi eelarve suurusest summast (2009a). Teine näide, mille Kristjan esitas oli Instagrami müük Facebookile 1 miljardi dollari eest. Insta oli tollal vaid 18 kuud vana ettevõte, kellel materiaalset vara suurt ei olnudki. Oli vaid 12 töötajat ja minimaalne käive. Tänasesks arvatakse Instagrami väärtuseks olevat juba umbes 100 miljardit dollarit …

    Mis ma tahan selle kõigega öelda on see, et olukord Eestis on suht arulage. Intellektuaalsest omandist ehk siis patentidest, mis leiutisi maailmaturul kaitsevad on saanud tänapäeva majanduses põhivara. Kui me aga oma leiutajatest lugu ei pea ja neid ei toeta, siis milline saab olema meie tulevik? 

    Eesti üksikleidur Inglismaalt,

    Leo Siemann

    All Rights Reserved, TM & © 2020
  • Olukorrast Inglismaal

    Posted on April 10th, 2020 Hr. Leo Siemann No comments

    Kuna rahvas istub kodus ja kirjutab, on lehed arvamuslugudest punnis ja löögile ei pääse. Seetõttu mõtlesin, et avaldaks õige arvamusloo just siin oma kodulehel 🙂

    “Inglismaa oli lukku pandud, luku võti katki murtud” Tundub, et tõeks on saanud selle salmi sõnad mida kunagi lapsepõlves lugesime kui peitu pugesime. 

    Olen siin Lõuna-Inglismaal elanud juba aastast 1997 kuid midagi säärast ma varem näinud ei ole. Esimene kümnend oli meil siin elu suht lill, teine kiskus majanduslanguse tõttu kergelt kiiva kuid kolmas on nüüd omadega päris lääbakil.

    Lukku on pannud Inglismaa koroona ja võtme murdis Brexit.

    Inglased olid suht leebed kui viirusepuhang Hiinas algas ja panustasid pigem karja immuunsusele kui ettevalmistustele. Kui aga Itaalia ja Hispaania uudised kohale jõudsid, siis muutis valitsus meelt ja hakkas piiranguid kehtestama, mis minu arvates oli juba suht hilja. NHS on olnud aastaid alarahastatud ning õdesid ja arste kaotanud. Suht sama kui Eestis. Kui ehitaja või autojuht teenib rohkem kui arst või õde, siis on ikka riigis midagi mäda küll ja ega sellest enne aru ei saada kui häda käes on. Julgen nõnda väita kuna olen kunagi ka ise meedik olnud ja ameti maha pannud just seetõttu, et õiglast palka töö eest ei saanud. 


    Konservatiivide arvates on Brexit hea asi kuid Euroopa jaoks on see halb uudis, mis võib viia liidu lagunemisele. Mõistan ka britte, kes on ilmselt poole rohkem raha EUsse sisse tampinud kui sealt tagasi saanud. Eks see lõpuks viskab üle ikka kui euroametnikud ette kirjutavad mida siin kuningriigis teha võib ja mida mitte. Britid on olnud eraklik saarerahvas pikka aega ja sellise asjaga ei harju nad kunagi. Samas lõikas referendum riigi pooleks ja tekitas ka siin elavates välismaalastes hulga ärevust. Tänaseks on aga selle kõik varjutanud koroona ja kõnelused Euroopa Liiduga on edasi lükatud sest mõlema poole kõnelejad istuvad karantiinis. Isegi Briti peaminister Boris Johnson on koroonaga haiglasse sattunud.

    Vahepeal jõudis aga veel üks katastroof saareriiki laastada. Nimelt paisutasid siinsed kevadtormid tublisti jõgesid ja tekitasid suuri üleujutusi. Tuhanded inimesed kaotasid kodud ja kannatavad seetõttu tänaseni ning vajavad uusi elu- ja töökohti. 

    Seega on kolm tõsist häda sattunud siia maale suht korraga : Brexit , üleujutused ja koroona pandeemia. Näen, et säärane kompott on liig isegi sellisele jõukale riigile nagu on seda Suurbritannia. Näis mis siis saab ja kas kodanikupalk lõpuks kehtestatakse. 

    On rasked ajad, mis karastavad paljusid ja panevad mõtlema ka Hiina tegevuse maailmas. USA on juba välja öelnud, mis ta Hiina intellektuaalomandi vargustest ja koopiatoodetest avab kuid Euroopa flirdib veel edasi ja laseb rõõmsalt oma infrastruktuuri investeerida. Alles hiljuti ostsid Hiinlased üles ühe suurima metallurgiatehase Põhja-Inglismaal. Ka Eestis on Hiina raha infrasse liikumas. Arvestada aga tuleb, et pole see midagi nii siidine ja süütu äri kui pealtnäha paistab.

    Euroopal tuleks märksa tõsisemalt mõelda ka oma küberturvalisusele ja mitte lasta Huawei’l 5G-sse pugeda. Sellega loome neile veelgi soodsamad tingimused leiutiste espionaaziks. Kui varemalt käisid nad ringi kaamerad vöökohal ning pildistasid mida said, siis nüüd teevad Eurooplased selle töö ise nende eest ära. Hiina tehastel on seetõttu veelgi lihtsam odavaid koopiaid valmistada, mis omakorda euroopas dumpingut põhjustab ja seeläbi kohalikku kvaliteet-tööstust välja suretab. 


    Nähes seda kõike toimumas tundub mulle, et on nüüd tõesti mitu seppa tarvis, kes seda jama oskaks ära parandada. Jääb vaid üle loota, et rahvuslik tervishoiu süsteem NHS vastu peab ja varakult kevadpuhkusele läinud Briti valitsus suudab oma rahvast ohjata.

    Hääd tervist ja kauneid kevadpühi soovides,
    Leo Siemann – Eesti üksikleidur Inglismaalt

  • Miks peaks Eesti riik oma üksikleidureid toetama

    Posted on July 11th, 2019 Hr. Leo Siemann No comments

    Eesti Edison – Karl Papello © VainoKallas.ee

    Kui nõuka ajal said leiutajad riikliku preemiat ja autoostu lubasid siis nüüd, eesti ajal peavad nad vaatama ise kuidas hakkama saavad. Tean isiklikult üsna mitut üksikleidurit, kes täna abi vajaksid, et oma leiutis turule tuua. Kahjuks pole ma aga ise veel nii rikas, et neid aidata saaksin ja just seetõttu teile järgneva loo kirjutangi.

    Kõigepealt selgitame, kes on see üksikleidur kes toetust väärib. Ta on leiutaja, kes tegutseb iseseisvalt ehk siis leiutab tööst vabal ajal, et oma elu ja maailma parandada. Ta võib olla ka lihtne koduperenaine, õpilane, töötu, invaliid või pensionär. Enamus üksikleidureid ei soovi kunagi hakata ettevõtjaks ja seetõttu on ka nende võimalused piiratud, et riikliku toetust saada mida EAS ettevõtjatele pakub. Üksikleidurina võiks käsitleda ka leiutajat kellel on oma firma.

    Miks riik oma üksikleidureid toetama peaks on küll puhas intelligentsi küsimus. Selge see, et need kes ise hakkama saavad abi ei küsi. Küsivad ikka need kellel prototüübi ehitamiseks, patenditaotluseks ja toote turuletoomiseks vahendeid napib. Riik annab ju oma kodanikule täpselt nõndapalju raha, et ta kuidagi veel toime tuleks. Igasugused ootamatud kulud ajavad aga inimesed halliks. Kust kohast peaks võtma pensionär, invaliid või õpilane selle 1000 eurot mida patendivolinik patendiuuringuks ja patendi vormistamiseks küsib? Selge see et volinik peab oma keeruka töö eest makstud saama aga kes seda maksta jaksab? Nii jääbki üksikleiduri töö lauasahtlisse või kuuri alla seisma. Paremal juhul jaksab ta töötava prototüübi ehitada, et seda siis omatarbeks kasutada. Mingisugusest seeriatootmisest ei saa juttugi olla kui patendiõigused on kaitsmata. Muidu varastab selle idee mõni tööstur lihtsalt ära. Nüüd kui see juhtub olema kohalik tööstur, siis kannatab vaid paljaks varastatud leiutaja kui aga võõramaalane, siis kannatab ju kogu Eesti riik intellektuaalomandi varguse käes. Nõnda ongi Eesti kaotanud tänaseks juba miljoneid eurosid ja kaotab ka edaspidi kui me midagi ette ei võta.

    Eesti innovatsioonitoetused pärinevad täna suures osas Lääne-Euroopast, mille kasutamise effektiivsus on jätkuvalt madal. Vähemalt nõnda teatab meile  MKM’i Tõhustamiskava raport  : Ettevõtluse ja innovatsiooni toetamiseks suunab Eesti riik aastas ca 250 miljonit eurot, millest 92,5% moodustab välisabi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest. Kuigi Eesti konkurentsivõime on järk-järgult paranenud, siis mitmed rahvusvahelised organisatsioonid  nagu OECD ja IMF on juhtinud tähelepanu, et Eesti peaks parandama innovatsioonipoliitika tõhusust, sest riiklikud kulutused teadus- ja arendustegevusele ei ole suurendanud kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti ega aidanud tõsta tootlikkust. Samadele väljakutsetele viitab ka Euroopa Komisjon oma 2018. aasta aruandes Eesti riigi kohta. Eesti ettevõtluse ja innovatsiooni valdkond vajab Euroopa Liidu toetusete vähenedes ning senise tulemuslikkuse parandamiseks muutust”  Seega tundub mulle, et olukord on üsna tõsine.

    * Selgituseks : Sõna innovatsioon on kanselliit. See on ametnike omavaheline keel raha ümberjaotamiseks. Kui vaatame endi ümber, siis näeme igal sammul leiutisi. Kui ei oleks leiutisi, siis ei oleks ka mida innoveerida. Nii lihtne see ongi.

    Viimase kümnendi jooksul on Eestit vallutanud Ameerika moodi idufirmade buum. Kuigi IKT osatähtsus on tõusnud ja moodustab juba enam kui 10% SKP-st ometi on ka sellest vähe, et olulist nihet ühiskonnas põhjustada, mis meie majanduslikku kasutegurit märgatavalt suurendaks. Milles on siis probleem, et me ikka veel rattaid maast lahti ei saa?

    Read the rest of this entry »

  • Täitsa Pael sai valmis !

    Posted on December 16th, 2018 Hr. Leo Siemann No comments

    Eesti esimesed rahvuslikud kingapaelad on lõpuks valmis saanud 🙂  Paela eripäraks on see, et ta kannab  sini-must-valgetes rahvusvärvides mustrit nagu Eesti piiripost. Välja on tulnud ka disain nr 2 , mis on sini-musta täpiline pael valgel põhjal, eriti sobilik spordijalatsitele. Ka saapapaeltele olen mõelnud ja need on saadaval nii mustal kui ka valgel põhjal. Kingapaelte pikkus on klassikaline 75 cm, tossupaeltel 120 cm ja saapapaeltel 160 cm. Paela jämedus on 5mm kuid 75cm kingapaeltel on saadaval ka peenemad 3mm paksusega paelad peokingadele.

    Täitsa Pael omab disainkaitset ja kaubamärki.

    Idee ise tekkis aga sel lihtsal põhjusel, et mul oli omal korralikku rahvuslikku kingapaela leiundusnäituse ajaks tarvis mida poes ei leidunud. Kuna  mu Itaalia kingadel olid peal punased paeled, siis see ei läinud mitte kokku mu sinise kikilipsu, vesti ja valge särgiga. Mu inglise sõber Jasoni soovitusel, kes parasjagu külas viibis, sai lihtsalt laual olev kingipael lakk-kingadele peale seotud, mis oli ka päris kena. Kuna komplimendid ei tahtnud näituse ajal ja ka pärast seda kuidagi lõppeda, siis otsustasin toodet arendama hakata. Tänaseks olen siis jõudnud nõndakaugele, et esimesed 1500 paelapaari on juba ilmavalgust näinud ja peatselt on oodata ka helkurseeriat. Usun, et mu paeltest on rahvale rõõmu ja see on ühtlasi ka hea võimalus Eestit tutvustada kui välismaale kõndima läheme. Täitsa Paelu saate osta juba Kingaprofist ja  ka Jõululaadalt mida täna viimast päeva Tallinna Lauluväljakul peetakse.

    * Esimene publikatsioon ilmus  Õhtulehes  ja isegi Jõuluvana Eedu andis mu paeltele oma õnnistuse 🙂

  • Mis asi on Arcallia?

    Posted on November 14th, 2018 Hr. Leo Siemann No comments

    Küsimustele vastab Arcallia asutaja ja CEO Kalle Köömnemägi. Intervjueeris Leo Siemann

  • Eesti Leiundusnäitus 2018 tegi otsa lahti

    Posted on October 22nd, 2018 Hr. Leo Siemann No comments

    See oli nüüd esimene kord kui säärane leiutiste näitus Eestis teoks sai. Samas on ka tähelepanuväärne, et Eesti Leiundusnäitus toimus just Eesti 100 sünnipäeva puhul. Näitusel tutvustasid oma päris leiutisi päris leiutajad ja kõnelesid oma ala eksperdid. Euroopa patendivolinik Margus Sarap rääkis sellest kas ja kuidas oleks parem oma leiutist patendiga kaitsta.  Soome Leiutajate Rahvusliku Föderatsiooni (FINF) juhataja Maunu Korpela võrdles aga eraleiutajate olukorda töösturite vaatenurgast. Näitusel oli ühtekokku eksponeeritud enam kui 20 leiutist. Medaleid jagati 10 erinevas kategoorias ja välja anti ka rahva lemmiku auhind, mille osaliseks sai leiutaja Jason Munro Inglismaalt.

    Read the rest of this entry »

  • Telegramm tuli : Leidur Leo jõustab teisi leiutajaid

    Posted on July 15th, 2018 Hr. Leo Siemann No comments

     

    Otsustasin, et avaldan  Telegram’mi loo  ka oma kodulehel kuna see on esimene väljaanne Eesis, kes viitsis täpsemalt järgi uurida millega ma tegelen ja miks ma seda kõike teen. Tänan Telegram’mi toimetajaid !

    Leo Siemann (44) on pärit Kuusalust, ent elab juba 1997. aastast Lõuna-Inglismaal, Torquay linnakeses mida ka Inglise Rivieraks kutsutakse. Telegramile jäi Leo silma alles mõned nädalad tagasi, tänu ühele Facebookis ringlenud videole, kus ta intervjueeris teist Inglismaal elavat eestlasest leiutajat. Kuid leiutaja on Leo isegi, samas oma suuremaks missiooniks peab ta leiutajate nõustamist ja julgustamist – leiutajatele ingliks olemist. Sõjaväemeedikuks ja spordimassööriks õppinud Siemann on lisaks kirglik golfimängija ning alates 2010. aastast ka Eesti Leiutajate Liidu liige. Teiste leidurite maailmale tutvustamiseks on mees tänase seisuga teinud leiutajate ja idufirmadega kokku üle 50 intervjuu ning Leidur Leo ise on olnud näiteks Soome ametivendade ajakirja KeksintöUutiset kaanel.

    Leo, kui kaua sa oled leiutamisega tegelenud ja kuidas selle enda jaoks avastasid? 

    Leiutamisega olen tegelenud aastast 2005. Avastasin selle kui tegin ühe isevärki kontoritooli lahenduse

    Olulisemad leiutised ehk meetodid on mul veebipõhised. Kuid midagi sellist, mis täna kusagil müügis oleks, ei ole. Hetkel olen seotud paari patendiga, mis on menetluses. Näiteks on valmis üks digitaalne leiutis ehk meetod, millest on veel natuke vara rääkida, kuid usun, et aasta pärast juba saab. Samuti on mõttes ka üks esmaabi leiutis kuid ka see on alles sahtlis, nii et häid mõtteid ikka on kuid aega ja raha nende teostamiseks napib, mis on leiutajate puhul täiesti tavaline nähtus  : )

    Kes on sinu eeskujud? 

    Eeskujusid on mitmeid : Leonardo da Vinci, Nikola Tesla, Mate Rimac, Hando Kruuv, Walter Zapp, Bernhard Schmidt, Karl Papello, dr Arnold Seppo,  Arved Vain …

    Read the rest of this entry »

  • Leiutaja Indrek vastab otse ja muhedalt

    Posted on July 1st, 2018 Hr. Leo Siemann No comments

    Juuni algul Ravila mõisas toimunud Soome-Eesti Leiutajate Sümpoosion oli pisut tagasihoidlikum kui möödunud aasta, seevastu aga mahlakam ja tabavam. Kuigi rahvast oli kooli tutipidude tõttu vähem kokku tulnud, olid kohalejõudnud leiutajad väge täis ja üllatasid nii mõnegi uue viguriga. Tutvustati leiutist sõjatööstusele ja vesiniklahendust sisepõlemismootoritele, Cumuluse paati, üht isevärki magnetmootorit, Raybike‘i, leiutajate rahvarahastuse platvormi Arcalliat  ja veel palju muudki põnevat. Mis aga peamine, leiutajad said taas kokku tulla, üksteist julgustada ja nõu anda. Ilukõnesid ei peetud, öeldi pigem otse ja maavillaselt nagu leiutajatel ikka tavaks. Tegin ka paar interjuud, millest esimene, leiutaja Indrek Hallikmäe’ga, sattus olema üsnagi sügava sisuga, Eesti elu ja leiutajate olukorda iseloomustades. Meie vestlus oli nõnda terav ja muhe, et tänaseks on seda Facebookis vaadanud enam kui 10 tuhat inimest 🙂

    * Leiutaja Indrek, kes elab ja arendab oma leiutisi nüüd Inglismaal, on tuntuks saanud päästeraketi ideega, mis mõeldud merehädaliste aitamiseks. Tegelikult on tal veel teisigi huvitavaid mõtteid, millest ta meie vestluses rääkis. Loodame, et seda lugu juhtub vaatama ja kuulama ka mõni ametnik, kellest midagi sõltub, et eraleiutajate olukord Eesti riigis võiks paraneda.

    Minu teine intervjuu sai aga tehtud tuntud Soome leiutaja Kari Kaila’ga. Vestlus on inglise keeles ning nähtav  Facebook’is  ja  Youtuubis.

    Järgmine suurem üritus, kuhu leiutajad kokku tulevad saab olema  Estonian Invention Show , mis toimub 27-28 Sept. Tallinnas, Walter Zapi majas, Ülemiste Tehnopolis.

  • Kas .est domeenil on lootust?

    Posted on January 5th, 2018 Hr. Leo Siemann No comments

    .est © Leo Siemann 2010

    Kui e-riigi ja küberturvalisusega on Eestis lood suht hästi, siis meie domeenimajanduse kohta seda kahjuks öelda ei saa. Eestil puudub täna rahvusvaheliselt ihaldatav kommertsdomeen, mis võiks meie riigi nähtavust internetis oluliselt tõsta ja lisaks ka kena kopika teenida.

    Mida on siis tehtud valesti?  Mulle tundub, et esmalt venitati meie riikliku tippdomeeni .ee avaliku lanseerimisega ülemäära kaua ning tõsteti selle hind mõtetult kalliks. See aga põhjustas rahva rahulolematuse ja massilise ülemineku .eu ning teistele välismaistele tipp- ja kommertsdomeenidele, mis tõi tookord ja toob tänaseni riigile majandusliku kahju. Teiseks pole .ee maailmas ihaldusväärne kuna tal puudub oma kommerts-niss, mis talle lisandväärtuse annaks. Samas kui USA firmale Verisign Inc. kuuluv, maailmas tänaseks enim müüdud domeen .com viitab kommertstegevusele ja selle naaber, Columbia tippdomeen .co  firmale, siis millele viitab .ee? Riigile, mis on alles poisike?

    Kui räägime Eesti kui riigi müügist, siis meenutagem siinkohal, et tänaseni pole suudetud isegi meile kõige olulisemat rahvusvahelist domeeni Estonia.com Nevise saarelt (UK offshore) koju tuua:  https://who.is/whois/estonia.com

    Aga milleks siis ikkagi Eestile see .est domeen kui .ee juba olemas on?

    Read the rest of this entry »