Leiutajate ingel aastast 2009
RSS icon Email icon Home icon
  • Eesti Leiundusnäitus 2019 algab peatselt

    Posted on November 2nd, 2019 Hr. Leo Siemann No comments

    Juba paari nädala pärast kogunevad Eesti leiutajad ja nende sõbrad Ülemiste City Technopolis Öpiku majas, et oma leiutisi eksponeerida. Näitus on avatud neljapäeval 14.nov kell 10.00-18.00 ja reedel 15. nov kell 10.00 – 17.00. Kusjuures ei ole veel hilja, et end kirja panna. Kohatasu on 50 eurot kahe päeva eest, mis sisaldab endas ka lauda ja tooli kui tarvis. Täpne asukoht on Öpiku Maja C-korpuse fuajee ja aadress Valukoja 8. Ootame ka külalisleiutajaid Soomest, Rootsist, Lätist, Inglismaalt ja Küproselt. Kohapeal müüakse ka valmis tooteid ja antakse nõu kuidas oma leiutist kaitsta. Selleks on lubanud kohale tulla ka Eesti Patendiamet ja Euroopa patendivolinik Margus Sarap. Kui on soovi partnerina ühineda, et näitust toetada siis ka seda saab.  Eesti Leiundusnäituse koduleht on  www.EstonianInventionShow.com  * Külastajatele on näitus tasuta.  Kontakt : leo@leiutaja.com , Tel : +372 56 87 38 99

  • WIPO hindas noort leiutajat

    Posted on December 11th, 2015 Hr. Leo Siemann No comments

    “Teie viite Eestit edasi” ütles President Toomas Hendrik Ilves oma kõnes enne kui nutikamatele koolipoistele ja tüdrukutele auhindu jagama hakkas …  Seekord juba 8. korda peetud Õpilasleiutajate Riiklik Konkurss oli suurim mida nähtud. Züriile esitati 755 ideed, 844 autorilt 82-st Eesti koolist. Konkursi preemiafond oli kokku 25 950 eurot ja võõrustajaks TTÜ Mektory.

    Eesti Patendiameti peadirektor tublile leiutajale auhinda üle andmas …

    Eriliseks tegi aga selle aasta sündmuse minu jaoks asjaolu, et leidus üks töö, mille piltigi seinale ei näidatud ja seda lihtsal põhjusel, et mitte leiutise uudsusprintsiipi rikkuda. Tegemist oli Põlva Ühisgümnaasiumi 8. klassi õpilase Marken Järve leiutisega “Haamer Hammer”. Noore leiutaja töö oli nõnda asjalik , et sel puhul oli kohale tulnud ka Patendiameti peadirektor hr. Margus Viher, kes leiutajale WIPO auhinna üle andis. Säärane tähelepanu juhtus minu äranägemist mööda küll esmakordselt Eesti ajaloos, mis on igati tore ja julgustav  :)

    Õnne ja edu kõigile noortele leiutajatele oma tööde edasiarendamisel ja turustamisel !!

    * Põhjalikumad kokkuvõtted üritusest tegid  Eesti Teadusagentuur,  Novaator  ja  Delfi Noorte Hääl.

  • Intellektuaalomandi Kommertsialiseerimisest

    Posted on April 17th, 2014 Hr. Leo Siemann No comments

    Paiste taldrikud on üks enim müüdud Eesti leiutisi maailmas ..

    Tänases Eestis on küll viimaks hakatud intellektuaaomandist rääkima kuid samas ollakse umbes valgusaasta kaugusel sellest praktikast, mis on tavaks arenenud riikides. Esmalt peaksime aga vaatama, millist osatähtsust üldse omab IO Euroopa ja USA majanduses, ehk siis seejärel tajume ka teema olulisust. EITK annab meile väikese viite. Nõnda siis on näha selged seosed IO ja majandusnäitajate vahel. Kuid mispärast me siis selle asjaga juba ei tegele? Vabandusi olen kuulnud mitmeid: Pole kombeks, ei teadnud, koolis ei õpetatud, haridusprogrammis pole ruumi jne. Nüüd, kus EU on ühtlustumas, ei tohiks see enam nõnda suur probleem olla. Isegi Eesti Patendiamet viitab juba IO alaste õppematerjalide olemasolule. Kas Eesti haridussüsteem siis tõesti kuidagi järgi ei jõua Euroopa tavadele? Kiidame ju küll, et meil on hea haridus kuid tundub, et mõned asjad on endiselt kahe silma vahele jäetud …

    Rääkides kommertsialiseerimisest, tuleb see esmalt kaardistada nii riiklikus kui ka erasektoris. Seejärel tuleks anda eksperthinnang ning tuvastada see IO, mis on ekspluatatsiooni väärt ja müügikõlbulik (Kalle Köömnemägi , ELL). Sealt edasi vajame aga strateegiat ja häid müügimehi, kes suudavad need patendid, disainid ja autoriõigused rahaks pöörata nõnda, et võidaks kõik – nii riik, ettevõtja kui ka kodanikud.

    Eilses Õhtulehes oli esilehel meie riigis ainus palgal olev leiutaja Tanel Linnas teaduskeskusest Ahhaa. Huvitavaks tegi selle artikli lisaks Taneli põnevatele ettevõtmistele veel asjaolu, et riigi ainsal leiutajal pole arvel ühtegi patenti ! Põhjuseks nimelt see, et leiutaja ei huvitu äritegevusest vaid pigem ahhaa efekti’ loomisest :) Tema kommertsväärtus põhinebki uute nupu-mudelite ja atraktsioonide väljamõtlemises Ahhaa teaduskeskusele Tartus, kes omakorda pileteid müüb. Nii et win-win ärimudel. Tanel ei pea patente vormistama kuid Ahhaa teeb raha ja maksab talle palka! Samas aga kui vaadata arenenud riikide ja suurkorporatsioonide majandusmudeleid, siis on näha , et  intellektuaalne omand on üsna olulisel kohal nende portfellides. See on isegi nõnda oluline, et sageli kaalub üles tootmishoonete ja sisustuse hinna ! Sellesse panustatakse juba äriplaani algfaasis ja kulutatakse raha ka kohtuprotsessides, et oma majandusruumi kaitsta. Seega hallatakse intellektuaalset omandit kui oma põhivara, mida aga enamus Eesti ettevõtete kohta täna kahjuks öelda ei saa.

    Ilmselge, et meil on siin veel pikk tee käia, enne kui suudame oma näitajaid tõsta ja arenenud riikide perre astuda. Selleks tuleb meil aga esmalt luua IO strateegia nii riiklikul, firmade kui ka üksikisiku tasandil. Teiseks tuleks aga IO mingil moel täispungitud õppekavasse mahutada, et meie järeltulijad oleks targemad ja ka maailmaturul konkurentsivõimelisemad. 

  • Publikatsioonidest ja nende haldamisest leiunduses

    Posted on May 18th, 2013 Hr. Leo Siemann No comments

    “12 Nõuannet igale leiutajale” Inseneeria 2013/4

    Viimase nelja aasta jooksul olen avaldanud oma kodulehel ja ajakirjanduses kokku enam kui 100 postitust, millede hulgas on ka mitmeid haruldasi artikleid meie maal valmis tehtud leiutistest. Ilmselgelt omab ka selline väike hulk postitusi kena osakaalu internetis kui need artiklid on korralikult tagitud ja lingitud. Tulemuseks on aga see, et “Eesti Leiutaja” on nähtav abimees igale leiutajale tänases Eestis ja kogu maailmas. Publikatsioonid on oluline osa ühe leiutise haldamise juures. Nende reinvesteerimine kutsub aga esile kumulatiivse efekti, mis ilmselgelt suurendab nähtavust. Viimase all pean silmas refereerimist ja viiteid omakorda teistele publikatsioonidele. See nö “vaht” mõne inimese jaoks võib olla aga teinekord päris meeldiva lõhnaga ja pakkuda “vannis kümblejale” erakordset naudingut.  Ei maksa arvata, et neist asjust palju Eestis teatakse. Seda kinnitavad meie viletsad müüginumbrid ja ka mitmed inimesed, kes arenenud ühiskondades mõnda aega on elanud. 

    Oluline on teada millal ja kus publitseerida. Sageli määrab just esmane publikatsioon nö “leiutise maitse” rahva suus. Siinjuures tuleb tähele panna, et enne leiutisele õiguskaitse võtmist Patendiametist publitseerida ei tohi, sest muidu kaotab leiutis uudsuse ja patenti või kasulikku mudelit leiutajale ei väljastata!  Kusjuures läheb arvesse ka igasugune digitaalne- ja audio publikatsioon. Hetkest, mil patendiavaldus on sisse antud ja prioriteedi kuupäev käes võib publitseerimist alustada kuid siinjuures on jälle “väike aga”. Nimelt tuleb silmas pidada ka konkurente, kes teie leiutist jälgima hakkavad ning võimalik, et ka paremat lahendust looma  tõttavad. Kui juhtumisi on tegemist suurfirmaga, siis nn “teerulli alla jäämise oht” on päris reaalne. Seetõttu soovitan mitte enne publitseerida kui oled täitsa kindel, et nüüd on see õige aeg rahva tähelepanu äratada. Hea oleks ka kui sa selleks ajaks oled oma prototüübi ehk esimese töötava mudeli valmis ehitanud ja isegi väikese partii suutnud valmistada. Patendiamet avaldab esmase publikatsiooni 18 kuu möödudes  Patendilehes.  Kasuliku mudeli korral on see aeg umbkaudu 6 kuud. Publikatsiooni aega on võimalik teatud asjaoludel ka pisut pikendada. Teinekord on aga tarvis teha just varane publikatsioon , et teatud töösturites ja ka avalikkuses tähelepanu äratada. Selleks võib kasutada internetti või traditsionaalseid meediakanaleid. Leiutise seisukohast lähtudes on parim publitseerida ikka seal kuhu valdkonda antud leiutis kuulub. Selleks tuleb sul valida kas vastav ajakiri või internetiportaal. Kuna aga leiutiste puhul on üldjuhul tegemist ikka tehnoloogiliste lahendustega, siis ka kõik tehnikaajakirjad on selleks igati sobivad. Lisaks võib mõelda ka oma leiutise eksponeerimisele erinevatel näitusel nii kodumaal kui rajataga.

    * Kui soovid abi  oma leiutise strateegia kujundamisel ja publikatsiooni teostamisel, siis võid ka minuga julgesti ühendust võtta ! Kõige kiiremini saan selle teoks teha just siin “Eesti Leiutajas” ja seda nii eesti kui ka inglise keeles. Selleks saada mulle eMail: leo@leiutaja.com . 

    Hääd leiutamist !

  • Mis tehtud , Mis teoksil ?

    Posted on January 28th, 2013 Hr. Leo Siemann No comments

    Maailmalõpp on möödas ja elame nüüd armuajal. Seoses uue algusega tekkis mul ka üsna loomulikult mõte tagasi vaadata möödunule ja jagada seda, mis on tehtud ja mis parasjagu teoksil.

    Eesti Leiutaja sündis aastal 2009. Idee aga hakkas idanema juba Jõulukuus 2008.  Kelle jaoks blogi , kelle jaoks portaal , minu jaoks aga koduleht ja omal moel ka leiutis.  Loomise vajaduse tingis asjaolu, et tollel hetkel ei olnud Eestis ühtegi veebilehte kuskohast lihtne inimene oleks leiundusealast abi saanud. Meile leiutajatele eluliselt olulise Patendiameti koduleht tundus aga vähemasti tollel ajal suht hall ja igav ning pealeselle veel ka tavakodanikule üsna raskesti arusaadav. Nõnda mul siis tuligi abiks võtta hoopis  UK Patendiameti koduleht, kus asjad palju selgemad näisid.

    Alustasin märtsikuus 2009 Inglismaalt ja loomulikult ka inglise keeles. Pool aastat hiljem küsiti aga minult juba üsna sageli, et miks ma emakeeles ei kirjuta ? Nõnda siis saigi viimaks loodud ka eestikeelne blogi, mis tänaseks portaali mõõdu välja annab. Oma esimese abikäe ulatasin aga juba enne kodulehe loomist 2008 aasta sügisel Hispaania päritolu leiutajale nimega Jesus Viscaino :)  Samal aastal sai  minust Eesti Leiutajate Liidu liige …

    Read the rest of this entry »

  • Imevähe aga siiski tõuseb …

    Posted on October 8th, 2010 Hr. Leo Siemann No comments

    Patendiamet teatas täna oma kodulehel , et Eesti leiundustegevus on hakanud viimaks  tõusma. Jumal tänatud ! Jääb vaid loota , et neist leiutistest enam ka tööstusse ja igapäevaellu jõuab.  Sellegi poolest ei ole aga mõtet oma naba kauemaks imetlema jääda kuna Eesti majandus- ja ekspordinäitajad on endiselt nõrgad …

    http://www.epa.ee/client/default.asp?wa_object_id=2&wa_id=743