Leiutajate ingel aastast 2009
RSS icon Email icon Home icon
  • Miks peaks Eesti riik oma üksikleidureid toetama

    Posted on July 11th, 2019 Hr. Leo Siemann No comments

    Eesti Edison – Karl Papello © VainoKallas.ee

    Kui nõuka ajal said leiutajad riikliku preemiat ja autoostu lubasid siis nüüd, eesti ajal peavad nad vaatama ise kuidas hakkama saavad. Tean isiklikult üsna mitut üksikleidurit, kes täna abi vajaksid, et oma leiutis turule tuua. Kahjuks pole ma aga ise veel nii rikas, et neid aidata saaksin ja just seetõttu teile järgneva loo kirjutangi.

    Kõigepealt selgitame, kes on see üksikleidur kes toetust väärib. Ta on leiutaja, kes tegutseb iseseisvalt ehk siis leiutab tööst vabal ajal, et oma elu ja maailma parandada. Ta võib olla ka lihtne koduperenaine, õpilane, töötu, invaliid või pensionär. Enamus üksikleidureid ei soovi kunagi hakata ettevõtjaks ja seetõttu on ka nende võimalused piiratud, et riikliku toetust saada mida EAS ettevõtjatele pakub. Üksikleidurina võiks käsitleda ka leiutajat kellel on oma firma.

    Miks riik oma üksikleidureid toetama peaks on küll puhas intelligentsi küsimus. Selge see, et need kes ise hakkama saavad abi ei küsi. Küsivad ikka need kellel prototüübi ehitamiseks, patenditaotluseks ja toote turuletoomiseks vahendeid napib. Riik annab ju oma kodanikule täpselt nõndapalju raha, et ta kuidagi veel toime tuleks. Igasugused ootamatud kulud ajavad aga inimesed halliks. Kust kohast peaks võtma pensionär, invaliid või õpilane selle 1000 eurot mida patendivolinik patendiuuringuks ja patendi vormistamiseks küsib? Selge see et volinik peab oma keeruka töö eest makstud saama aga kes seda maksta jaksab? Nii jääbki üksikleiduri töö lauasahtlisse või kuuri alla seisma. Paremal juhul jaksab ta töötava prototüübi ehitada, et seda siis omatarbeks kasutada. Mingisugusest seeriatootmisest ei saa juttugi olla kui patendiõigused on kaitsmata. Muidu varastab selle idee mõni tööstur lihtsalt ära. Nüüd kui see juhtub olema kohalik tööstur, siis kannatab vaid paljaks varastatud leiutaja kui aga võõramaalane, siis kannatab ju kogu Eesti riik intellektuaalomandi varguse käes. Nõnda ongi Eesti kaotanud tänaseks juba miljoneid eurosid ja kaotab ka edaspidi kui me midagi ette ei võta.

    Eesti innovatsioonitoetused pärinevad täna suures osas Lääne-Euroopast, mille kasutamise effektiivsus on jätkuvalt madal. Vähemalt nõnda teatab meile  MKM’i Tõhustamiskava raport  : Ettevõtluse ja innovatsiooni toetamiseks suunab Eesti riik aastas ca 250 miljonit eurot, millest 92,5% moodustab välisabi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest. Kuigi Eesti konkurentsivõime on järk-järgult paranenud, siis mitmed rahvusvahelised organisatsioonid  nagu OECD ja IMF on juhtinud tähelepanu, et Eesti peaks parandama innovatsioonipoliitika tõhusust, sest riiklikud kulutused teadus- ja arendustegevusele ei ole suurendanud kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti ega aidanud tõsta tootlikkust. Samadele väljakutsetele viitab ka Euroopa Komisjon oma 2018. aasta aruandes Eesti riigi kohta. Eesti ettevõtluse ja innovatsiooni valdkond vajab Euroopa Liidu toetusete vähenedes ning senise tulemuslikkuse parandamiseks muutust”  Seega tundub mulle, et olukord on üsna tõsine.

    * Selgituseks : Sõna innovatsioon on kanselliit. See on ametnike omavaheline keel raha ümberjaotamiseks. Kui vaatame endi ümber, siis näeme igal sammul leiutisi. Kui ei oleks leiutisi, siis ei oleks ka mida innoveerida. Nii lihtne see ongi.

    Viimase kümnendi jooksul on Eestit vallutanud Ameerika moodi idufirmade buum. Kuigi IKT osatähtsus on tõusnud ja moodustab juba enam kui 10% SKP-st ometi on ka sellest vähe, et olulist nihet ühiskonnas põhjustada, mis meie majanduslikku kasutegurit märgatavalt suurendaks. Milles on siis probleem, et me ikka veel rattaid maast lahti ei saa?

    Read the rest of this entry »

  • Kuhu Kaovad Eesti Miljonid?

    Posted on December 26th, 2013 Hr. Leo Siemann No comments

    ©Associated Newspapers Limited

    Ajal, mil Eesti otsib jätkuvalt teed arenenud riikide hulka peame endalt küsima: Mis on see mida meil tarvis läheb, et sinna jõuda? Hoolikalt läbi mõeldes selgub, et tarvis läheb õige paljusid asju, mis vaid üheskoos ja järjepidevalt eksisteerides võivad viia lõpuks soovitud tulemuseni. Kindlasti on selleks olulised töökus, haritus, visadus ja järjepidevus kuid samas peame suurendama ka loovuse osakaalu riigi majandusarengus. Viimasel ajal on meil hakatud rääkima loomemajandusest aga sellest, kuidas riigi kodanikud saaksid ka tehnoloogilisele majandusarengule personaalselt hoogu anda palju veel ei kuule. Mõeldes nüüd esmalt sellele, millest tänases Eestist kiideldakse – IT sektorist ja idufirmade loomisest – tahan ma küsida: Kus kohast see idu siis õieti alguse saab? Loogiline vastus oleks ju et seemnest. See aga viitab omakorda leiutisele, uudsele disainile või teenusele millega turule minnakse. Asi millele soovin meie rahvateenrite tähelepanu pöörata on justnimelt see kuidas me nende seemnete ja idudega ehk siis intellektuaalse omandiga ümber käime.

    Aastatel 1932-1938 lahkusid Eestist teiste hulgas 2 meest, kelle tehnoloogiline looming oli väärt enam kui Eesti riigi aastane eelarve !! Need mehed olid: Karl Papello ja Walter Zapp.  Julgen väita, et mõlemad mehed olid oma ajastu geeniused, kelle leiutisi suudame alles tagantjärele õieti hinnata …

    Read the rest of this entry »

  • Läti Leiutajate Liit külastas Robotexi ja näitas Minox filmi

    Posted on November 22nd, 2013 Hr. Leo Siemann No comments

    Jaan Meikup tutvustab Läti leiutajatele kuidas Meireni lumesahk töötab

    Täpselt nädal on möödunud sellest, kui Eestis peeti juba 13. robootika- ja tehnoloogianäitust “Robotex”. Kahtlemata oli ürituse naelaks ÜRO peasekretäri Ban Ki-moon’i  külaskäik ja kõne kuid näitusel käis veel teisigi põnevaid külalisi. Kutsusin showle kaasa elama ka Soome Leiutajate Föderatsiooni ja Läti Leiutajate Liidu esindajaid ning liikmeid. Soomlased küll paraku kohale ei jõudnud, sest neil oli parasjagu üks üritus Lapimaal käimas kuid Lätlased jõudsid nelja mehega kenasti õigele aadressile :) Lisaks neile oli märgata võistlusel osalemas ka Läti robotiehitajaid. Minule teadaolevalt oli see esimene kord kui Läti Leiutajate Liit  Robotexi külastas, millega nad ka väga rahule jäid.

    Lisaks Robotexile sai meil tehtud ka väike ekskursioon Tallinna Vanalinnas ning peetud ühine filmiõhtu, kus vaatasime Saksamaal valminud filmi Walter Zappist ja tema maailmakuulsast Minoxist , mille lätlased olid kaasa toonud. Pean ütlema, et see film oli üllatavalt asjalik ja põnev. Läti delegatsiooni kuulus ka teiste hulgas tuntud vanemleiutaja Miervaldis Rozenbergs, kes esmaesitles meile Läti parimaid leiutisi ja leiutajaid ehk siis Läti top 10-t, milleks oli ta inspiratsiooni saanud minu tagasihoidlikust ettekandest Riia Tehnikaülikoolis “Minox 2013″  leiundusnäituse aegu, mis toimus selle aasta oktoobrikuus. Järgnevaks ootan juba meie põhjanaabrite ettekannet. Meenutan veel sedagi, et Eesti parimate leiutiste edetabel ilmus hiljuti Septembrikuu Inseneerias, mille parandus- ja täiendusettepanekuteks on igaühel veel võimalus täiesti olemas. Muidugi võib vaielda selle edetabeli objektiivsuse üle nagu iga muu asja üle siin ilmas kuid fakt on see, et säärane kokkuvõte stimuleerib ka teisi leiutajaid ning usun, et just selles peitubki üks edasiviiv jõud !

    Tänud veelkord Robotexi korraldajatele! Loodan, et järgmisel aastal saab ka Eesti Leiutajate Liit üritusel oma väljapanekuga esindatud. Ja muideks,  Läti vanemleiutajast Miervaldist on valminud ka film , mille Euroopa Liit rahastas.  Häid filmielamusi teilegi !  

  • Eesti Leiutiste TOP 10 uueneb

    Posted on August 4th, 2013 Hr. Leo Siemann No comments

    © 2013 Leo Siemann

    Teatan , et koostöös Eesti Patendiameti ja ajakiri Inseneeriaga oleme uuendanud Eesti leiutiste Top10′t. Selleks, et edetabel saaks veelgi objektiivsem, ootame ka teie ettepanekuid. Ajaperiood millega arvestame on 1906-2011. Oluline kriteerium oleks rahvusvaheline tuntus, mis on kajastunud ka müüginumbrites läbi aegade.

    Oma ettepanekud palun saata aadressil: leo@leiutaja.com või postitada Inseneeria FB lehele.

    Eesti Leiutiste Top 10 ilmub juba Septembrikuu Inseneerias, mille koduleht on tänaseks ka oma uuenduskuuri läbinud ning on leitav aadressil : www.inseneeria.ee  TOP 10 hetkeseisuga asub aga Siin

    Täname toetamast kõiki Eesti leiutajaid !

  • Miks leiutajad Eestist lahkuvad, miljonileiutised portfellis?

    Posted on February 1st, 2013 Hr. Leo Siemann No comments

    JamesBondLifestyle.com

    Ma ei tea kui kaua ma pean teile veel seda “vana saviplaati” mängima, et inimesed, kes selle töö eest rahva rahaga makstud saavad ka tööle hakkaksid ?

    Jah, ega see riigi kirumine siin suurt ei aita, kui ametnikul pole seadust ega meetmeid, mille alusel ta leiutajat aidata saaks. Seda nüüd alles tehakse – 20 aastat hiljem. Ütleme nii, et varsti riigil sada ees kuid täiseast jääb ikka veel puudu …

    Mis selles siis halba on kui leiutajad lahkuvad ? Nad peavadki ju maailma minema – öeldi mulle. Vaadake, sellel mündil on kaks poolt :  Esiteks kui minnakse nõnda, et intellektuaalomand (IP) on kaitstud ja leiutajal ehk firmal lepingud paigas, mis raha Eesti kodaniku või firma kontole ning riigikassasse tagasi toovad kui tootmis ja müügiprotsess käima saavad – siis on OK. Kui aga pole nõnda, mis siis saab ? Ütleme, et miljonileiutis ostetakse “pähklite eest” üles välisinvestorite poolt, kes näevad sellel tulevikku, mida Eestis täna ei nähta. Nõnda on juhtunud juba liiga paljude Eesti leiutajatega enne sõda ja pärast seda, kes olid sunnitud Eestist lahkuma kuna neid siin lihtsalt ei mõistetud või ei suudetud aidata. Nimetagem siinkohal vaid mõned neist : W. Zapp ja “Minox” spioonikaamera, K. Papello tulejuhtimisseade, B. Schmidti teleskoop-kaamera  ja V.Valdna Röntgenluminofoor. Isegi meie kõige kuulsam leiutis Skype võiks olla siin nimekirjas kuna leiutajad ise said ju väga väikese % võrreldes sellega, mis Zennström ja Friis tasku pistsid. Investeerimisfondi vääriliseks teeb selle loo vaid asjaolu, et Skype tõesti vallutas maailma kuna oli õnne ja investorite plaan pidas vett. Vahepeal jõuti ka vaidlema minna , et kelle leiutis siis Skype lõpuks on? Asja klaariti isegi ühe suurima inglise tabloidi leheveergudel … Mispeale olin sunnitud kirjutama viite 1se Skype patendiga Eesti Leiutaja TOP 10 sse.  Las siis Google järab nendega kui muidu kohale ei jõua : )

    Vastuseks akadeemilisele väitele, et meil on ju kõik olemas, ütleks aga nõnda, et oleme veel umbes valgusaasta kaugusel sellest, mis on meie ülemere naabritel Rootslastel.  Ok. hakkame aga otsast peale: Innovatsioooniosakud – ca 4000euri  on liiga väike raha selleks , et euroopa patent kätte saada, rääkimata maailma vallutamisest (PCT) , mis maksab kümneid ja isegi sadu tuhandeid ! Prototüübi toetus Prototronist – ainult 3-5% le kättesaadav võimalus. Ja ega siin suurt rohkem meetmeid polegi eraleiutajate toetuseks. Ettevõtjatele võib küll kusagil mõni rohkem olla kuid meenutagem, et enamus leiutajaid on loomeinimesed, mitte ettevõtjad. Ja siinkohal ka need käärid. Sorry tõesti aga kõik ei ole paraku äri-inimesed ja seda oleks aeg respekteerida ning ka vastavad alternatiivid luua !

    Lõpetuseks aga lisaksin Eesti Leiutajate Liidu viimase ülesastumise Tallinna TV saates “Teeme Ise”  paar päeva tagasi. Loodame siis, et ehk selle viisaastaku jooksul saab Eesti endale intellektuaalomandi seaduse ja strateegia ning luuakse ka tugistruktuurid ja fond eraleiutajate toetuseks.  Seniks aga head nokitsemist ! 

  • Miks ja kuhu kaovad meie leiutised?

    Posted on March 31st, 2012 Hr. Leo Siemann No comments

    ©2012 Kartulivabariik.ee

    On teada tõsiasi et paljud, võiks öelda isegi liigagi paljud Eesti leiutised on meile kaduma läinud. Seda nii majanduslikus kui ka intellektuaalses tähenduses. Tavaline on olukord, kus üks tubli eesti leiutaja lahkub välismaale kuna tema leiutisele pole siin vastavat tööstust ega turgu või puudub kohalikel lihtsalt arusaamine mida tema leiutisega peale hakata. Nõnda saame koostada päris karmi nimekirja nendest leiutistest ja leiutajatest, kes aegade jooksul on Eestist lahkunud. Aga mis siis sellest? – võib mõni küsida. Jah on küll. Majanduslik kahju riigile ehk saamata jäänud tulu ulatub miljonitesse ja täiesti võimalik, et juba ka miljarditesse dollaritesse!

    Põhjuseid miks see nõnda on leidub mitmeid. Esmalt puudub Eesti riigil ühtne ja produktiivne intellektuaalomandi alane konseptsioon. Seetöttu oleme endiselt suht sarnases olukorras kui Eesti Wabariik enne II Maailmasöda. Teiseks ei ole piisavalt arusaamist ja poliitilist tahet riigiametnike hulgas, et seda olukorda muuta. Ja kolmandaks puudub ka Leiundusfond nende üksikleiutajate tarbeks, kes abi vajavad. Nõnda võimegi jätkuvalt näha olukorda kus Eestist lahkuvad nii  leiutised kui ka nende  leiutajad, kes riigile märkimisväärset kasu võiksid tuua.

    Seetõttu tahangi nüüd algust teha Eesti  -Top 5 leiutisega,  vastukaaluks TOP10-le , mille möni aasta tagasi kokku panin, et oleks objektiivsem pilt sellest, millega oleme hakkama saanud ja millest täiega ilma jäänud…

    Ah jaa, et  kuhu nad siis kaovad? Eks enamjaolt ikka välismaale, kus on targemaid inimesi, kes aru saavad millega on tegemist ja kuidas nende asjadega elu paremaks muuta saab – iseenda ja oma ühiskonna heaolu ning jõukust suurendades. Samas on ka neid leiutisi, mis kusagile ülikooli arhiivi lihtsalt tolmama jäävad nagu näiteks leiutaja Herkki Joasoone “3D kinnas”…  Aga mis ja kuhu täpsemalt, loe  - Top 5st. Lehekülje leiad blogi ülemiselt servalt. Kui sul on ettepanekuid, et nimekirja täiendada, siis kirjuta palun : leo@leiutaja.com . Täiesti võimalik et jõuame ühel päeval nõnda välja ka -Top10ni.

    Oleme arengumaa. Kui soovime oma staatust muuta ja jõuda arenenud riikide hulka Euroopas nagu on seda näiteks Sveits või Rootsi, siis peame ka oma suhtumist tublisti muutma. Käesolevaga on ju meie peamisteks tegevusvaldkondadeks transiit ja allhange. Tarvis oleks aga hoopis tõsta tootlikkust – luues uusi tooteid, lahendusi ja brände, mille järgi meid maailmas tuntakse.

    Õhukaitse Suurtükiväegrupi tulejuhtimise rühm ja Karl Papello konstrueeritud automaattulejuhtimisaparatuur T-5, Miidurannas suvelaagris 1935.a. ©2012 Rindeleht.ee

    Jäägu see siis mõtlemisaineks kõigile neile, kes eesti inimeste hea käekäigu ja riigi maine eest vastutavad.

    Loe lisaks:  http://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/viewtopic.php?f=34&t=4931

    PS. Ilma autori nõusolekuta ei ole lubatud siit tekstist ühtegi mõtet välja rebida, kopeerida ega lihtsalt varastada. Leo Siemann ©2012