Leiutajate ingel aastast 2009
RSS icon Email icon Home icon
  • Intellektuaalomandi Kommertsialiseerimisest

    Posted on April 17th, 2014 Hr. Leo Siemann No comments

    Paiste taldrikud on üks enim müüdud Eesti leiutisi maailmas ..

    Tänases Eestis on küll viimaks hakatud intellektuaaomandist rääkima kuid samas ollakse umbes valgusaasta kaugusel sellest praktikast, mis on tavaks arenenud riikides. Esmalt peaksime aga vaatama, millist osatähtsust üldse omab IO Euroopa ja USA majanduses, ehk siis seejärel tajume ka teema olulisust. EITK annab meile väikese viite. Nõnda siis on näha selged seosed IO ja majandusnäitajate vahel. Kuid mispärast me siis selle asjaga juba ei tegele? Vabandusi olen kuulnud mitmeid: Pole kombeks, ei teadnud, koolis ei õpetatud, haridusprogrammis pole ruumi jne. Nüüd, kus EU on ühtlustumas, ei tohiks see enam nõnda suur probleem olla. Isegi Eesti Patendiamet viitab juba IO alaste õppematerjalide olemasolule. Kas Eesti haridussüsteem siis tõesti kuidagi järgi ei jõua Euroopa tavadele? Kiidame ju küll, et meil on hea haridus kuid tundub, et mõned asjad on endiselt kahe silma vahele jäetud …

    Rääkides kommertsialiseerimisest, tuleb see esmalt kaardistada nii riiklikus kui ka erasektoris. Seejärel tuleks anda eksperthinnang ning tuvastada see IO, mis on ekspluatatsiooni väärt ja müügikõlbulik (Kalle Köömnemägi , ELL). Sealt edasi vajame aga strateegiat ja häid müügimehi, kes suudavad need patendid, disainid ja autoriõigused rahaks pöörata nõnda, et võidaks kõik – nii riik, ettevõtja kui ka kodanikud.

    Eilses Õhtulehes oli esilehel meie riigis ainus palgal olev leiutaja Tanel Linnas teaduskeskusest Ahhaa. Huvitavaks tegi selle artikli lisaks Taneli põnevatele ettevõtmistele veel asjaolu, et riigi ainsal leiutajal pole arvel ühtegi patenti ! Põhjuseks nimelt see, et leiutaja ei huvitu äritegevusest vaid pigem ahhaa efekti’ loomisest :) Tema kommertsväärtus põhinebki uute nupu-mudelite ja atraktsioonide väljamõtlemises Ahhaa teaduskeskusele Tartus, kes omakorda pileteid müüb. Nii et win-win ärimudel. Tanel ei pea patente vormistama kuid Ahhaa teeb raha ja maksab talle palka! Samas aga kui vaadata arenenud riikide ja suurkorporatsioonide majandusmudeleid, siis on näha , et  intellektuaalne omand on üsna olulisel kohal nende portfellides. See on isegi nõnda oluline, et sageli kaalub üles tootmishoonete ja sisustuse hinna ! Sellesse panustatakse juba äriplaani algfaasis ja kulutatakse raha ka kohtuprotsessides, et oma majandusruumi kaitsta. Seega hallatakse intellektuaalset omandit kui oma põhivara, mida aga enamus Eesti ettevõtete kohta täna kahjuks öelda ei saa.

    Ilmselge, et meil on siin veel pikk tee käia, enne kui suudame oma näitajaid tõsta ja arenenud riikide perre astuda. Selleks tuleb meil aga esmalt luua IO strateegia nii riiklikul, firmade kui ka üksikisiku tasandil. Teiseks tuleks aga IO mingil moel täispungitud õppekavasse mahutada, et meie järeltulijad oleks targemad ja ka maailmaturul konkurentsivõimelisemad.