Leiutajate ingel aastast 2009
RSS icon Email icon Home icon
  • Miks leiutajad vajavad meie toetust?

    Posted on December 28th, 2014 Hr. Leo Siemann No comments

    Üldlevinud arusaama kohaselt peaks iga eestlane end ise aitama ja seda enam kui sa oled leiutaja. Tegelikkus on aga hoopis see, et tehnoloogilised mõtted tabavad sageli ka neid inimesi, kellel puudub selleks igasugune ettevalmistus. Just nõnda antakse meile uusi ideid kõrgemalt mõne probleemi lahendamise või tegevuse käigus. Idee võib tekkida ka üsna ootamatus olukorras või lihtsalt hommikul ärgates ning isegi peldikus istudes : ) Mida siis ikkagi teha kui sind üks selline idee äkitselt on tabanud? Nutikamad leiavad alati võimaluse teostuseks kuid enamus meist kahjuks mitte ja nõnda tähendab see vaid üht – uued ideed jäävad sageli kusagile sahtlipõhja lebama või unustatakse mõne aja pärast sootuks. Nõnda tabas ka üks isevärki idee Londonis elavat amatöörleiutajat Trevor Baylis’t kui ta parasjagu oma kodus televiisorit vaatas …

    Nagu näha oli tulemuseks see, et hr. Baylis läks oma töötuppa ja seal vändast laetava raadio valmis leiutas. Vähe sellest, tänaseks on sellel raadiol ka päikesepatarei ning sinna külge saab laadimiseks kinnitada veel taskulambi ja mobiiltelefoni :) See on aga juba innovatsioon, mis põhineb leiutistel. Just nõnda tuleb seda mõista , sest ilma eelnevate leiutisteta ei oleks olnud ei temal ega ka meil suurt midagi innoveerida.

    II Maailmasõja järgne Jaapan, sai oma olukorrast väga selgesti aru ja palus inimestel leiutama hakata. Tulemuseks on riik mida täna teame kui tehnoloogiliselt üks arenenumaid maailmas. Oleme siin juba enam kui 20 aastat oma riiki üles ehitanud kuid ei EAS, MKM ega Arengufond pole veel aru saanud, et innovatsiooni kui sellise aluseks saavad olla vaid leiutised, mille loomist peame toetama. Huvitav kaua veel läheb enne kui see lihtne printsiip kohale jõuab? Julgen nõnda väita vaadates intellektuaalomandi alast nõrkust ja madalat rahvuslike patentide arvu tänases Eestis. Teadaolevalt vaid umbes 30% meie ettevõtetest kasutab intellektuaalomandit kui strateegiliselt olulist vara oma firma portfellis (EITK.ee). Rahvuslike granditud ehk välja antud patentide arv aastas on aga kusagil 20-40 vahel, mis on paremal juhul kohane vaid arengumaale. See aga tähendab omakorda, et välisfirmade patendid ruulivad’ meie majandusruumis, teenides kasumit, mis kusagil mujal välja võetakse.  Kui me soovime suurendada lisandväärtuse loomist riigis, et seeläbi tõsta meie majanduslikku võimekust, peame ilmselgelt panustama intellektuaalomandisse. Seega peame aitama ka meie leiutajatel leiutada, et tekiks rahvuslik intellektuaalne kapital mida oleks võimalik kommertsialiseerida. Aga kuidas seda teha? Vastus on lihtne - tuleb luua tugistruktuurid, mis aitaks meie inimestel senisest märksa tõhusamalt oma leiutisi registreerida, prototüüpida, seeriatootmisesse juurutada ja maailmaturule viia. IT sektoris on arenguid juba märgata kuid mehhaanika poolel ehk siis päris asju ja tooteid luues on meie võimekus jätkuvalt üsna madal. Sellega tuleks aga ruttu tegelema hakata kui soovime kunagi arenenud riikide perre jõuda.

    Trevor Baylis’e  firma, mis Inglismaal leiutajaid toetab, asub siin: www.trevorbaylisbrands.com  

    Head avastamist ja teretulemast leiutajate maailma! 

  • Räägime aiast ja aia august

    Posted on March 31st, 2014 Hr. Leo Siemann No comments

    Jalutasin pühapäeva varahommikul TTÜ mändide all Mektory poole, kuulasin kevadist linnulaulu ja vaatlesin kuidas aafriklane vanal staadionil oma jooksutrenni tegi. Ilmselgelt inspiratsiooni saades ülikooli vaimust, kes oma kohalolekut ilmutas, tekkisid mul järgnevad mõtted: “Tore on see Eesti innovatsioonimull küll – Igaüks ajab oma rida, oma nurgas ja omas keeles. Kurb on ainult see, et üksteisest suurt aru ei saada ja seetõttu on ka arengupeetus ilmne.” Selgitan siis lähemalt: Riigiteenistujad pursivad kantseliiti ja maamehed panevad villast. Kui nimetad ministeeriumis sõna “leiutaja” või “leiutis” siis kehitatakse õlgu ja vastatakse seepeale: “Meil on innovatsioon.” Ei tea kas nad ise ka õieti aru saavad, mis loom see innovatsioon on ja kuskohast ta tuleb? Aga sõna “leiutaja” ei kannata ka suhu võtta, sest mine sa tea muidu võib veel see ministeeriumi- või eurotool kõikuma hakata … Samas aga kui ma maamehelt küsin, et kus su innovatsioon on? Siis vastuseks võin ma sellise küsimise peale lihtsalt kolakat saada! Vähemasti sõimu teenin ma välja küll seetõttu, et ma asju õigete nimedega ei nimeta.

    Lugedes MKM-i 84 leheküljelist arengukava aastateks kuni 2020 ei suutnud ma küll tuvastada selles ei leiutajat ega leiutist. Sellisel juhul võiks ju ka leiutajate keeles öelda, et uudsus puudub. Aga kui ei ole uudsust , siis pole ka arengut. Asju lihtsalt teiste sõnadega ringi nimetada pole just suurem kunst, hoopis raskem on aga teha midagi niisugust, mida annaks rakendada riigi majandusarengusse nõnda, et tekkiks lisandväärtus ja rahva jõukus kasvaks.

    * Päev jätkus Mektorys EAS-i tootearenduskoolitusega , kus õppisin juurde mõned uued sõnad ja kohtusin uute tegijatega. Kokkuvõtteks tuleb aga tõdeda, et arenguruumi jätkub meil veel küllaga.

  • Kiri Presidendile

    Posted on May 7th, 2012 Hr. Leo Siemann No comments

    © EV 2012

    Armas rahvas, avaldan teile viimaks siiski minu kirjavahetuse härra President T.H. Ilvesega ja paari meile olulise ministeeriumiga , et oleks pisut pönevam jälgida kas ja mis üldse edasi saab. Usun , et see on meie leiutajatele oluline teema, millele ootame ka riigipoolset vastust ja tegutsemist.

    Read the rest of this entry »