Leiutajate ingel aastast 2009
RSS icon Email icon Home icon
  • Leiutaja Hando Kruuvi nägemus planeet Maa sünnist

    Posted on October 15th, 2016 Hr. Leo Siemann No comments
    Vaid mõned päevad tagasi saatis “Tartu Da Vinci”, tuntud Eesti leiutaja ja vabadusvõitleja Hando Kruuv mulle järgneva loo, mille nüüd siinkohal tema nõusolekul avaldan : 
    _____________________________________________________________________________________________
    “NII SÜNDIS MEIE PLANEET MAA”
    _____________________________________________________________________________________________
    _____________________________________________________________________________________________
    Rohkem kui pool sajandit tagasi käsitleti Tartu Füüsika- ja Astronoomia Instituudi seminaril spektroskoopia rakendamist taevakehade koostisainete uurimisel. Käsitlusel olid materjalid spektraalanalüüsi tulemustest, kus toodi välja, et Päikese ja Maa koostisosad on küllaltki sarnased ning sellest järeldati, et need taevakehad võiksid olla sugulased. Kui tihedalt ja kuidas need sugulussidemed said tekkida, jäi saladuseks ja minu jaoks ei ole piisavalt tõena võetavat lahendust leitud või ei ole ma seda lihtsalt kuulnud. Nii idaneski mul sellest oma versioon koos oma tõekspidamiste, tõestuste ja arvutustega, mille alljärgnevalt esitan :
          1960. aastal käis instituudi töökojas, vanas W.Struve tallis, vilgas aparaadi ehitus. See pidivõimaldama juba teadaoleva teooria kohaselt kasvatada leelishalogeniid kristalle. Selle seadme ehitamisel osalesin ka mina. Esimesteks eksperimentaatoriteks olid 60-ndate alguses Aarne Maaroos, Nelli Jaanson ja Lauri Ploom. Nende tööde tulemusena sai paika tehnoloogia ja nad ka tootsid kristalle. Minul kui harrastus-juveliiril oli tõsine huvi teemantide tekkemehhanismi vastu, oli tahtmine neid ka kasvatada ja lihvida briljantideks. 1970. aastal levis info tehisteemantide valmistamisest ja nende tehnoloogia keerukusest. Mulle sai selgeks, et sellist arenguperioodi meie planeedil olnud ei ole, kus peaaegu, et ei millestki või sogasest materjalist jõgede setetes, uhtorgudes, kõrbeliiva sees, vulkaani kraatrites või paakunud kvimites tekkisid eri Maa kihtide erinevates sügavustes ja suurtes kogustes, isegi tonnides, teemandid.
    (Lõik lisatud 14.01.2019)