Leiutajate ingel aastast 2009
RSS icon Email icon Home icon
  • Miks peaks Eesti riik oma üksikleidureid toetama

    Posted on July 11th, 2019 Hr. Leo Siemann No comments

    Eesti Edison – Karl Papello © VainoKallas.ee

    Kõigepealt selgitame, kes on see üksikleidur kes toetust väärib. Ta on leiutaja, kes tegutseb iseseisvalt ehk siis leiutab tööst vabal ajal, et oma elu ja maailma parandada. Ta võib olla ka lihtne koduperenaine, õpilane, töötu, invaliid või pensionär. Enamus üksikleidureid ei soovi kunagi hakata ettevõtjaks ja seetõttu on ka nende võimalused piiratud, et riikliku toetust saada mida EAS ettevõtjatele pakub. Üksikleidurina võiks käsitleda ka leiutajat kellel on oma firma.

    Miks riik oma üksikleidureid toetama peaks on küll puhas intelligentsi küsimus. Selge see, et need kes ise hakkama saavad abi ei küsi. Küsivad ikka need kellel prototüübi ehitamiseks, patenditaotluseks ja toote turuletoomiseks vahendeid napib. Riik annab ju oma kodanikule täpselt nõndapalju raha, et ta kuidagi veel toime tuleks. Igasugused ootamatud kulud ajavad aga inimesed halliks. Kust kohast peaks võtma pensionär, invaliid või õpilane selle 1000 eurot mida patendivolinik patendiuuringuks ja patendi vormistamiseks küsib? Selge see et volinik peab oma keeruka töö eest makstud saama aga kes seda maksta jaksab? Nii jääbki üksikleiduri töö lauasahtlisse või kuuri alla seisma. Paremal juhul jaksab ta töötava prototüübi ehitada, et seda siis omatarbeks kasutada. Mingisugusest seeriatootmisest ei saa juttugi olla kui patendiõigused on kaitsmata. Muidu varastab selle idee mõni tööstur lihtsalt ära. Nüüd kui see juhtub olema kohalik tööstur, siis kannatab vaid paljaks varastatud leiutaja kui aga võõramaalane, siis kannatab ju kogu Eesti riik intellektuaalomandi varguse käes. Nõnda ongi Eesti kaotanud tänaseks juba miljoneid eurosid ja kaotab ka edaspidi kui me midagi ette ei võta.

    Eesti innovatsioonitoetused pärinevad täna suures osas Lääne-Euroopast, mille kasutamise effektiivsus on jätkuvalt madal. Vähemalt nõnda teatab meile  MKM’i Tõhustamiskava raport  : Ettevõtluse ja innovatsiooni toetamiseks suunab Eesti riik aastas ca 250 miljonit eurot, millest 92,5% moodustab välisabi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest. Kuigi Eesti konkurentsivõime on järk-järgult paranenud, siis mitmed rahvusvahelised organisatsioonid  nagu OECD ja IMF on juhtinud tähelepanu1, et Eesti peaks parandama innovatsioonipoliitika tõhusust, sest riiklikud kulutused teadus- ja arendustegevusele ei ole suurendanud kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti ega aidanud tõsta tootlikkust. Samadele väljakutsetele viitab ka Euroopa Komisjon oma 2018. aasta aruandes Eesti riigi kohta. Eesti ettevõtluse ja innovatsiooni valdkond vajab Euroopa Liidu toetusete vähenedes ning senise tulemuslikkuse parandamiseks muutust”  Seega tundub mulle, et olukord on üsna tõsine.

    Viimase kümnendi jooksul on Eestit vallutanud Ameerika moodi idufirmade kultuur, võiks öelda et isegi buum. Kuigi IT osatähtsus on tõusnud ja moodustab juba enam kui 10% SKP-st ometi on ka sellest vähe, et olulist nihet ühiskonnas põhjustada, mis meie majanduslikku kasutegurit märgatavalt suurendaks. Milles on siis probleem, et me ikka veel rattaid maast lahti ei saa?

    Read the rest of this entry »

  • Täitsa Pael sai valmis !

    Posted on December 16th, 2018 Hr. Leo Siemann No comments

    Eesti esimesed rahvuslikud kingapaelad on lõpuks valmis saanud :)  Paela eripäraks on see, et ta kannab  sini-must-valgetes rahvusvärvides mustrit nagu Eesti piiripost. Välja on tulnud ka disain nr 2 , mis on sini-musta täpiline pael valgel põhjal, eriti sobilik spordijalatsitele. Ka saapapaeltele olen mõelnud ja need on saadaval nii mustal kui ka valgel põhjal. Kingapaelte pikkus on klassikaline 75 cm, tossupaeltel 120 cm ja saapapaeltel 160 cm. Paela jämedus on 5mm kuid 75cm kingapaeltel on saadaval ka peenemad 3mm paksusega paelad peokingadele.

    Täitsa Pael omab disainkaitset ja kaubamärki.

    Idee ise tekkis aga sel lihtsal põhjusel, et mul oli omal korralikku rahvuslikku kingapaela leiundusnäituse ajaks tarvis mida poes ei leidunud. Kuna  mu Itaalia kingadel olid peal punased paeled, siis see ei läinud mitte kokku mu sinise kikilipsu, vesti ja valge särgiga. Mu inglise sõber Jasoni soovitusel, kes parasjagu külas viibis, sai lihtsalt laual olev kingipael lakk-kingadele peale seotud, mis oli ka päris kena. Kuna komplimendid ei tahtnud näituse ajal ja ka pärast seda kuidagi lõppeda, siis otsustasin toodet arendama hakata. Tänaseks olen siis jõudnud nõndakaugele, et esimesed 1500 paelapaari on juba ilmavalgust näinud ja peatselt on oodata ka helkurseeriat. Usun, et mu paeltest on rahvale rõõmu ja see on ühtlasi ka hea võimalus Eestit tutvustada kui välismaale kõndima läheme. Täitsa Paelu saate osta juba Kingaprofist ja  ka Jõululaadalt mida täna viimast päeva Tallinna Lauluväljakul peetakse.

    * Esimene publikatsioon ilmus  Õhtulehes  ja isegi Jõuluvana Eedu andis mu paeltele oma õnnistuse :)

  • Mis asi on Arcallia?

    Posted on November 14th, 2018 Hr. Leo Siemann No comments

    Küsimustele vastab Arcallia asutaja ja CEO Kalle Köömnemägi. Intervjueeris Leo Siemann

  • Eesti Leiundusnäitus 2018 tegi otsa lahti

    Posted on October 22nd, 2018 Hr. Leo Siemann No comments

    See oli nüüd esimene kord kui säärane leiutiste näitus Eestis teoks sai. Samas on ka tähelepanuväärne, et Eesti Leiundusnäitus toimus just Eesti 100 sünnipäeva puhul. Näitusel tutvustasid oma päris leiutisi päris leiutajad ja kõnelesid oma ala eksperdid. Euroopa patendivolinik Margus Sarap rääkis sellest kas ja kuidas oleks parem oma leiutist patendiga kaitsta.  Soome Leiutajate Rahvusliku Föderatsiooni (FINF) juhataja Maunu Korpela võrdles aga eraleiutajate olukorda töösturite vaatenurgast. Näitusel oli ühtekokku eksponeeritud enam kui 20 leiutist. Medaleid jagati 10 erinevas kategoorias ja välja anti ka rahva lemmiku auhind, mille osaliseks sai leiutaja Jason Munro Inglismaalt.

    Read the rest of this entry »

  • Telegramm tuli : Leidur Leo jõustab teisi leiutajaid

    Posted on July 15th, 2018 Hr. Leo Siemann No comments

     

    Otsustasin, et avaldan  Telegram’mi loo  ka oma kodulehel kuna see on esimene väljaanne Eesis, kes viitsis täpsemalt järgi uurida millega ma tegelen ja miks ma seda kõike teen. Tänan Telegram’mi toimetajaid !

    Leo Siemann (44) on pärit Kuusalust, ent elab juba 1997. aastast Lõuna-Inglismaal, Torquay linnakeses mida ka Inglise Rivieraks kutsutakse. Telegramile jäi Leo silma alles mõned nädalad tagasi, tänu ühele Facebookis ringlenud videole, kus ta intervjueeris teist Inglismaal elavat eestlasest leiutajat. Kuid leiutaja on Leo isegi, samas oma suuremaks missiooniks peab ta leiutajate nõustamist ja julgustamist – leiutajatele ingliks olemist. Sõjaväemeedikuks ja spordimassööriks õppinud Siemann on lisaks kirglik golfimängija ning alates 2010. aastast ka Eesti Leiutajate Liidu liige. Teiste leidurite maailmale tutvustamiseks on mees tänase seisuga teinud leiutajate ja idufirmadega kokku üle 50 intervjuu ning Leidur Leo ise on olnud näiteks Soome ametivendade ajakirja KeksintöUutiset kaanel.

    Leo, kui kaua sa oled leiutamisega tegelenud ja kuidas selle enda jaoks avastasid? 

    Leiutamisega olen tegelenud aastast 2005. Avastasin selle kui tegin ühe isevärki kontoritooli lahenduse

    Olulisemad leiutised ehk meetodid on mul veebipõhised. Kuid midagi sellist, mis täna kusagil müügis oleks, ei ole. Hetkel olen seotud paari patendiga, mis on menetluses. Näiteks on valmis üks digitaalne leiutis ehk meetod, millest on veel natuke vara rääkida, kuid usun, et aasta pärast juba saab. Samuti on mõttes ka üks esmaabi leiutis kuid ka see on alles sahtlis, nii et häid mõtteid ikka on kuid aega ja raha nende teostamiseks napib, mis on leiutajate puhul täiesti tavaline nähtus  : )

    Kes on sinu eeskujud? 

    Eeskujusid on mitmeid : Leonardo da Vinci, Nikola Tesla, Mate Rimac, Hando Kruuv, Walter Zapp, Bernhard Schmidt, Karl Papello, dr Arnold Seppo,  Arved Vain …

    Read the rest of this entry »

  • Leiutaja Indrek vastab otse ja muhedalt

    Posted on July 1st, 2018 Hr. Leo Siemann No comments

    Juuni algul Ravila mõisas toimunud Soome-Eesti Leiutajate Sümpoosion oli pisut tagasihoidlikum kui möödunud aasta, seevastu aga mahlakam ja tabavam. Kuigi rahvast oli kooli tutipidude tõttu vähem kokku tulnud, olid kohalejõudnud leiutajad väge täis ja üllatasid nii mõnegi uue viguriga. Tutvustati leiutist sõjatööstusele ja vesiniklahendust sisepõlemismootoritele, Cumuluse paati, üht isevärki magnetmootorit, Raybike‘i, leiutajate rahvarahastuse platvormi Arcalliat  ja veel palju muudki põnevat. Mis aga peamine, leiutajad said taas kokku tulla, üksteist julgustada ja nõu anda. Ilukõnesid ei peetud, öeldi pigem otse ja maavillaselt nagu leiutajatel ikka tavaks. Tegin ka paar interjuud, millest esimene, leiutaja Indrek Hallikmäe’ga, sattus olema üsnagi sügava sisuga, Eesti elu ja leiutajate olukorda iseloomustades. Meie vestlus oli nõnda terav ja muhe, et tänaseks on seda Facebookis vaadanud enam kui 10 tuhat inimest :)

    * Leiutaja Indrek, kes elab ja arendab oma leiutisi nüüd Inglismaal, on tuntuks saanud päästeraketi ideega, mis mõeldud merehädaliste aitamiseks. Tegelikult on tal veel teisigi huvitavaid mõtteid, millest ta meie vestluses rääkis. Loodame, et seda lugu juhtub vaatama ja kuulama ka mõni ametnik, kellest midagi sõltub, et eraleiutajate olukord Eesti riigis võiks paraneda.

    Minu teine intervjuu sai aga tehtud tuntud Soome leiutaja Kari Kaila’ga. Vestlus on inglise keeles ning nähtav  Facebook’is  ja  Youtuubis.

    Järgmine suurem üritus, kuhu leiutajad kokku tulevad saab olema  Estonian Invention Show , mis toimub 27-28 Sept. Tallinnas, Walter Zapi majas, Ülemiste Tehnopolis.

  • Kas .est domeenil on lootust?

    Posted on January 5th, 2018 Hr. Leo Siemann No comments

    .est © Leo Siemann 2010

    Kui e-riigi ja küberturvalisusega on Eestis lood suht hästi, siis meie domeenimajanduse kohta seda kahjuks öelda ei saa. Eestil puudub täna rahvusvaheliselt ihaldatav kommertsdomeen, mis võiks meie riigi nähtavust internetis oluliselt tõsta ja lisaks ka kena kopika teenida.

    Mida on siis tehtud valesti?  Mulle tundub, et esmalt venitati meie riikliku tippdomeeni .ee avaliku lanseerimisega ülemäära kaua ning tõsteti selle hind mõtetult kalliks. See aga põhjustas rahva rahulolematuse ja massilise ülemineku .eu ning teistele välismaistele tipp- ja kommertsdomeenidele, mis tõi tookord ja toob tänaseni riigile majandusliku kahju. Teiseks pole .ee maailmas ihaldusväärne kuna tal puudub oma kommerts-niss, mis talle lisandväärtuse annaks. Samas kui USA firmale Verisign Inc. kuuluv, maailmas tänaseks enim müüdud domeen .com viitab kommertstegevusele ja selle naaber, Columbia tippdomeen .co  firmale, siis millele viitab .ee? Riigile, mis on alles poisike?

    Kui räägime Eesti kui riigi müügist, siis meenutagem siinkohal, et tänaseni pole suudetud isegi meile kõige olulisemat rahvusvahelist domeeni Estonia.com Nevise saarelt (UK offshore) koju tuua:  https://who.is/whois/estonia.com

    Aga milleks siis ikkagi Eestile see .est domeen kui .ee juba olemas on?

    Read the rest of this entry »

  • Bränd ei ole vaid üks kollane numbrimärk lehma kõrvas

    Posted on September 10th, 2017 Hr. Leo Siemann No comments

    100 Eesti Brändi koduleht : Estonia100.com

    Ettevõtjate hulgas kuuleme sõna “bränd” üsna sageli, tööliste seas aga harvem. Põhjus ilmselt selles, et esimesed on brändide loojad teised aga tarbijad.

    Mis siis on bränd? Wikipedia andmetel on see toote või institutsiooni aineliste ja sümboolsete omaduste kombinatsioon, mis annab tootele või institutsioonile identiteedi ehk eristab seda teistest. Brändimine algas kariloomade märgistamisest, kusjuures sõna bränd pärineb vanapõhjakeelsest väljendist brandr.        

    Kaubamärkide massiline turundus sai alguse juba 19.sajandil, seoses tööstusrevolutsiooni ja pakendatud kaupade turule ilmumisega Inglismaal. Tänapäeval öeldakse isegi mõne inimese kohta, et ta on bränd. Olgu selleks siis David Beckham või Mr. Bean :) Mõlemad on omamoodi audentsed ja kutsuvad meis esile emotsioone veel enne kui suurt mõeldagi jõuame. Inglise keeles on kasutusel mõiste “Household name”  millele Eestis vaste puudub. Kuid sisuliselt tähendab see ühiskonnas tuntuks saanud inimese nime ning siit tuleneb ka seos istitutsiooni ja brändiga. Teame ju et üks tubli inimene võib olla etem kui terve institutsioon.  ( Loo edasilugemiseks kliki allolevale lingile )

    Read the rest of this entry »

  • Kaubamärk veebis ja sinu kodulehel

    Posted on February 17th, 2017 Hr. Leo Siemann No comments
    Kõigepealt vaatame pisut lähemalt seda, mis asi see Kaubamärk üldse on ja miks peaks teda kaitsma. Juba ammustest aegadest on inimesed püüdnud oma tooteid ja teenuseid eristada. Meenuvad ju meile enamusele sellised kaubamärgid nagu Kalev, Tallink, Ford ja Saku.  Esmalt hakati eristusmärke kasutama hoopis kariloomadel, et nende omanikud saaksid vahet teha kes kellele kuulub. Wikipedia andmetel on Kaubamärk  tähis, mis võimaldab eristada ühe ettevõtja kaupa või teenust teise ettevõtja  samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärk võib olla sõna, väljend, kujutis, tähe- ja numbriühend või nende kombinatsioon. Samuti võib see olla ka heli- või lõhnamärk. Kaubamärgile saab taotleda õiguskaitset teatud kaupade ja teenuste tähistamiseks. Kaubamärke ei patenteerita, vaid registreeritakse Patendiametis. Registreeritud kaubamärgi omanikul on selle kasutamise ainuõigus kaupade ja teenuste loetelus nimetatud klassides. Omanik võib kaubamärgi õiguse rikkumise takistamiseks algatada kohtumenetluse ja aegajalt me sellistest vaidlustest ka kuuleme.

    Read the rest of this entry »