Leiutajate abimees aastast 2009
RSS icon Email icon Home icon
  • Top 10

    Autor: Leo Siemann , aastast 2009  

    Siin nad nüüd siis on: 10 parimat Eesti leiutist läbi aegade ! Kui sul on parandusi või ettepanekuid, siis palun anna  teada  aadressil : leo@leiutaja.com . Täiendaksin seda listi hea meelega veelgi …

    * Eesti Leiutaja TOP10-st on saanud Eesti leiutiste ametlik edetabel, mis avaldati esmakordselt trükis ajakirja “Inseneeria” vahendusel  2013 aasta septembrikuus :

     

    1.   SKYPE

    2.   FOTOAPARAAT  ”Minox”

    3.   PAPELLO TULEJUHTIMISSEADE T5

    4.   SCHMIDTI TELESKOOP-KAAMERA

    5.   ME-3 PIIMATOOTED

    6.   Dr. SEPPO REIELUUKAELA FIKSAATOR

    7.   PAISTE TALDRIKUD

    8.   DFK  LIIM

    9.   MYOTON

    10. VEE ELEKTROLÜÜSI SEADE

     

    ___________________________________________________

     

    1. SKYPE . Arvutiprogramm, mis võimaldab helistada interneti vahendusel. Programmi kirjutasid 3 eesti meest : Ahti Heinla Priit Kasesalu ning Jaan Tallinn. Kuna aga viimane neist patentidesse ei usu , siis hr. Tallinna nime seal ka ei leidu. Patenditaotlused  ise asuvad aga siin;  http://v3.espacenet.com/inpadocDB=EPODOC&locale=en_EP&FT=D&CC=EP&NR=1649676A2&KC=A2

    Family list
    12 application(s) for: EP1649676 (A2)
    12 PEER-TO-PEER TELEPHONE SYSTEM in my patents list
    Inventor:  HEINLA AHTI [EE] ; KASESALU PRIIT [EE] Applicant:  SKYPER LTD [GB] ; HEINLA AHTI [EE] (+1)
    EC:   H04L12/14H04L29/06; (+3) IPC:   H04L12/14; H04L12/50; H04L29/06; (+11)
    Publication info: WO2005009019 (A2) - 2005-01-27
    WO2005009019 (A3) - 2005-04-28
    Priority Date: 2003-07-16

    Data supplied from the espacenet database — Worldwide

    Abiks neile kolmele oli veel üks tubli insener - Toivo Annus. Läänemaailmas peetakse Skype asutajateks aga rootslast Niklas Zennström ‘i ja taanlast Janus Friis ‘i . Asja selgituseks pean siinkohal siiski lisama , et vahet tuleb teha sõnadel leiutaja ja asutaja ehk siis inglise keeli : Inventor and Founder. Nii võibki järeldada, et Skyper Ltd. asutasid Niklas ja Janus kuid programmi Peer-to-peer telephone system and method kirjutasid Ahti, Jaan ja Priit keda aitas Toivo. Kõiki kuut meest peetakse aga Skype asutajateks ja see on ka igati arusaadav miks.

    Skype alustas tööd 2003 aasta augustis.  Tänaseks on Skype kasutajate arv kasvanud 300 miljonile kuus.  Rekordarv online kasutajaid oli aga 17.01.2011 – enam kui 24 miljonit !  www.skype.com

     

    2. FOTOAPARAAT  “MINOX” Suurusega 12,5 x 28 x 75mm oli tollel ajal kõige pisem fotoaparaat maailmas. Peatselt võeti ta kasutusele spioonide poolt ja Minoxit sai näha isegi Bondi filmis ! Leiutajaks Balitsakslasest Eestlane Walter Zapp ja aastateks 1934-1935. Esimese puidust prototüübi valmistas aga hr. Zapp juba 1932. aastal. Seeriatootjaks osutus Riia VEF 1938.a. kuna Eestis sobilik tööstus puudus. Pärast sõda aga jätkus tootmine Saksamaal Wetzlaris , millele järgnes ka ülemaailmne tunnustus. Koduleht : www.minox.de ja Showleht ;)  www.jamesbondlifestyle.com

     

    3. PAPELLO TULEJUHTIMISSEADE T5.  Viljandimaalt Pärit leiutajat Karl Papellot tuleb meenutada tõepoolest kui tolleaegset Eesti Nokia autorit. Tema valmis konstrueeritud õhutõrjekahuri tulejuhtimisseade võimaldab lennukimüra järgi määrata viimase asukoha ja ennustab ka ette tolle liikumise trajektoori. Andmed edastatakse kahuri juhtseadmesse … Selline leiutis oli tolle aja kohta ennekuulmatu ! Tellimusi esitasid Briti– ja Rootsi kaitseministeeriumid ning USA armee. Viimaks jäid asja uskuma ka Eesti oma Kaitseväe ametnikud ning võtsid relva kasutusele. Lisaks leiutas Papello ka “elektroonilise kõrva “, mis võimaldab suurtükipaugu järgi kindlaks määrata patarei asukoha. Rootslased esitasid Papello kahuri tellimuseks 4 eksemplari, mida siinsed pangad ei olnud nõus garanteerima. Selle tulemusel lahkus Papello 1932.aastal Eestist Saksamaale Carl Zeissi firmasse, kus temast sai tunnustatud insener. Karl Papello nimele kuulub üle 100 patendi.

     

    4. SCHMIDTI TELESKOOP. Leiutajaks siis aastal 1930  Naissaarel sündinud Eesti optik Bernhard W. Schmidt. Tema omapäraks oli asjaolu, et poisina kaotas oma parema käelaba juhtunud õnnetuse tõttu. Vaatamata sellele oli noormehe tähelepanu ja pühendumus optikale nõnda suur, et saabus ka maailma tasemel avastus ja leiutis. Nimelt avastas Bernhard optilisi klaase lihvides võimaluse muuta teleskoobi vaateväli tunduvalt laiemaks. Tol ajal olid võimalikud vaid suht piiratud astronoomilised fotod. Schmidt i tehtud teleskoop aga võimaldas läbimurde vigadeta taevaavaruste pildistamiseks. Maailmakuulsaks sai aga Schmiti teleskoop oma 15 aastat hiljem USAs Mount Palomari Observatooriumis.

    Märksa avarama ja selgema pildi saad kui vaatad:  http://en.wikipedia.org/wiki/Bernhard_Schmidt

     

    5. ME-3 PIIMATOOTED. 1995 aastal avastati Eestis Tartu Ülikooli teadlaste poolt haruldaselt kasulik bakter - Lactobacillus fermentum ME-3 .  Töögruppi juhtisid prof. Marika Mikelsaar ja prof. Mihkel Zilmer. Töögrupi liikmed olid lisaks Epp Sonisepp, Tiiu Kullisaar ja Heidi Annuk. Antud probiootik omab üsna tugevat kahjulike mikroobide vastast efekti ja mõjub pärssivalt  Escherichia coli, Shigella sonnei, Staphylococcus aureus, Salmonella typhimurium, Helicobacter pylori suhtes.  Lisaks töötasid meie tublid teadlased välja ka meetodi millega saab toda kasulikku bakterit piimatööstuses rakendada. Patent kuulub Tartu Ülikoolile aastast 2001. Litsensi ostis aga AS “Tere” , kes seda tehnoloogiat nüüd ka oma tootesarjas edukalt kasutab.  2008 aastal hinnati antud avastust ja töötlemise meetodit Souli Naisleiutajate Maailmanäitusel kuldmedali vääriliseks. Sellega panid meie tublid naisleiutajad ennast ka maailmakaardile !

    Rahvusvaheline patenditaotlus on leitav  : http://www.wipo.int/pctdb/en/wo.jsp?wo=2003002131

    Rohkem infot : http://www.ut.ee/208148

     

    6. DR. A. SEPPO REIELUU-KAELA FIKSAATOR . http://www.google.com/patents/US4054955 . Tallinnas Tõnismäel töötav dotsent Arnold Seppo ( 1917-1980 ) ei olnud mitte ainult silmapaistev arst ja andekas kirurg vaid ka osav konstruktor. Tema leiutatud reieluu-kaela fiksaator sai tuntuks üle maailma. Publikatsioon ilmus aga ta oma raamatus “Metallic osteosynthesis of bone fractures” Tallinnas 1975.aastal. Kuid vene-aja eripäraks oli kahtlemata asjaolu, et N.Liidu kodanikel ei võinud ju patente olla. Sellised asjad kuulusid ikka riigile ja neid käsitleti kui rahva omandit. Arvestades olukorda kirjutas Dr. Seppo oma Reponaator-Fiksaatorist USA maineka ajakirja “Journal of Bone and Joint Surgery” väljaandjale.   http://www.ejbjs.org/cgi/reprint/59/2/279 . Dr. Seppo fiksaator patenditi USAs, Suurbritannias , Prantsusmaal ja Jaapanis. Lisaks luukirurgiale tegeles Dr. Seppo ka põletuste raviga. Tema retsepti järgi väljatöötatud salv on kasutusel tänapäevani ja rahvasuus tuntud ikka Seppo salvi nime all.  Kaitseväe-velskri praksise ajal oli ka minul haruldane võimalus A.Seppo kliinikus töötada. Kahjuks küll hiljem kliinik suleti amortisatsiooni tõttu ja selle asemele tehti hoopis justiitsministeerium. Põletusosakond viidi üle Keila Haiglasse ja jäsemete kirurgia endisesse Mustamäe Haiglasse. Tõnismägi 5a hoone seinale pandi aga 1997 aastal  Dr. Seppo bareljeef meenutamaks meie kuulsaimat arsti läbi aegade …

     

    7. PAISTE TALDRIKUD.  Esimesed Paiste taldrikud valmisid oletatavalt 1906. aastal ja need tegi Eesti muusik Toomas Paiste oma muusikainstrumentide parandus- ja müügitöökojas Peterburis. Samas on ka neid, kes kahtlevad, et seal juba ka taldrikuid toodeti. Pärast 1916. aastat Eestisse tagasi pöördudes läks aga lahti suurem tootmine ja eksport. 1940. aastat emigreeruti Poola, sealt edasi Saksamaale ja 1957. aastast Sveitsi, kus kolmandat korda asutatud perefirma toodab kallimaid taldrikuid siiamaani. Patendid hõlmasid ilma kellukeseta taldrikut-muusikainstrumenti, CuSn8 ehk pronksisulamit B8 taldrikute valmistamiseks, lainelisi taldrikuääri topelttaldrikute komplektis ja mitmeid muid uuendusi selle muusikariista juures. Koduleht: http://paiste.com

     

    8. DFK LIIM. Eesti tuntuim põlevkivikeemik Agu Aarna ( 1915-1989) uuris põlevkivi koostist ja algatas uut liiki liimvalkude tootmise. Selle tulemusel sünteesis Tallinna Polütehnilise Instituudi meeskond uue liimi DFK , mille eest anti leiutajale isegi Eesti NSV teaduspreemia.  Tollane tööstus kasutas DFK-d suusatööstuses, veekindla vineeri tootmiseks ja isolatsioonmaterjalide liitmiseks metalliga. Leiutis saadeti Keemia-70 näitusele Moskvas, kus ta äratas huvi Jaapani Nagoya Oil Chemical firmale, kes 1976.aastal sõlmis litsensilepingu DFK – liimi tootmiseks. Aastal1982 ostis liimitootmise litsentsi ka Soome firma Neste Resins OY.

    Agu Aarna oli ka kauaaegne  ”Mnemoturniiri”  tarkade klubi liige , mis oli eetris Eesti Raadios igal pühapäeva hommikul.


    9. MYOTON . Eelviimasele kuid mitte vähem auväärsele kohale tahaksin tõsta ‘Eesti lihasemõõtja’  Myotoni. Põhjuseks aga mitte niivõrd kasutajate arv kuivõrd hoopis nende profiil ja diagnostilise meetodi perspektiivikus. Nimelt võimaldab Myoton valutult mõõta  lihase toonust, elastsust ja jäikust.  Myotoni leiutajaks on bioloogiadoktor Arved Vain Tartust, kes juba 1980-datel formeeris teadlaste grupi, et uurida lihaste omadusi põhjalikumalt ja luua vastavad meetodid nende omaduste mõõtmiseks. Tänapäeval ongi selleks kasutusel termin müomeetria ja mõõteriistaks Myoton.  AS Müomeetrial on hetkel käsil tõsine uuenduskuur, et muuta toode  lihtsalt kasutatavaks ja kompaktseks. Euroopa Liidu Eurostarsi programmist saadud 11 miljonit krooni on abiks ja ühtlasi räägib ka tunnustusest . Kõrge profiiliga kasutajate hulka kuuluvad Euroopa Kosmoseagentuur ja Beijingi Spordiülikool ,  kes tegi juba enne Olümpiamänge selleks otstarbeks Myotonile oma labori ja ostis ära üsna mitu exemplari.  Myotonit kasutavad juba ammu ka mitmed mainekad Eesti tippsportlased ja meie Suusatiim.

    www.myoton.com

     

    10.  VEE  ELEKTROLÜÜSISEADE. Tartu leiutaja Aleksander Kirm sai hakkama seadmega, mis suudab vett elektrolüüsida aluseliseks ja happeliseks. Aluseline vesi ehk siis ” elav vesi “ kasvatab mikroobe, happeline ehk surnud vesi seevastu aga tapab neid.  Hr. Kirmi nimele kuulub ühtekokku 36 leiutist millest pooled on kasutusel. Märkimisväärne on veel asjaolu, et just see leiutis nr.2932 kanti taastatud EV Patendiameti registrisse esimesena 9.Aprillil 1996. aastal.

    __________________________________________________

    * Kahtlemata on meil kuulsaid leiutisi ja leiutajaid veel mitmeid.  Vanakooli tegijatest tahan esile tõsta sünteetilise kautsuki leiutajat Ivan Kondrakovi, tsilikatsiidi leiutajat Johannes Hinti ja juukse ajamise masina leiutajat Eugen Hirve Võrumaalt. Samuti tuleb ära nimetada ka Martsipani leiutamine Tallinna Raeapteegis XV sajandil. Viimase aja Eesti leiutiste hulka kuuluvad aga näiteks  “Fits.me” ja “TaxiPal” , millede võimalikust edust kuuleme ilmselt juba lähiajal …


    Lisainfot osade siinkohal mainitud leiutiste suhtes leiad ka siit : http://www.e24.ee/?id=122416&redir= /  ja http://www.e24.ee/455150/galerii-suureparased-eesti-leiutised/

    ©  Leo Siemann 2009-2014