Leiutajate ingel aastast 2009
RSS icon Email icon Home icon
  • Intellektuaalomand kui riigi majanduse katalüsaator

    Posted on November 9th, 2018 Hr. Leo Siemann No comments

    On selge, et iga riigi areng sõltub tema majandusest. See aga omakorda sõltub inimestest ja loodavast lisandväärtusest mida on võimalik müüa. Vaadates tänast Eestit jääb silma rahva ja ta valitsejate oskamatus intellektuaalomandit kui lisandväärtust korralikult kaitsta ja hallata oma maa hüvanguks.

    Sellest võiks juba pikema loo kirjutada kuna juured ulatuvad siin üsna sügavale. Kohati jääb mulle arusaamatuks, kas on tegemist lihtsalt inimeste harimatusega intellektuaalomandi suhtes või on siin hoopis mängus üks karvane käsi … Nõnda tahaksin ma küsida : Miks ei ole viimase 5 aasta jooksul suudetud valitsuses lõpetada uue IO seaduse loomet ja see on läinud hapuks tänase seisuga? Või miks suleti möödunud kevadel leiutajatele oluline asutus EITK – Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus? Huvitav on siinjuures veel asjaolu, et just EITK oli esimene ja minu teada ka ainuke asutus tänases Eestis, kes on välja andnud Intellektuaalomandi Õppematerjali : http://www.autor.ee/oppematerjalid . Kirjutasin sellest ka loo oma kodulehel  juba 2015 aastal.

    Mitte harvad ei ole need juhtumid, kus minuni jõuavad kuuldused sellest kuidas Eestis intellektuaalset omandit varastatakse. Seda juhtub isegi riiklikul tasemel, kus üle lasevad nii ülikoolid, riiklikud konkursid kui ka startup üritused. Tundub, et laiemas pildis puudub austus inimese loomingu kui ta omandi vastu. Eesti ühiskonnas on säilinud jätkuvalt post-sovjeetlik arusaam, et kõik on kõigi oma ja mõned meist on lihtsalt võrdsemad.

    On näha, et Eesti riigil puudub täna selge intellektuaalomandi õpetamise konseptsioon ja strateegia. Aga miks on see oluline? Arvan, et kuna intellektuaalse loominguga tegelevad inimesed ja ettevõtted loovad lisandväärtust mida on võimalik Eesti riigi arenguks ja õitsenguks kasutada, siis tuleks osata seda ka oskuslikult kaitsta ja kommertsialiseerida. Siia alla kuuluvad autoriõigused, disain, kasulikud mudelid, patendid ja kaubamärgid, mis kõik toovad nii üksikisikule, firmale kui ka riigile sisse kena kopika kui neid korrektselt hallata ja müüa.

    Kokkuvõtteks leian, et kui me intellektuaalomandit korralikult haldama ei õpi, siis pole Eestil suurt lootustki arenenud riikide perre jõuda ja jääme ka edaspidi madala lisandväärtusega maade hulka.

    Leo Siemann
    leiutaja

    * Artikkel ilmus Äripäevas arvamusloona, 13. novembril 2018.

  • 12 Nõuannet igale leiutajale

    Posted on January 7th, 2016 Hr. Leo Siemann No comments

    Tunduvalt lihtsam on leiutada kui sul kõik abistruktuurid olemas ja meeskond seljataga. Nõnda toimetatakse pea kõigis maailma teadusasutustes ja suurfirmades kus R&D osakondadesse paigutatakse miljoneid ja isegi miljardeid dollareid. Tulemusi näeme käepeal tiksumas, teepeal kihutamas ja taevas lendamas. Sellest räägivad meile ilmekalt ka Discovery Science ja mõned teised põnevad Tv kanalid. Juhul kui aga Sinul eraisikuna tekkib üks asjalik tehnoloogiline mõte kuid pole sääraseid meetmeid ja struktuure, mida siis peale hakata? Kuidas end kaitsta leiutise varguse eest ja jõuda siiski maailma? Toon ära siinkohal 12 nõuannet kuidas võiks Eesti oludes edasi liikuda:

    1. Hoia oma idee konfidentsiaalsena - Tähendab, et ära räägi sellest avalikult meedias, internetis ega kusagil ideekonkursil enne kui oled ta ära kaitsnud ! Muidu kaotab su leiutis või lahendus uudsuse ja seda ei saagi enam üheski patendiametis registreerida. Lisaks varitseb veel oht, et koopia ehk copycat’ kusagil enne valmis saab kui sinu orginaal. Seetõttu on oluline allkirjastada konfidentsiaalsusleping ehk NDA (Non Disclosure Agreement) enne kui kellegile oma ideest rääkida võib.

    2. Uuri asja - Googleda ja tuula kõikvõimalikes andmebaasides, et näha kas su möte on ikka tõepoolest uudne. Vaata lahtiste silmadega ringi ka Ebays ja teistes neti- ning pärispoodides. Suhtle ekspertidega.

    Read the rest of this entry »

  • Miks leiutajad vajavad meie toetust?

    Posted on December 28th, 2014 Hr. Leo Siemann No comments

    Üldlevinud arusaama kohaselt peaks iga eestlane end ise aitama ja seda enam kui sa oled leiutaja. Tegelikkus on aga hoopis see, et tehnoloogilised mõtted tabavad sageli ka neid inimesi, kellel puudub selleks igasugune ettevalmistus. Just nõnda antakse meile uusi ideid kõrgemalt mõne probleemi lahendamise või tegevuse käigus. Idee võib tekkida ka üsna ootamatus olukorras või lihtsalt hommikul ärgates ning isegi peldikus istudes : ) Mida siis ikkagi teha kui sind üks selline idee äkitselt on tabanud? Nutikamad leiavad alati võimaluse teostuseks kuid enamus meist kahjuks mitte ja nõnda tähendab see vaid üht – uued ideed jäävad sageli kusagile sahtlipõhja lebama või unustatakse mõne aja pärast sootuks. Nõnda tabas ka üks isevärki idee Londonis elavat amatöörleiutajat Trevor Baylis’t kui ta parasjagu oma kodus televiisorit vaatas …

    Nagu näha oli tulemuseks see, et hr. Baylis läks oma töötuppa ja seal vändast laetava raadio valmis leiutas. Vähe sellest, tänaseks on sellel raadiol ka päikesepatarei ning sinna külge saab laadimiseks kinnitada veel taskulambi ja mobiiltelefoni :) See on aga juba innovatsioon, mis põhineb leiutistel. Just nõnda tuleb seda mõista , sest ilma eelnevate leiutisteta ei oleks olnud ei temal ega ka meil suurt midagi innoveerida.

    II Maailmasõja järgne Jaapan, sai oma olukorrast väga selgesti aru ja palus inimestel leiutama hakata. Tulemuseks on riik mida täna teame kui tehnoloogiliselt üks arenenumaid maailmas. Oleme siin juba enam kui 20 aastat oma riiki üles ehitanud kuid ei EAS, MKM ega Arengufond pole veel aru saanud, et innovatsiooni kui sellise aluseks saavad olla vaid leiutised, mille loomist peame toetama. Huvitav kaua veel läheb enne kui see lihtne printsiip kohale jõuab? Julgen nõnda väita vaadates intellektuaalomandi alast nõrkust ja madalat rahvuslike patentide arvu tänases Eestis. Teadaolevalt vaid umbes 30% meie ettevõtetest kasutab intellektuaalomandit kui strateegiliselt olulist vara oma firma portfellis (EITK.ee). Rahvuslike granditud ehk välja antud patentide arv aastas on aga kusagil 20-40 vahel, mis on paremal juhul kohane vaid arengumaale. See aga tähendab omakorda, et välisfirmade patendid ruulivad’ meie majandusruumis, teenides kasumit, mis kusagil mujal välja võetakse.  Kui me soovime suurendada lisandväärtuse loomist riigis, et seeläbi tõsta meie majanduslikku võimekust, peame ilmselgelt panustama intellektuaalomandisse. Seega peame aitama ka meie leiutajatel leiutada, et tekiks rahvuslik intellektuaalne kapital mida oleks võimalik kommertsialiseerida. Aga kuidas seda teha? Vastus on lihtne - tuleb luua tugistruktuurid, mis aitaks meie inimestel senisest märksa tõhusamalt oma leiutisi registreerida, prototüüpida, seeriatootmisesse juurutada ja maailmaturule viia. IT sektoris on arenguid juba märgata kuid mehhaanika poolel ehk siis päris asju ja tooteid luues on meie võimekus jätkuvalt üsna madal. Sellega tuleks aga ruttu tegelema hakata kui soovime kunagi arenenud riikide perre jõuda.

    Trevor Baylis’e  firma, mis Inglismaal leiutajaid toetab, asub siin: www.trevorbaylisbrands.com  

    Head avastamist ja teretulemast leiutajate maailma! 

  • Patendivolinikest ja tugistruktuuridest Eesti leiunduses

    Posted on October 28th, 2013 Hr. Leo Siemann No comments

    Loo autor Inglismaal aurumasinat kaemas ..

    Leiutaja produktiivsust võime mõõta mitmel moel. Üllaim neist on kahtlemata maailmamuutev leiutis nagu oli seda elektripirn või aurumasin. Kõige selgem on  igaühele siiski rahanumber, mida keegi on suutnud oma leiutistega välja teenida. Paraku on aga paljude leiutajatega just nõndasamuti kui on kunstnikega – saavad tuntuks pärast oma surma. Nõnda võib seda öelda isegi mõne väga tuntud leiutaja kohta, kellest üheks eredaimaks näiteks on Leonardo Da Vinci. Vaatamata oma vingetele leiutistele nagu olid seda vedruauto, helikopter või tank oli tema olukord vahepeal isegi nõnda täbar, et ta oli sunnitud ennast suisa õukonna narriks müüma. Seega tundub et igal leiutajal peab ikka oma leivanumber’ olema kuniks ta suudab oma unistused teoks teha.

    Sageli kuulen ma leiutajaid kurtmas, et patendivolinik ei hooli vaid hoopis koorib! Usun, et see on pigem iseloomulik virin arengumaades nagu on seda Eesti, sest raha on enamus inimestel lihtsalt alla inimväärse elamise piiri ja ilmselgelt ei jätku seda hobidega’ tegelemiseks. Just nõnda olen ma sunnitud leiutamist tänases Eestis nimetama, sest riigil puuduvad veel mitmed toetusstruktuurid ja arusaamine leiutamise kasulikkusest riigi majandusele. Küll saadakse juba aru ettevõtlusest ja idufirmadest kuid kuskohast see idu tuleb, seda ignoreeritakse jätkuvalt. Ehk siis ignoreeritakse inimest, kes antud tehnoloogilise lahenduse välja mõtles ja tehakse pigem üldistusi institutsionaalsel tasemel nagu meil nõuka ajal oli kombeks. Ei, see ei ole nõnda, et patent / leiutis on üks väike asi selle suure’ ettevõtluse juures vaid pigem ikka vastupidi. See ju ongi just see unikaalne müügi omadus ehk USP (Unique Selling Point) , mis ühe ettevõtte eriliseks teeb. Vastasel korral räägime ju lihtsalt transiidist või teenuse osutamisest, mitte aga lisandväärtuse loomisest. Teame ka seda , et tänapäeval arvatakse edukate firmade väärtus olevat kuni 80% just nende IP ehk intellektuaalomandi portfellis, millesse kuuluvad ka leiutised …

    Read the rest of this entry »

  • Publikatsioonidest ja nende haldamisest leiunduses

    Posted on May 18th, 2013 Hr. Leo Siemann No comments

    “12 Nõuannet igale leiutajale” Inseneeria 2013/4

    Viimase nelja aasta jooksul olen avaldanud oma kodulehel ja ajakirjanduses kokku enam kui 100 postitust, millede hulgas on ka mitmeid haruldasi artikleid meie maal valmis tehtud leiutistest. Ilmselgelt omab ka selline väike hulk postitusi kena osakaalu internetis kui need artiklid on korralikult tagitud ja lingitud. Tulemuseks on aga see, et “Eesti Leiutaja” on nähtav abimees igale leiutajale tänases Eestis ja kogu maailmas. Publikatsioonid on oluline osa ühe leiutise haldamise juures. Nende reinvesteerimine kutsub aga esile kumulatiivse efekti, mis ilmselgelt suurendab nähtavust. Viimase all pean silmas refereerimist ja viiteid omakorda teistele publikatsioonidele. See nö “vaht” mõne inimese jaoks võib olla aga teinekord päris meeldiva lõhnaga ja pakkuda “vannis kümblejale” erakordset naudingut.  Ei maksa arvata, et neist asjust palju Eestis teatakse. Seda kinnitavad meie viletsad müüginumbrid ja ka mitmed inimesed, kes arenenud ühiskondades mõnda aega on elanud. 

    Oluline on teada millal ja kus publitseerida. Sageli määrab just esmane publikatsioon nö “leiutise maitse” rahva suus. Siinjuures tuleb tähele panna, et enne leiutisele õiguskaitse võtmist Patendiametist publitseerida ei tohi, sest muidu kaotab leiutis uudsuse ja patenti või kasulikku mudelit leiutajale ei väljastata!  Kusjuures läheb arvesse ka igasugune digitaalne- ja audio publikatsioon. Hetkest, mil patendiavaldus on sisse antud ja prioriteedi kuupäev käes võib publitseerimist alustada kuid siinjuures on jälle “väike aga”. Nimelt tuleb silmas pidada ka konkurente, kes teie leiutist jälgima hakkavad ning võimalik, et ka paremat lahendust looma  tõttavad. Kui juhtumisi on tegemist suurfirmaga, siis nn “teerulli alla jäämise oht” on päris reaalne. Seetõttu soovitan mitte enne publitseerida kui oled täitsa kindel, et nüüd on see õige aeg rahva tähelepanu äratada. Hea oleks ka kui sa selleks ajaks oled oma prototüübi ehk esimese töötava mudeli valmis ehitanud ja isegi väikese partii suutnud valmistada. Patendiamet avaldab esmase publikatsiooni 18 kuu möödudes  Patendilehes.  Kasuliku mudeli korral on see aeg umbkaudu 6 kuud. Publikatsiooni aega on võimalik teatud asjaoludel ka pisut pikendada. Teinekord on aga tarvis teha just varane publikatsioon , et teatud töösturites ja ka avalikkuses tähelepanu äratada. Selleks võib kasutada internetti või traditsionaalseid meediakanaleid. Leiutise seisukohast lähtudes on parim publitseerida ikka seal kuhu valdkonda antud leiutis kuulub. Selleks tuleb sul valida kas vastav ajakiri või internetiportaal. Kuna aga leiutiste puhul on üldjuhul tegemist ikka tehnoloogiliste lahendustega, siis ka kõik tehnikaajakirjad on selleks igati sobivad. Lisaks võib mõelda ka oma leiutise eksponeerimisele erinevatel näitusel nii kodumaal kui rajataga.

    * Kui soovid abi  oma leiutise strateegia kujundamisel ja publikatsiooni teostamisel, siis võid ka minuga julgesti ühendust võtta ! Kõige kiiremini saan selle teoks teha just siin “Eesti Leiutajas” ja seda nii eesti kui ka inglise keeles. Selleks saada mulle eMail: leo@leiutaja.com . 

    Hääd leiutamist !

  • Mida teha kui tuleb idee ???

    Posted on October 25th, 2012 Hr. Leo Siemann No comments

    © essentialsofnutrition.com

    Yess, ära tuli ! kuulsin mõni aeg tagasi ühte kena inimest hõiskamas. Mis asi? küsisin ma see peale. Idee tuli noh, vastas sõbrake ja säras rõõmust. Kuule, aga ütle mis ma nüüd sellega peale hakkan? oli ta järgmine küsimus…

    Nõnda võib tõepoolest juhtuda meist igaühega ja esmapilgul ei pruugigi teada kuhu auku või kasti äsja saadud idee sobib.     Statistiliselt tuleb inimesel elu jooksul aga 2-3 suuremat ideed millest võib isegi asja saada. Huvitav on siinjuures veel asjaolu, et samale ideele võivad tulla samaaegselt mitu inimest maailma eri paigus. Nõnda on vähemasti täheldatud paljude leiutiste puhul.

    Seega, kui sul tuluke peas süttib ja idee on mõistlik, siis ole hea ja tee see asi ära niipea kui suudad ! 

    Read the rest of this entry »

  • Intellektuaalse omandi vargus tänases Eestis on nõnda tavaline kui sokipesu.

    Posted on October 21st, 2012 Hr. Leo Siemann No comments

    © Leiutajateküla Lotte 2012

    Taaskord on Eestis välja kuulutatud mitmed ideekonkursid, mille hulgas ka neist suurim – Ajujaht.  Leiutajana tahan aga küsida kuivõrd turvaline on säärastel konkurssidel oma ideid varukast lauale raputada? Võibolla ma eksin kuid siiski arvan, et vähemalt pooled esitatud ideedest ei oma mitte mingisugust intellektuaalset kaitset vaid lihtsalt käiakse välja avalikkuse ette endale aru andmata sellest, et igasugune publikatsioon kaotab registreerimata leiutise uudsuse.  Samas tekkib ka suurepärane võimalus IO vargusteks , mis tänases Eestis on nõnda tavaline kui sokipesu.

    Seetõttu tahan südamele panna kõigile visionäridele ja ajujahtijatele mitte anda võimalust intellektuaalse omandi varguseks ja väljakaaperdamiseks Eestist.  Selle kaitseks tuleb igasugune IO eelnevalt registreerida ja Copyright oma teostele alla kirjutada.

    Tänane Eesti tegeleb eelkõige transiidi ja allhankega. Kui aga soovime arengumaade hulgast arenenud riikide perre astuda, siis sellest üksi ei piisa. Peame looma uusi tooteid ja teenuseid , mis oleksid maaimaturul konkurentsivõimelised. Selleks aga vajame loovaid inimesi, kes neid asju välja mõtlevad ja lisaks peame neid inimesi ka toetama ja aitama neil intellektuaalset omandit kaitsta. Alles siis tekkivad uued väärtused mida saame müüa või innovatiivseteks idufirmadeks kasvatada ja maailma viia. Nõnda on ettevõtlus ja riigi majanduse hea käekäik otseselt seotud intellektuaalse omandi kaitsega, mis omakorda loob alused  uute ja tugevate firmade tekkeks. Arenenud riikide ettevõtete ja korporatsioonide tugevuseks on eelkõige nende IO portfellid , mitte aga tootmishooned. Kuidas on olukord tänases Eestis saame aimu kui näiteks võrdleme Eesti Patendiameti kodulehel  Eesti päritolu patentide registreeringute arvu välismaistega. Vaata lisaks ka http://www.epa.ee/ul/doc/valjaanded/aasta2011.pdf , Lk.27-28.  Olukord on suht nukker.

    Lahendusena ei aita aga muu kui rahva teadlikkuse tõstmine ja riigipoolne IO strateegia väljakujundamine ning rakendamine muuhulgas ka üksikisiku tasandil.

    Jõudu tööle Eesti  jõudmaks arenenud maade hulka !!

     

  • Patendiamet ootab seminarile !

    Posted on September 6th, 2012 Hr. Leo Siemann No comments

    Annan edasi Eesti Patendiameti teate selle kohta, et peatselt on algamas seminar kõigile ettevõtjatele ja leiundushuvilistele. Üritus toimub 13.Septembril 2012 Tallinnas, Patendiameti õppeklassis, Toompuiestee 7, kell 9.15-12.30. Teemaks leiutiste õiguskaitse. Juttu tuleb leiutise uudsusest, nõudluse koostamisest ning patendiomaniku ja kasuliku mudeli omaniku õigustest. Seminari lõppedes on võimalik saada ka individuaalset konsuldatsiooni.

     

  • Kelle käes siis on Eesti know-how ?

    Posted on January 6th, 2011 Hr. Leo Siemann No comments

    Palju on meil räägitud teadmistepõhisest majandusest. Omandi seisukohast lähtudes on ühe firma põhivaras vägagi olulisel kohal Intellektuaalne omand , mis hõlmab patente , kaubamärke , tööstusomandit, disainlahendusi , domeene ja muud sinna juurde kuuluvat. Hiljuti avaldas Eesti Patendiamet kokkuvõtte tabelite näol selles vallast toimuvast. Avanev vaade numbrites on suht karm , et mitte öelda shokeeriv :

    III  Seisuga 31.12.2010 kehtivad registreeringud :

    Kehtivad Patendid  - 1320 , millest Eesti ettevõtetele kuuluvaid  - 78.  Euroopa patente aga vastavalt  3997  ja  2 !!

    * Kauba ja teenusmärkidest kuulub Eesti ettevõtetele umbes kolmandik ehk siis 10 048 registreeringut.

    Põhjaliku ülevaate leiad siithttp://www.epa.ee/client/default.asp?wa_object_id=2&wa_id=758&wa_id_key

    Sellest võib omakorda järeldada paari asja :  1.Eestis on hulgaliselt kasutusel litsensilepinduid. 2.Suurema osa ettevõtete puhul on tegemist tütarettevõtetega ja allhanget teostava tööstusega. Mis aga omakorda tähendab seda , et sisse tuuakse know-how ja välja viiakse toodang, mille müügist saadud raha läheb nende samade välisfirmade kontodele, seda aga juba väljaspool Eestit …

    Et meie suht täbarat olukorda parandada, selleks tuleks probleemiga tegelema hakata juba rohujuure tasandil ehk siis koolipingis.