Leiutajate ingel aastast 2009
RSS icon Email icon Home icon
  • Kuhu Kaovad Eesti Miljonid?

    Posted on December 26th, 2013 Hr. Leo Siemann No comments

    ©Associated Newspapers Limited

    Ajal, mil Eesti otsib jätkuvalt teed arenenud riikide hulka peame endalt küsima: Mis on see mida meil tarvis läheb, et sinna jõuda? Hoolikalt läbi mõeldes selgub, et tarvis läheb õige paljusid asju, mis vaid üheskoos ja järjepidevalt eksisteerides võivad viia lõpuks soovitud tulemuseni. Kindlasti on selleks olulised töökus, haritus, visadus ja järjepidevus kuid samas peame suurendama ka loovuse osakaalu riigi majandusarengus. Viimasel ajal on meil hakatud rääkima loomemajandusest aga sellest, kuidas riigi kodanikud saaksid ka tehnoloogilisele majandusarengule personaalselt hoogu anda palju veel ei kuule. Mõeldes nüüd esmalt sellele, millest tänases Eestist kiideldakse – IT sektorist ja idufirmade loomisest – tahan ma küsida: Kus kohast see idu siis õieti alguse saab? Loogiline vastus oleks ju et seemnest. See aga viitab omakorda leiutisele, uudsele disainile või teenusele millega turule minnakse. Asi millele soovin meie rahvateenrite tähelepanu pöörata on justnimelt see kuidas me nende seemnete ja idudega ehk siis intellektuaalse omandiga ümber käime.

    Aastatel 1932-1938 lahkusid Eestist teiste hulgas 2 meest, kelle tehnoloogiline looming oli väärt enam kui Eesti riigi aastane eelarve !! Need mehed olid: Karl Papello ja Walter Zapp.  Julgen väita, et mõlemad mehed olid oma ajastu geeniused, kelle leiutisi suudame alles tagantjärele õieti hinnata …

    Read the rest of this entry »

  • Patendivolinikest ja tugistruktuuridest Eesti leiunduses

    Posted on October 28th, 2013 Hr. Leo Siemann No comments

    Loo autor Inglismaal aurumasinat kaemas ..

    Leiutaja produktiivsust võime mõõta mitmel moel. Üllaim neist on kahtlemata maailmamuutev leiutis nagu oli seda elektripirn või aurumasin. Kõige selgem on  igaühele siiski rahanumber, mida keegi on suutnud oma leiutistega välja teenida. Paraku on aga paljude leiutajatega just nõndasamuti kui on kunstnikega – saavad tuntuks pärast oma surma. Nõnda võib seda öelda isegi mõne väga tuntud leiutaja kohta, kellest üheks eredaimaks näiteks on Leonardo Da Vinci. Vaatamata oma vingetele leiutistele nagu olid seda vedruauto, helikopter või tank oli tema olukord vahepeal isegi nõnda täbar, et ta oli sunnitud ennast suisa õukonna narriks müüma. Seega tundub et igal leiutajal peab ikka oma leivanumber’ olema kuniks ta suudab oma unistused teoks teha.

    Sageli kuulen ma leiutajaid kurtmas, et patendivolinik ei hooli vaid hoopis koorib! Usun, et see on pigem iseloomulik virin arengumaades nagu on seda Eesti, sest raha on enamus inimestel lihtsalt alla inimväärse elamise piiri ja ilmselgelt ei jätku seda hobidega’ tegelemiseks. Just nõnda olen ma sunnitud leiutamist tänases Eestis nimetama, sest riigil puuduvad veel mitmed toetusstruktuurid ja arusaamine leiutamise kasulikkusest riigi majandusele. Küll saadakse juba aru ettevõtlusest ja idufirmadest kuid kuskohast see idu tuleb, seda ignoreeritakse jätkuvalt. Ehk siis ignoreeritakse inimest, kes antud tehnoloogilise lahenduse välja mõtles ja tehakse pigem üldistusi institutsionaalsel tasemel nagu meil nõuka ajal oli kombeks. Ei, see ei ole nõnda, et patent / leiutis on üks väike asi selle suure’ ettevõtluse juures vaid pigem ikka vastupidi. See ju ongi just see unikaalne müügi omadus ehk USP (Unique Selling Point) , mis ühe ettevõtte eriliseks teeb. Vastasel korral räägime ju lihtsalt transiidist või teenuse osutamisest, mitte aga lisandväärtuse loomisest. Teame ka seda , et tänapäeval arvatakse edukate firmade väärtus olevat kuni 80% just nende IP ehk intellektuaalomandi portfellis, millesse kuuluvad ka leiutised …

    Read the rest of this entry »