Leiutajate ingel aastast 2009
RSS icon Email icon Home icon
  • Kelle käes siis on Eesti know-how ?

    Posted on January 6th, 2011 Hr. Leo Siemann No comments

    Palju on meil räägitud teadmistepõhisest majandusest. Omandi seisukohast lähtudes on ühe firma põhivaras vägagi olulisel kohal Intellektuaalne omand , mis hõlmab patente , kaubamärke , tööstusomandit, disainlahendusi , domeene ja muud sinna juurde kuuluvat. Hiljuti avaldas Eesti Patendiamet kokkuvõtte tabelite näol selles vallast toimuvast. Avanev vaade numbrites on suht karm , et mitte öelda shokeeriv :

    III  Seisuga 31.12.2010 kehtivad registreeringud :

    Kehtivad Patendid  - 1320 , millest Eesti ettevõtetele kuuluvaid  - 78.  Euroopa patente aga vastavalt  3997  ja  2 !!

    * Kauba ja teenusmärkidest kuulub Eesti ettevõtetele umbes kolmandik ehk siis 10 048 registreeringut.

    Põhjaliku ülevaate leiad siithttp://www.epa.ee/client/default.asp?wa_object_id=2&wa_id=758&wa_id_key

    Sellest võib omakorda järeldada paari asja :  1.Eestis on hulgaliselt kasutusel litsensilepinduid. 2.Suurema osa ettevõtete puhul on tegemist tütarettevõtetega ja allhanget teostava tööstusega. Mis aga omakorda tähendab seda , et sisse tuuakse know-how ja välja viiakse toodang, mille müügist saadud raha läheb nende samade välisfirmade kontodele, seda aga juba väljaspool Eestit …

    Et meie suht täbarat olukorda parandada, selleks tuleks probleemiga tegelema hakata juba rohujuure tasandil ehk siis koolipingis.

  • Kes peaks leiutist müüma ?

    Posted on December 4th, 2010 Hr. Leo Siemann No comments

    Eks vast ikka leiutaja ise ! – oleks esimene vastus. Kui aga see tehniliselt nutikas leiutaja ei ole mitte teps müügimees või ettevõtja, mis on ka üldjuhul tavaline olukord, kes või mis nõu siis aitab ?

    Leiutise edukust mõõdetakse ikka müüginumbrites. Selleks aga, et neid numbreid tõsta on tarvis lisaks suurepärasele ideele ka asjalikku turundust.

    Kas ehk aitaks siinkohal patendivolinik ? Vaevalt küll.  Tuleb aru saada , et patendivolinike rida on aidata leiutajal leiutis nõuetekohaselt vormistada ja hilisemal asjaajamisel Patendiametiga silma peal hoida. Seega tegemist on paberimajandusega aga mitte prototüübi valmistamise või selle müügiga.

    Kas ehk aitaks riskikapitalist ? Praktika näitab, et äriinglid ei investeeri üldjuhul enne kui leiutisele on patent väljastatud. See protsess võtab aga tänapäeval aega leiutise vormistamisest 3,5 kuni neli aastat. Mida siis vahepeal teha ? Leiutada järgmine vigur ja oodata taas ?

    Kas ehk aitaks hoopis mingi leiutiste või ideede konkurss nagu näiteks Ajujaht , Noorte leiutajate konkurss või muu säärane ? Konkursid jagavad üldjuhul ikka tunnustust ja mõningast rahalist toetust , mis üldjuhul katab vaid osa kuludest. Paremal juhul saavutatakse ka kellegi huvi kuid see huvi ei materialiseeru enne kui leiutise intellektuaalne pool on ametlikult patendiga kaitstud , sest suuremaid investeeringuid ei julge ju rahamehed enne teha kui omandiküsimused selged. Kasulikust mudelist võib küll ka abi olla kuid seda ainult EV piires ja seega suuremad turud on ikka kaitsmata.

    Nii et ei olegi vaesel leiutajal muud kui nokk kinni ja saba lahti !

    Mis nõu siis aitab ? Mulle tundub , et see nõu tuleb alles välja mõelda kuna selgelt on näha kuidas korporatiivsed huvid takistavad leiutiste  ja uuenduste arengut. Ja see tendents ei ole mitte ainult Eestis vaid kogu maailmas nähtav. Eriti rõhutud on aga leiutajad endistes totalitaarsetes reziimides, kus puudub üldse igasugune õigus eraomandile. Meie väike Eesti tuleb paraku samuti ühest sellisest reziimist ja taas on tarvis rahval oma arusaamu muuta ja kohandada vaba maailma olude suhtes. Miks ? Aga lihtsalt selleks , et end paremini müüa ja nii omale kui riigile paremat tulevikku kindlustada. Ma ei taha mitte siinkohal öelda , et see kapitalistlik süsteem ainuõige oleks kuid kahtlemata peaks igal leiutajal olema õigus ka oma loomingule.

    Tausta kirjeldusele lisaks pakun ma välja , et vajame siinkohal vähemasti ühe uue ametimehe koolituse korraldamist, kelleks võiks olla Patendimanadzer. See oleks siin selline vend, kes kokkuleppe kohaselt leiutaja endaga saaks volitused ja omaks ka majanduslikku huvi leiutist müüa.  Patendimanadzer võiks aidata ka sobivat patendivolinikku ja  prototüübi valmistajat leida kui tarvis. Suurem osa tööst oleks tal aga ikkagi võimalikult kiire tee leidmine kuidas leiutis turule tuua. Ja seda nii kodu kui välisturu osas. Kui leiutaja ei jaksa patendimanadzeri palgata, siis ka selleks peaksid olema vastavad fondid nagu näiteks  Leiundusfond , kust raha küsida annaks. Seda kõike läheb tarvis juhuks kui näiteks konkursil ei saanud antud leiutis auhinnalist kohta või ei saavutanud soovitud tähelepanu. Meil on juba mitmeid näiteid tuua, kus isegi ülikoolis pole aru saadud millega tegemist. Ometi sealpool suurt lompi’ saadi asjast kohe aru ja suudeti ka õiges kohas müüa !

    Järelikult on tarvis leiutiste müügipoolt senisest märksa tõsisemalt jälgida ja seda juba varases ehk  Early seed (i.k.) faasis, mil riskikapitalistid  ei suuda veel asjast haarata …

  • “Hakkab juba tulema !”

    Posted on October 7th, 2010 Hr. Leo Siemann No comments

    MKM teatas hiljuti , et toetab Start-up Estonia programmi loomist 58 Miljoni Eesti krooniga. Tuu om siis maakeeli selline projekt, mis alustavaid ettevõtteid toetaks.  Tubli igatahes ! Nüüd on meil neid fondisid ja taskuid juba üsna mitu kust raha saaks küsida kui miskit äri tarvis käima tõmmata.

    Paraku aga ei ole kõik meist sugugi naturaalsed ettevõtjad ega ärimehed. Mõned on lihtsalt leiutajad, kes oma ideega avalikkuse ette tulevad või isegi viguri valmis teevad. Müügitööks neil aga anne ja oskused puuduvad ning ettevõtlust alustada ei soovigi. Mida siis peale hakata ? Varases staadiumis pole ju riskikapitali mehed teemast huvitatud. Enne ikka patenti ja äriplaani näha tarvis kui raha sisse panna julgeb.  Sama nüüd ka riigil – Toetame ettevõtlust ! Aga selleks tuleb ju oma õigused enne ära kaitsta kui miskit ette võtta saab. Kes aga toetab siis nende I.O. õiguste kaitsmist ja aitab hädas olevat leiutajat ? – Seda vaadaku igaüks ise ! Nõnda juhtubki olukord, kus suisa ülikoolis ei saada aru mõne leiutise kasutegurist ja too leiutis näiteks USAsse “jalutab”. Või juhtub , et leiutaja ei soovinud oma ideed ülikoolile kinkida ja ülikool ei huvitunud aitamast. USAs aga saadi aru , millega on tegemist ja leiti varane toetusvõimalus. Tiba hiljem kui asi juba toimis leiti ka riskikapital ja nõnda jäigi Eesti taaskord oma võimalusest ilma ! Selliseid lugusid on nüüd juba mitu tükki kuulda olnud ja lehedki kirjutanud.

    Leiutaja võib ju hakata läbi häda ettevõtjaks kuid kas peab ? Seetõttu olekski meil tarvis puhtalt leiundusele suunatud fondi , mis varases staadiumis leiutajat aitaks.  Kui leiutaja ise ette võtta ei soovi saab ta oma I.O. ära litsenseerida ja leiutamisega edasi tegeleda, mitte ei pea aga endast “müügimeest välja vägistama”.

    Loodan, et saame Leiundusfondi  siiski viimaks loodud. Nõnda võin ehk ka ise enam leiutamisega tegeleda ja ei pea süsteemi kaikaga taga ajama : )

  • Milleks on tarvis Leiundusfondi ?

    Posted on August 30th, 2010 Hr. Leo Siemann No comments

    Sellest on nüüd räägitud juba sama kaua kui .EE domeeni vabaks laskmisest. Tippdomeen vabanes küll viimaks suure hilinemisega  kuid Eesti Leiundusfondist pole ikka veel asja saanud. Milles on siis kala ? Kas tõesti ei saada riigiaparaadis aru leiunduse ja ettevõtluse otsestest seostest ???

    Selge on , et iga uus ettevõte peab pakkuma senisest effektiivsemat teenust või toodet , et turule tulla ja seal ka püsida. See on riigile kasulik kui uued ideed toetatud saavad , sest siis on ka mille baasil uusi ettevõtteid rajada. Raha aga laekub riigile tagasi maksude näol. Selge , et enne tuleb ikka külvata kui lõigata saab.

    Loeme uudistest , et Soomlane leiutab 30 korda rohkem kui eestlane ja et rootslane saab riigilt 10 000 raha kui on leiutise idee vormistanud. Lisaks annab Rootsi riik veel 60 000 raha idee teostamiseks ! Rikas riik võib , kuid vaene riik peab !! – ütleks siinkohal. Kui me seda Eesti asja ei tooda, kes meid siis teab ? Riiki tuntakse ikka selle järgi mida ta teeb. Võtame näiteks Sveitsi – Kohe meenuvad kvaliteetsed kellad ja pangad. Saksamaa – autod ja optika. Inglismaa – Top gear ja The Beatles.  See on bränding ja müügitöö millega meil tuleb tõsiselt  tegelema hakata , et Eesti oma tooted maailmaturule saaks.  Vahendustegevus ja asjade ühest kastist teise tõstmine lisaväärtust ei loo. Transiidirahad pannakse küll taskusse ja makse makstakse kuid lisaväärtusi ei looda. Selleks ongi tarvis toetada uusi ideesid ja ettevõtlust , et tekiksid meie Eesti riigile omased väärtused , mida oleks maailmale müüa. Siis oleks ka inimestel tööd ja leiba ning ei peaks välismaale tööd kerjama minema.

    Eesti Leiundusfond oleks institutsioon , mis toetaks meie oma uusi tooteid ja nende loojaid. Ainult vähesed leiutajad suudavad teha samas ka müügitööd. Enne seda on aga tarvis tootearendusse investeerida , milleks vaesel leiutajal üldjuhul raha puudub ja nõnda see leiutis sööti jääbki …

    Sellele jutule lisaks tahaksin viidata ka Hr. Toom Pungase artiklile Äripäevas 2007 aastal : http://www.ap3.ee/?PublicationId=a8c3b184-5b75-4aab-9c4c-a8ec821ec6ef

    Loodan , et need kelle käes on võimalus seda olukorda muuta , suhtuvad asjasse ettevõtlikult.