Leiutajate ingel aastast 2009
RSS icon Email icon Home icon
  • Miks peaks Eesti riik oma üksikleidureid toetama

    Posted on July 11th, 2019 Hr. Leo Siemann No comments

    Eesti Edison – Karl Papello © VainoKallas.ee

    Kõigepealt selgitame, kes on see üksikleidur kes toetust väärib. Ta on leiutaja, kes tegutseb iseseisvalt ehk siis leiutab tööst vabal ajal, et oma elu ja maailma parandada. Ta võib olla ka lihtne koduperenaine, õpilane, töötu, invaliid või pensionär. Enamus üksikleidureid ei soovi kunagi hakata ettevõtjaks ja seetõttu on ka nende võimalused piiratud, et riikliku toetust saada mida EAS ettevõtjatele pakub. Üksikleidurina võiks käsitleda ka leiutajat kellel on oma firma.

    Miks riik oma üksikleidureid toetama peaks on küll puhas intelligentsi küsimus. Selge see, et need kes ise hakkama saavad abi ei küsi. Küsivad ikka need kellel prototüübi ehitamiseks, patenditaotluseks ja toote turuletoomiseks vahendeid napib. Riik annab ju oma kodanikule täpselt nõndapalju raha, et ta kuidagi veel toime tuleks. Igasugused ootamatud kulud ajavad aga inimesed halliks. Kust kohast peaks võtma pensionär, invaliid või õpilane selle 1000 eurot mida patendivolinik patendiuuringuks ja patendi vormistamiseks küsib? Selge see et volinik peab oma keeruka töö eest makstud saama aga kes seda maksta jaksab? Nii jääbki üksikleiduri töö lauasahtlisse või kuuri alla seisma. Paremal juhul jaksab ta töötava prototüübi ehitada, et seda siis omatarbeks kasutada. Mingisugusest seeriatootmisest ei saa juttugi olla kui patendiõigused on kaitsmata. Muidu varastab selle idee mõni tööstur lihtsalt ära. Nüüd kui see juhtub olema kohalik tööstur, siis kannatab vaid paljaks varastatud leiutaja kui aga võõramaalane, siis kannatab ju kogu Eesti riik intellektuaalomandi varguse käes. Nõnda ongi Eesti kaotanud tänaseks juba miljoneid eurosid ja kaotab ka edaspidi kui me midagi ette ei võta.

    Eesti innovatsioonitoetused pärinevad täna suures osas Lääne-Euroopast, mille kasutamise effektiivsus on jätkuvalt madal. Vähemalt nõnda teatab meile  MKM’i Tõhustamiskava raport  : Ettevõtluse ja innovatsiooni toetamiseks suunab Eesti riik aastas ca 250 miljonit eurot, millest 92,5% moodustab välisabi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest. Kuigi Eesti konkurentsivõime on järk-järgult paranenud, siis mitmed rahvusvahelised organisatsioonid  nagu OECD ja IMF on juhtinud tähelepanu1, et Eesti peaks parandama innovatsioonipoliitika tõhusust, sest riiklikud kulutused teadus- ja arendustegevusele ei ole suurendanud kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti ega aidanud tõsta tootlikkust. Samadele väljakutsetele viitab ka Euroopa Komisjon oma 2018. aasta aruandes Eesti riigi kohta. Eesti ettevõtluse ja innovatsiooni valdkond vajab Euroopa Liidu toetusete vähenedes ning senise tulemuslikkuse parandamiseks muutust”  Seega tundub mulle, et olukord on üsna tõsine.

    Viimase kümnendi jooksul on Eestit vallutanud Ameerika moodi idufirmade kultuur, võiks öelda et isegi buum. Kuigi IT osatähtsus on tõusnud ja moodustab juba enam kui 10% SKP-st ometi on ka sellest vähe, et olulist nihet ühiskonnas põhjustada, mis meie majanduslikku kasutegurit märgatavalt suurendaks. Milles on siis probleem, et me ikka veel rattaid maast lahti ei saa?

    Read the rest of this entry »